Estonia teatrihoone

Estonia teatrihoone on juugendstiilis teatrihoone Tallinnas aadressil Estonia puiestee 4. Selle projekteerisid soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[1] Hoone on kultuurimälestis nr 1071.[2]

Estonia teatrihoone
Üldandmed
Stiil Juugendstiil
Ehituse algus 1911
Ehituse lõpp 1913
Avamine 6. september (vkj 24. augustil) 1913
Aadress Estonia puiestee 4
Omanik Estonia (selts)
Koordinaadid 59° 26′ 5″ N, 24° 45′ 3″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt Armas Lindgren ja Wivi Lönn
Estonia teatrihoone
Estonia teatrihoone, vaade turuplatsile

Teatrihoone ühes tiivas on Estonia teatrisaal ja teises tiivas Estonia kontserdisaal. Projekti järgi mahutas teatrisaal 874, kontserdisaal 1200 kohta. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Hoonele lisas ilmet kahe võimsa saalikorpuse vaheline madalam keskosa, sissetõmmatud restorani ja kasiinoosaga.

Estonia seltsi teatritrupp oli alates 1895. aastast, hakanud lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, 20. sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama. 1906. aastal loodi seltsi baasil lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel kutseline teater "Estonia", mis jäi seltsiga ning 1908. aastal asutatud Eesti Teater "Estonia" Osaühisusega seotuks kuni 1940. aastani.

Tallinna Linnavalitsus eraldas Estonia seltsile tasuta krundi tulevase Saksa Teatri ja turuplatsi kõrvale 1904. aastal. Raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja piduõhtute korraldamisega ja teiseks allikaks olid 25-rublased osatähed. Suurimateks osanikeks said Estonia selts ise 525 ja Tallinna Vastastikune Krediitühisus 182 osatähega, kuid osanike seas oli ka palju eraisikuid. Maja lõplik maksumus oli 811 416 rubla ja 32 kopikat, millest 710 000 rubla tuli seltsi ja osaühisuse juhatuse liikmete lähisugulaste nimele vormistatud ning isikliku kinnisvara tagatisel antud laenudest.[3] Tallinna eestlaste laulu- ja mänguselts "Estonia" rajas hoone aastatel 1912-1913 eestluse keskusena teatri- ja kontserdisaali, seltsi-, restorani-, kasiino- ja äriruumidega, Uue turu ääres. Enne seda kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase Väike-Tartu maantee ääres asunud ühekorruselist hoonet nr 25[4], kus hiljem asus seal Tallinna töölisteater.

Ühel päeval seisnud Juhan Liiv Eesti teatrikodu ehituseplatsi ääres, vaadanud tükk aega müüride rajamist päält, langenud siis põlvili ja ütelnud: "Kodumaa! Anna andeks, et ma vaene olen ja sulle midagi suurt ei või templi ehitamiseks annetada, aga ma annan, mis mul on." Ta võtnud enese riidest lahti, tahtnud riided maha jätta. Linnavaht seganud vahele.[5]

Avaõhtu muuda

Hoone avati 6. septembril (vkj 24. augustil) 1913, avaõhtul tuli ettekandmisele "Hamlet" ja avaprogrammis oli veel C. R. Jakobsoni "Artur ja Anna", J. Haydn'i oratoorium "Aastaajad", Humperdinck'i ooper "Hänsel ja Gretel" ("Hans ja Greete") ning eesti ja rahvusvaheliste helitööde sümfooniakontsert. Tollal sai Estonia teatrihoonest kõige suurem uusehitis Tallinnas.

I maailmasõja ajal kasutati kontserdisaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis (Estonia teatrisaal) etendati aga ikka edasi. 23. aprillil 1919 kolis majja Asutav Kogu. Juba 1920. aastatel tehti teatrimajale juurdeehitusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) teatrimajale lisandus veel Roheline saal.

 
Estonia teatrihoone

II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee lennuvägi õhust Tallinna ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. II maailmasõjas pea hävinud hoonet on nimetatud ka Estonia teatri- ja seltsimajaks.[6] Peale hoone hävimist moodustas Eesti Omavalitsus komisjoni Estonia taasülesehitamise võimaluste üksikasjalikumalt läbikaalumiseks ning vastavate sammude astumiseks. Komisjoni juhatusse kuulusid tehnikadirektor Arnold Radiku juhtimisel. Teisteks juhatuse liikmeteks olid Andres Särev, Edgar Muttikas ja Alar Kotli.[7]

Taastamine muuda

 
Teatrihoone 1950. aasta NSV Liidu postmargil

Estonia ooperiteater taastati aastatel 1945-1951 eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. 1944. aasta pommirünnakus laastatud teatrimaja ülesehitamisnõuded nägid ette paremini säilinud lõunakülje algsel kujul taastamise, mistõttu ehitati vajalikud juurdelisanduvad ruumid põhjaküljele. Uuendatud hoone sai sõjaeelsest 1,4 korda mahukam. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Taastamine jõudis lõpule 1951. aastal.

Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase purustatu taastamist.[8] Töö võtsid ette kunstnikud Elmar Kits, Evald Okas ja Richard Sagrits. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süžeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus".[8]

Lisaks valmistasid eesti skulptorid teatrisaali kaunistamiseks 16 bareljeefi vastavalt tollasele liiduvabariikide arvule (1956 liideti Karjala-Soome NSV autonoomse vabariigina Vene NFSV-ga).[9] Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp, kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära ja rahvusornamentikat.[9] Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.[9] Moldaavia kujundas skulptor Aleksander Kaasik, Aserbaidžaani Juhan Raudsepp, Valgevene August Vomm jne.[9]

Tänapäev muuda

 
50-kroonine Estonia teatrihoonega

Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida tänapäeval kasutatakse talveaiana väiksemate kontsertide ja pidude tarbeks. Maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, selles tegutsevad praegu kolm iseseisvat institutsiooni — ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

2006. aastal avati ka kammermuusikasaal.

Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal võeti kasutusele euro.

Viited muuda

  1. Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht nr 10; 29. oktoober 1938, lk. 210–212
  2. 1071 "Estonia" teatrihoone, 1911-1913. a, 1946-1950. a kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. Peets, Hugo (1938). Estonia teatri- ja kontserthoone ajalugu. Tallinn: Estonia.
  4. Kaido Jaanson, Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku, TUNA 2005 nr 4
  5. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1913/11/22/32
  6. A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384
  7. Estonia teatrihoone taasülesehitamise komisjon oli koos, Eesti Sõna, nr. 88, 16 aprill 1944
  8. 8,0 8,1 Julius Genss, "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946

Välislingid muuda