Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast, kaasaegsest Narva linnaosast vaata artiklit Vanalinn (Narva)

Vaade Narvale 18. sajandi keskpaigas
Sõjajärgne Peetriplats

Narva vanalinn (ka Vana Narva) on Eesti ajalooline piirkond (tänapäeval Narva osa).

Narva vanalinna vanima osa (vanalinna kitsamas mõttes) piirideks oli 14. sajandil ehitatud Narva linnamüür, mis lammutati lõplikult 18. sajandil vastavalt 1777. aasta korraldusele. Lõunapiiriks oli kraav linna ja Hermanni linnuse vahel, mille üle oli tõstesild. Linna mõõtmed tol ajal olid: pikkus umbes 400 meetrit ja laius 200–400 meetrit.[1]

Keskaegse Narva tänavatevõrk oli üsna korrapärane, sellest võib teada saada esimeste tänaseni säilinud 1647. ja 1649. aasta linnaplaanide järgi. Linna peamiseks tänavaks oli Suur tänav, mis kulges Narva linnuse tõstesillast linnamüüri põhjaosas asuva Karjaväravani. Suure tänavaga risti kulgesid Viru ja Rüütli tänav. Rüütli tänav viis Vana Rannavärava, Viru tänav Viru värava juurde. Viru tänava ja Suure tänava ristmikul oli linna kirik ja selle juures linna turg.[1]

Pärast bastionide ehitamist Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi aastatel 16831704 suurenes vanalinna pindala umbes kaks korda. Linnamüüri ja bastionide vahele tekkinud vanalinna osa sai nime Uus linn.[1]

Narva vanalinna hooned hävisid pea täielikult NSV Liidu õhujõudude märtsipommitamisel 1944. aastal.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 О.Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991