Ava peamenüü

Märtsipommitamine Narvas oli 6./7. märtsi ja 7./8. märtsi öösel 1944 toimunud Nõukogude Liidu õhujõudude suurrünnak Narvale, milles käigus purustati enamik linnast.

Sündmused Narva rindel 1944. aasta esimestel kuudelRedigeeri

14. jaanuaril 1944 alustas Punaarmee operatsiooni "Säde" ehk Leningradi-Novgorodi suurpealetungi, mille eesmärgiks oli purustada Saksa väegrupp Nord, vallutada Narva ja seejärel kogu Eesti ning liikuda edasi Saksamaa suunas. Punaarmee üksused jõudsid 2. veebruaril Narva jõeni ja saatsid kohe oma eelosad üle jõe, moodustades sillapead Narva-JõesuusRiigikülas ja VaasaVepskülaSiivertsi piirkonnas. Narva-Jõesuust paiskasid kaitsel olnud väed Punaarmee üksused tagasi, kuid teised sillapead jäid püsima ning jõejoonel asuvad kaitsjad püüdsid ainult takistada nende laiendamist.

2. veebruaril tulid Nõukogude 8. armee esimesed osad Vääska kohal üle jõe, kus nende vastas oli üks rühm 29. Eesti Politseipataljonist. Varsti valgusid Punaarmee väeüksused sealt lõuna ja põhja poole. 29. Eesti Politseipataljon kandis suuri kaotusi, kadus juhtimine ja üksikud rühmad taandusid oma algatusel Auvere suunas. Suuremad Punaarmee väeüksused hakkasid üle jõe valguma Krivasoo kohal ning liikuma lääne ja põhja suunas.

20. Eesti SS-Diviis hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi. Nõukogude vasturünnakuid tagasi lüües purustati 14 tanki.

1. märtsil 1944 alustas Punaarmee Putki soos suurrünnakut. Lahingu esimeses osas õnnestus Punaarmeel läbi murda esimesed kaitseliinid ja kiiluda kaitsesse mitme kilomeetri sügavuselt. Läbimurde riivistamiseks paisati kõik Armeegrupil Narwa käepärast olnud väeosad nende hulgas ka Toila metsalaagris viibivad Rebase ja Soodeni juhitavad Eesti idapataljonid.

5. märtsil alustas 11. diviis koos Nordlandi diviisi osade toetusel vasturünnakut Putki suunas. Putkist idas rünnakul edu ei olnud, kuna raskel maastikul kadus side ründavate väeosade vahel ja diviis oli sunnitud kaitsele asuma koos Eesti pataljonidega. Rindejoon taastati kohas, kus see oli asunud enne 1. märtsi.

Narva suurpommitamine 6./7. ja 7./8. märtsi öösel 1944Redigeeri

Nõukogude Liit korraldas õhurünnakuid Narvale kogu sõja vältel. Esimesed sellised toimusid juba 1941. aasta sügistalvel. Kokku korraldas punalennuvägi Narvale üle kolmekümne õhurünnaku. Esimesed rünnakud sooritati suhteliselt väheste lennukitega ja need olid mõeldud peamiselt sakslaste tagala häirimiseks. Ajapikku muutusid õhureidid aina jõulisemaks. Pommitabamuste järgi võib järeldada, et eelkõige olid sihtmärkideks sillad ja raudtee. Seetõttu said enim kannatada raudteeäärsed ja sildade läheduses asuvad linnaosad, eelkõige Joaoru ja Uusküla, aga ka Peetri eeslinn ja raudtee ümber asuvad piirkonnad Jaanilinnas. Kuid pommitamise tõttu said kannatada ka raudteest eemal asuvad piirkonnad, eriti Kreenholm; purustusteta ei pääsenud ka vanalinn ja Narva-Jõesuu. 1944. aasta alguseks oli linn saanud sõjategevuse tõttu kannatada, kuid ilmselgelt vähem kui näiteks Tartu, kus juba 1941. aastal hävis 1/8 hoonestusest.[1]

Rinde lähenedes kogu Narva tsiviilelanikkond evakueeriti. Evakuatsioon algas 25. jaanuaril ja kestis 2.–3. märtsini 1944. Nõukogude Liidu korraldatud suurpommitamise ajaks oli kogu linn tsiviilelanikest tühjendatud.

