Eesti Rahvusballett

Eesti Rahvusballett on Eesti juhtiv balletitrupp, mis kuulub rahvusooper Estonia koosseisu.

Eesti Rahvusballeti koduteater
Eesti Rahvusballeti kodulava (Estonia teatris)

Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nimetust Eesti Rahvusballett.[1]

Ajalugu muuda

Eesti balleti algusajaks loetakse 1918. aastat, kui Estonia teatris loodi esimene palgaline tantsutrupp, kuhu kuulusid trupijuht Jenny Smironina-Sevun, Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood ja Emmy Holz. Esimese täispika balletilavastuseni jõuti 28. septembril 1922, kui lavale jõudis Léo Delibesi "Coppélia" Moskva külalislavastaja Viktorina Krigeri käe all, kes tantsis ka peaosa.[2]

Balletitrupp muuda

2023. aasta veebruari seisuga kuulus balletitruppi 70 inimest, sealhulgas 4 esitantsijat, 13 solisti, 6 nooremsolisti, 21 naistantsijat, 13 meestantsijat, 3 praktikanti, 5 repetiitorit, 2 kontsertmeistrit, kunstiline juht, etenduse juht ja lavastaja assistent.[3]

Esitantsijad muuda

2023. aasta septembri seisuga oli trupis viis esitantsijat[3]:

Balletitrupi juhid muuda

Estonia teatris loodi balletijuhi ametikoht 1926. aastal.[4] Ametikoha nimetust on hiljem korduvalt muudetud. Alates 2010. aastast juhib balletitruppi Eesti Rahvusballeti kunstiline juht[1]

 
Toomas Edur
  • 1926–1944 Rahel Olbrei, balletijuht-lavastaja
  • 1944–1951 Anna Ekston, balletijuht-lavastaja
  • 1952–1953 Tamara Ramonova, peaballettmeister
  • 1953–1954 Senta Ots, peaballettmeistri kohusetäitja
  • 1955–1964 Viktor Päri, peaballettmeister
  • 1965–1969 Niina Ulanova, peaballettmeister
  • 1967–1969 Enn Suve, peaballettmeistri kohusetäitja
  • 1969–1975 Enn Suve, peaballettmeister
  • 1974–1979 Mai-Ester Murdmaa, peaballettmeistri kohusetäitja
  • 1979–1991 Mai-Ester Murdmaa, peaballettmeister
  • 1991–1991 Tiit Härm, balletijuht
  • 1992–2001 Mai-Ester Murdmaa, peaballettmeister
  • 2001–2009 Tiit Härm, balleti kunstiline juht
  • 2009–2010 Toomas Edur, balleti kunstiline juht[1]
  • 2010–2017 Toomas Edur, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht[1]
  • alates 2017 Linnar Looris, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht[5]

Külalisballettmeistreid Estonias muuda

 
Age Oks

Estoonlased välismaal esitantsijatena muuda

Rahvakunstnikud muuda

 
Tiiu Randviir
 
Kaie Kõrb

NSV Liidu rahvakunstnik muuda

Eesti NSV rahvakunstnik muuda

Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaadid muuda

Kultuuri aastapreemia muuda

  • 1992 – Kaie Kõrb, nimiosa eest lavastuses "Preili Julie"
  • 1993 – Mai-Ester Murdmaa, balletilavastuste "Don Juani mäng" ja "Võlumandariin" eest
  • 1996 – Kaie Kõrb, esinemise eest lavastustes "Luikede järv", "Carmina burana", "Tuhkatriinu" jm
  • 2001 – Kaie Kõrb, nimiosa täitmise eest R. Štšedrini balleti "Anna Karenina" lavastuses Rahvusooperis Estonia

Kultuuri elutööpreemia muuda

Muude auhindade laureaadid muuda

Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia muuda

Eesti Teatriliidu balletiauhind muuda

Eesti Rahvusballeti trupp pälvis selle auhinna 2011. aastal lavastuste "Pähklipureja", "Othello" ja "Teine sümfoonia" eest. Balletilavastajaist on laureaadiks saanud Marina Kesler ja Mai Murdmaa, repetiitoritest Helmi Puur ning balleti kunstnikutöö teinutest Andris Freibergs.

Tantsijaist on balletiauhinna saanud Anna Roberta, Eve Andre, Vladimir Arhangelski, Toomas Edur, Luana Georg, Jevgeni Grib, Tiit Helimets, Viesturs Jansons, Kaie Kõrb, Artjom Maksakov, Olga Malinovskaja, Marcus Nilson, Age Oks, Maria Seletskaja, Alena Škatula, Marina Tširkova ja Sergei Upkin.

Rahel Olbrei balletiauhind muuda

Auhinna on saanud Elita Erkina, Tiit Härm, Mai Murdmaa, Tiiu Randviir ja Enn Suve.

Balletietenduste pilte muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Rahvusooper Estonia “Luikede järv” Dublini Bord Gáis Energy Theatre’s. dublin.mfa.ee
  2. Eesti Rahvusballett teeb balleti juubeli puhul ringreisi Eestis. goodnews.ee
  3. 3,0 3,1 Eesti Rahvusballett. opera.ee
  4. Aime Leis, Ülle Ulla. "Ballett sajandivanuses "Estonias"". Tallinn: Eesti Teatriliit, 2006. Lk 17
  5. Looris, Linnar. etbl.teatriliit.ee
  6. Lea Tormis. "Eesti balletist". Tallinn, Eesti Raamat 1967, lk 42

Kirjandus muuda

Välislingid muuda