Tartu Ülikooli botaanikaaed

Tartu Ülikooli Botaanikaaed
	Botaanikaaed. Vasakul servas ülikoolile 350. aastapäevaks kingitud Leedu puuskulptuur
Asukoht	Kesklinn, Tartu linn
Koordinaadid	58° 23′ 5″ N, 26° 43′ 16″ E

Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed. Selle demonstratsiooniaed asub Laial tänaval Emajõe paremal kaldal ja teine osa aiast Oa tänaval.

Asutatuna 1803. aastal on see ühtlasi Baltimaade vanim järjepidevalt tegutsev botaanikaaed. See on Eesti liigitihedaim aed.^[1]^[2]

2014. aastast moodustavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ühe asutuse (Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed).^[3]

Ajalugu

Droonivideo Tartu ülikooli botaanikaaiast 2021. aasta oktoobris

Botaanikaaed asutati 1803. aastal Gottfried Albert Germanni eestvõttel, kes oli ühtlasi ka esimene direktor. Algupäraselt asus aed Tiigi tänaval (samas, kus hiljem Vanemuise park), kuid 1806. aastal viidi see üle praegusse asukohta Laiale tänavale. Botaanikaaia esimene direktor oli Gottfried Albert Germann. Aastal 1811 sai direktoriks Carl Friedrich von Ledebour, kelle ajal aed saavutas oma praeguse suuruse. Aastal 1836 astus botaanikaaia direktori ametisse Alexander Georg von Bunge.

Aed rajati Tartu linnamüüri nurgale, kunagise Ulrica Eleonora nimelise bastioni kohale. Bastion ehitati tõenäoliselt venelaste poolt 18. sajandi teisel või kolmandal aastakümnel ning on märgitud 1732. aasta linnaplaanil. Põhjasõja eel asusid selles piirkonnas reduudid.^[4]^[5]

Aastal 1868 sai botaanikaaia direktoriks Moritz Willkomm. Tema ajal varustati taimed esimest korda nimesiltidega. Aastal 1874 sai sellesse ametisse Edmund August Friedrich Russow, kes töötas direktorina aastani 1895. Järgmine direktor oli Nikolai Kuznetsov.

Järgnes kiire direktorite vahetumine. Aastast 1915 oli selles ametis Nikolai Petrovitš Popov, aastast 1917 Mihhail Tswett, aastal 1918 lühikest aega Peter Claussen, tema järel Heinrich Riikoja, aastast 1919 Fedor Bucholtz, aastast 1923 Hugo Kaho ja aastast 1924 Edmund Spohr. Aastal 1930 sai direktoriks Teodor Lippmaa. Aastal 1943 kannatas botaanikaaed pommirünnaku all, milles hävisid sealsed kasvuhooned ja kus hukkus ka direktor Lippmaa.

Aastal 1944 sai direktoriks August Vaga, kes alustas aia taastamist. Aastal 1955 astus tema asemele Hans Trass, aastal 1962 sai aga direktoriks Viktor Masing, kes oli ametis aastani 1964. Seejärel oli taas selles ametis Hans Trass, aga juba samal aastal astus ametisse Elli Lellep, kes oli botaanikaaia direktoriks aastani 1969.

Aastal 1969 astus ametisse Hiie Kimmel. Tema ajal valmis uus palmimaja, samuti sai botaanikaaed 2,5 hektarit maad Tammelinnas Pirni ja Soinaste tänava ristmiku juures. Aastal 1986 sai direktoriks Andi Pärn, kelle ajal valmis Tammelinna kompleks. Aastal 1995 sai direktoriks Ain Vellak.

Botaanikaaias leiavad eksponeerimist üle 6500 taksoni taimi.

2001–2013 oli botaanikaaia direktor Heiki Tamm,^[6] kelle juhtimise ajal koliti Tammelinna kompleks Oa tänavale 0,5 hektari suurusele maalapile.^[7] Ka valmis aastal 2006 uus troopikamaja. 2014. aastast on botaanikaaia juhataja Jüri Sild. 2001. aastal asutati botaanikaaeda abistav ja taimeteadust populariseeriv Tartu Ülikooli Botaanikaaia Sõprade Selts.

Botaanikaaias toimub iga aasta koduste orhideekasvatajate võistlus^[8] ja alates 2009. aastast iga-aastane orhideede näitus.^[9]

Hoone Tartu Botaanikaaias
Ülaltvaade botaanikaaiale
Ülaltvaade botaanikaaia tiigile

Skulptuurid

Teodor Lippmaa monument

Botaanikaaia Laia tänava aias paiknevad mälestusmärgid Gottfried Albert Germannile ja Teodor Lippmaale. Aia keskosas seisab ülikooli 350. aastapäevaks leedulaste kingitud puuskulptuur, samuti kaunistavad aeda mitmesugused pisemad kujud.

Tähelepanuväärsed puud

Laia tänava aias kasvas Eesti jämedaim harilik vaher (vaata Tartu botaanikaaia vaher), mille tüve ümbermõõduks mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal 424 cm.

1985. aastal istutas looduseuurija Viktor Masing botaanikaaeda hariliku tamme, mis 2012. aastaks on kasvanud mitmemeetriseks.

Vaata ka

Viited

↑ "Tartu Ülikooli botaanikaaed". Aiapärlid. Vaadatud 7.10.2021.
↑ Toomas Kukk (2003). "Suurim liigitihedus Eestis kahesaja-aastane". Eesti Loodus. Vaadatud 7.10.2021.
↑ Botaanikaaia ajaloost
↑ "Ajaloost". Tartu ülikooli botaanikaaed. Vaadatud 7.10.2021.
↑ "Bastion Ulrica Eleonora". Tartu linna koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.10.2021. Vaadatud 7.10.2021.
↑ Tartu medali kavaler Heiki Tamm. Tartu linn, vaadatud 4.04.2022.
↑ Katseaed kolib botaanikaaiale lähemale
↑ Toomas Jüriado, Katre Palo: Uudistaja 29.12.2017 MTÜ Loodusajakiri, 29. detsember 2017 (veebiarhiivis)
↑ Katre Palo: Uudistaja 28.02.2018 MTÜ Loodusajakiri, 28. veebruar 2018 (veebiarhiivis)

Välislingid

Tartu Ülikooli botaanikaaed – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Koduleht

[1] "Tartu Ülikooli botaanikaaed". Aiapärlid. Vaadatud 7.10.2021.

[2] Toomas Kukk (2003). "Suurim liigitihedus Eestis kahesaja-aastane". Eesti Loodus. Vaadatud 7.10.2021.

[3] Botaanikaaia ajaloost

[4] "Ajaloost". Tartu ülikooli botaanikaaed. Vaadatud 7.10.2021.

[5] "Bastion Ulrica Eleonora". Tartu linna koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.10.2021. Vaadatud 7.10.2021.

[6] Tartu medali kavaler Heiki Tamm. Tartu linn, vaadatud 4.04.2022.

[7] Katseaed kolib botaanikaaiale lähemale

[8] Toomas Jüriado, Katre Palo: Uudistaja 29.12.2017 MTÜ Loodusajakiri, 29. detsember 2017 (veebiarhiivis)

[9] Katre Palo: Uudistaja 28.02.2018 MTÜ Loodusajakiri, 28. veebruar 2018 (veebiarhiivis)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]