Nõukogude väejuhatus kavandas 8. märtsile uut suurpealetungi. Selle ettevalmistamiseks ja kättemaksuks Punaarmee üksuste tagasilöömise eest korraldasid Nõukogude Liidu õhujõud 6./7. märtsi öösel Narva suurpommitamise. Ühtekokku osales rünnakus üle 100 pommitaja.[2] Samaaegselt avas Punaarmee suurtükivägi turmtule linnale. Nõukogude lennuvägi ründas Narvat kahes laines. Esimene, 6./7. märtsi öösel toimunud rünnak oli suunatud eelkõige Narva jõe läänepoolsele kaldale, ulatudes Narva kesklinnast kuni 8 kilomeetrit linnast väljas asuva Peeterristini. Järgmisel 7./8. märtsi ööl toimunud teine õhurünnak tabas eelkõige Jaanilinna sillapead. Tollaste ajakirjandusväljaannete järgi heitsid Nõukogude lennukid kahe öö jooksul Narvale tuhandeid süüte- ja lõhkepomme, mille tagajärjel olnud linn "üksainus leekidemeri". Pärast pommitamisi algas 8. märtsi hommikul kaks ja pool tundi väldanud rünnakueelne Punaarmee suurtükiväe ettevalmistustuli. Selle käigus lasti välja "tuhandeid tonne mürske ja miine", tulelöögis osalesid ka Eesti Laskurkorpuse kahe suurtükipolgu kahurid, mis tulistasid välja 7000 mürsku.[3]

Linna tabanud hävingRedigeeri

Eesti ajaloolane Andres Toode: "Narvat tabanud õhurünnak ja kahurituli tekitasid linna hoonestusele ränka kahju ja ehkki elanikud olid evakueeritud, polnud tsiviilohvrid tõenäoliselt päris olematud. Narva elanikkonna kohustuslikust evakueerimisest hoolimata lubati linna jääda väikesel hulgal tsiviilisikutel, kelle ülesandeks oli tõenäoliselt tühja linna ja selle kommunikatsioonide hädavajalikul tasemel toimimas hoidmine või erinevate tugiteenuste pakkumine sõjaväele. Pole ka välistatud, et mõni inimene võis evakueerimisest maha jääda, võib-olla ennast sihilikult peites. Linna jäänud väheste tsivilistide hulgas oli ka naisi ja lapsi. Siiski ei saanud hukkunud tsiviilelanike arvud väga suured olla. Seevastu linnas, eriti Jaanilinna sillapeal paiknevad Saksa väeosad kandsid tõsiseid kaotusi nii elavjõus kui tehnikas."[4] Andres Toode sõnul oli 1944. aasta alguseks sõjategevuse tõttu Narvas hävinud umbes 10% hoonetest. Seega oli Narva selleks ajaks kandnud tõsiseid kahjusid ja oli Tartu järel üks enim kannatada saanud linnu Eestis.[5]

Nõukogude allikatest hindab purustusi kõige suuremaks Saksa okupatsiooni kuritegusid vaatlev koguteos 1947. aastal, mille andmetel polnud Narva jäänud ühtki tervet maja.[6] Kui arvesse võtta seda, et pea kõigil majadel oli mõni aknaruut katki, võib seda väidet ka tõeseks pidada. Narva elamuvalitsuse poolt 1945. aasta veebruaris koostatud nimekirjas on nimetatud 288 säilinud elumaja kogupindalaga 76 127 ruutmeetrit; juurdelisatud märkuse järgi olid neist "umbes pooled" elamiskõlblikud – ülejäänud vajasid avariiremonti. 288 säilinud maja moodustas sõja eel linnas olnud 3162 eluhoonest 9%. Kui aga silmas pidada elamispinda, siis moodustab säilinud 76 127 ruutmeetrit sõjaeelse Narva 300 000 ruutmeetrisest elamufondist suisa neljandiku.[7]

ViitedRedigeeri

  1. Andres Toode "Kes lõhkus Narva?" - Narva Muuseumi Toimetised 16, 2015. Lk. 111-112
  2. Toomas Hiio "Combat in Estonia in 1944" - Estonia 1940-1945. Tallinn, 2006. Pp. 1049
  3. Andres Toode "Kes lõhkus Narva?" - Narva Muuseumi Toimetised 16.2015. Lk. 116
  4. Andres Toode "Kes lõhkus Narva?" - Narva Muuseumi Toimetised 16.2015. Lk. 116
  5. Andres Toode "Kes lõhkus Narva?" - Narva Muuseumi Toimetised 16.2015. Lk. 129
  6. Georg, L. Eesti linnamajanduse laostamine saksa fašistide poolt. — Saksa okupatsioon Eestis aastail 1941–1944. Tallinn: RK Poliitiline Kirjandus. 1947, 233–234.
  7. Andres Toode "Kes lõhkus Narva?" - Narva Muuseumi Toimetised 16.2015. Lk. 135-136