Tallinna linnavalitsus

Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a. Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Tallinna linnavalitsus osaleb ka Tallinna linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.

Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

Linnavalitsus asub aadressil Vabaduse väljak 7.

Linnavalitsuse koosseisRedigeeri

 
Tallinna linnavolikogu 09.11.2017 otsus nr 154 "Tallinna Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja vabastamine", millega vabastati ametist mõned eelmised linnavalitsuse liikmed ja millega nimetati ametisse abilinnapead uue linnavolikogu ja linnavalitsuse ametisse nimetamist pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi.

Alates 11. aprillist 2019 on Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Abilinnapead on Betina Beškina, Vadim Belobrovtsev, Kalle Klandorf, Andrei Novikov, Aivar Riisalu ja Eha Võrk.

LinnakantseleiRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tallinna linnakantselei

Tallinna Linnakantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö. Linnakantselei tööd juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Linnakantselei koosseisu kuuluvad nõunikud, struktuuriüksustena 6 teenistust ja 7 osakonda. Linnakantselei haldab ka linnavalitsuse esindushoonet.

Linnavalitsuse tööjaotusRedigeeri

 
Tallinna linnapea Taavi Aasa 14.11.2017 käskkiri nr LSB-28/19 "Linnavalitsuse liikmete tööjaotus" lk 1/2.

Tallinna Linnavalitsuse tööjaotus kehtestati linnapea 29.04.2019 käskkirjaga nr LSB-28/19/4-1.

LinnapeaRedigeeri

Linnapea tegevusvaldkonnad on: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, suhtlus riigiasutuste ja linnavolikoguga, koostöö koordineerimine omavalitsorganisatsioonidega ja teiste omavalitsusüksustega, linna ja linnavalitsuse esindamine Eestis ja välisriikides. Linnapea koordineerib Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiivi, Tallinna Perekonnaseisuameti ja linnaosade valitsuste tegevusvaldkondi ja korraldab nende valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi.

Tallinna linnaosade valitsused:Redigeeri

AbilinnapeadRedigeeri

Abilinnapeade muud õigusedRedigeeri

Abilinnapea vastavalt tööjaotusele:

  • esitab linnapeale ettepanekuid talle alluva ametiasutuse funktsioonide, struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kohta;
  • esindab linna ja linnavalitsust oma tegevusvaldkonnas;
  • kontrollib oma tegevusvaldkonnas riigi ja linna õigusaktide ning linna otsuste ja korralduste täitmist;
  • korraldab linna esindamise oma tegevusvaldkonda kuuluvas linna äriühingus, linna osalusega äriühingus, linna asutatud sihtasutuses ja linna osalusega mittetulundusühingus;
  • kooskõlastab abilinnapea nõuniku ja referendi ametisse nimetamise ning ametist vabastamise linnapeaga;
  • on talle alluva ametiasutuse juhi vahetu ülemus ning teeb linnapeale ettepaneku alluva ametiasutuse juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise ning premeerimise ja distsiplinaarvastutusele võtmise kohta;
  • täidab muid Tallinna õigusaktidest tulenevaid ja linnapea antud ülesandeid.

AjaluguRedigeeri

Tallinna all-linna esimest omavalitsust Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) mainitakse esmakordselt 15. mail 1248 Taani kuninga Erik IV Adraraha poolt antud ürikus, millega Tallinnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba ning iseseisva linna õigused ja kohustused.

Keskajal peeti rae istungeid tavaliselt kas Tallinna raekoja eesasuva turuplatsi (s.o. Raekoja platsi) ääres asuvas raekantseleis või Pühavaimu kirikus, mida kasutati ka raekabelina. 17. sajandil Rootsi ajal toimusid korralised raeistungid reeglina raekantseleis.

  Pikemalt artiklis Tallinna raad

Tallinna linna kohaliku omavalitsusorganina moodustati Tallinna linnavalitsus 1887. aastal 26. märtsil, kui Venemaa keisri Aleksander II ukaasiga kehtestati Läänemere kubermangude linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiks neljaks aastaks kinnisvaraomanikkude poolt valitav linnavolikogu (gorodskaja duuma), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva linnaameti - gorodskaja uprava, eesotsas Tallinna linnapeagagorodskaja golovaga. Esimene Tallinna linnapea raejärgsel ajal oli Oskar Artur von Riesemann.

Linnavalitsus tegutses linnapea juhtimisel ja koosnes volikogu poolt valitud kolmest kuni neljast linnanõunikust ja linnasekretärist. Linnavalitsusele allusid kõik teised linna täidesaatvad organid, nagu osakonnad, komisjonid, hoolekogud, asutiste juhatajad ning linnaametnikud, samuti ka linna ettevõtted ja linnamõisad, mille tegevust juhtis linnavalitsus oma liikmete kaudu[1]. Esimese Tallinna linnapea Oskar Artur von Riesemanni aselinnapeaks valiti sündik Thomas Wilhelm Greiffenhagen ja linnanõunikeks, senised raehärrad Alexander Elfenbein (1823–1898) ja Ludwig Joseph Berting (1828–1911) ning Toompea lossifoogt Johannes Huhn (1844–1880). Linnasekretäriks sai jurist Otto Benecke.

Detsembris 1904 võitis Tallinnas 1904. aasta linnavolinike valimistel eesti-vene valimisblokk ja valimisblokk sai enamuse Tallinna Linnavolikogus. Linnavolikokku valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. 19. jaanuaril 1905. aastal valiti Tallinna linnapeaks senise linnapea John von Huecki vastu kandideerinud Eestimaa kubermanguvalitsuse nõunik Erast Hiatsintov. 26. jaanuaril 1905 valiti kaks uut linnavalitsuse liiget ja linnasekretär, linnavalitsuse liikmeteks valiti esimese nõuniku ja aselinnapeana Konstantin Päts ja teise nõunikuna Voldemar Lender. Seaduse järgi jäid ametisse, sakslane Eugen Erbe ja sakslaste kandidaat lätlane Johann Daugull ehk pooled linnavalitsuse liikmed.

1905. aasta revolutsioonisünduste ajal Tallinna linnapea Erast Hiatsintov astus tagasi 14. detsembril, eestlastest linnajuhid (v.a Jaan Poska, kes vangistati jaanuaris 1906. aastal. 10. detsembrist 1906 olid Tallinna linn ja Harju kreis sõjaseisukorras ja kõrgeim võim ajutisel kindralkuberneril, Pavel Voronovil.

1. märtsil 1906 toimunud uue Tallinna linnapea valimistel kaotas Eugen Erbe eesti advokaadile Friedrich Karlsonile, kuid uus kuberner Pjotr Bašilov tühistas aga valimiste tulemused ja nõudis uute korraldamist. 24. aprillil toimunud uutel valimistel sai sakslaste kandidaat John von Hueck 20 ja Dvigateli insener Voldemar Lender 31 poolthäält. Tallinna aselinnapeaks sai Gavriil Beljagin ning linnasekretäriks eestlane Evald Dolf. 1913. aastal toimunud Tallinna linnavolinike valimistel järel oli aastatel 1913-1917 Tallinna linnapea, Jaan Poska. Linnapea Jaan Poska saamisel Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangukomissariks täitis aprillist kuni septembrini 1917 Tallinna linnapea kohuseid senine linnanõunik ja 1906. aastast abilinnapea olnud Gavriil Beljagin.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri