Ülo Vinter
Ülo Vinter (3. jaanuar 1924 Tallinn – 2. juuli 2000 Käsmu) oli eesti helilooja.
ElukäikRedigeeri
- 1951 Tallinna Muusikakool, muusikateooria eriala
- 1956 Tallinna Konservatoorium, kompositsiooni eriala, Villem Kapi õpilasena
- 1956–1969 Eesti Raadio muusikatoimetaja
- 1969–1986 Eesti Telefilmi muusikatoimetaja
LoomingRedigeeri
Vinter oli eelkõige muusikalavateoste helilooja. Väga tuntud on tema "Laul Põhjamaast" muusikalist "Pipi Pikksukk". Muusikal sündis koostöös helilooja Ülo Raudmäega.
Vinteri teise tuntud muusikali "Suvitajad" põhjal valmis telefilm "Siin me oleme!", mis tegi kuulsaks laulu "Kui on meri hülgehall".
Vinter on kirjutanud ka filmimuusikat: Sulev Nõmmiku lavastatud filmidele "Mehed ei nuta", "Noor pensionär" ja "Siin me oleme!".
Kõige enam on Vinter loonud muusikat Oskar Lutsu "Kevadele": balleti "Kevade" (1967), muusikali "Kevade" (1991) ja muusika filmile "Kevad südames" (1985).
Instrumentaal- ja kooriteosedRedigeeri
- 1954 "Kolm pala viiulile ja klaverile"
- 1954 "Klaverisonaat"
- 1955 kantaat "Kevadele" segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Juhan Sütiste)
- 1956 "Sümfoniett"
- 1959 "Suvepoeem" sümfooniaorkestrile
- 1961 sümfooniline süit "Paunvere" Orkestripartiid Eesti Muusikafondis
- 1979 "5 laulu häälele ja klaverile" (K. Kangur)
- 1983 "Kevade", lavaline kantaat (Heino Kaljuste) lastekoorile vahelugemistega (26')
KoorilauludRedigeeri
- "Esimene lumi" sõnad S. Jessenin, eestikeelne tekst A.Sang
- "Kellad" sõnad Ü. Vinter, H. Kaljuste
- "Laul Põhjamaast" sõnad E. Vetemaa
BallettRedigeeri
- 1967 ballett "Kevade" (Ida Urbeli libreto Oskar Lutsu järgi)
MuusikalidRedigeeri
- 1965 "Terekest kah!", estraadietendus (tekst Juhan Saar ja Hardi Tiidus)
- 1967 "Oi-oi-oi-oi oinalugu", muusikaline rahvatükk (Ardi Liivese libreto)
- 1969 muusikali "Oli kevad, suvi sügis" (J. Saare libreto August Gailiti "Toomas Nipernaadi" järgi)
- 1969 muusikal "Pipi Pikksukk" (koos Ü. Raudmäega) (S. Nõmmiku ja E.Vetemaa libreto A. Lindgreni järgi)
- 1972 muusikal "Neli musketäri" (koos Ü. Raudmäega) (S. Nõmmiku ja E. Vetemaa libreto A. Dumas' järgi)
- 1977 muusikal "Suvitajad" (S. Nõmmiku ja E. Vetemaa libreto J. Smuuli järgi)
- 1991 muusikal "Kevade" (S. Nõmmiku libreto Oskar Lutsu järgi)
FilmimuusikaRedigeeri
- "Mehed ei nuta" (tuntum laul "Ei meelest läe mul iial")
- "Noor pensionär"
- "Siin me oleme!" (tuntum laul "Majake mere ääres")
- "Kevad südames"
TelelavastusedRedigeeri
- "Kessu", autor Robert Vaidlo, muusika
- "Väike nõid", autor Ottfried Preussler, muusika
Laulikud, noodidRedigeeri
- "Lastelaule" 40-leheküljeline suures formaadis ja pehmes köites laulik ISBN 9985-78-301-8
- "Kellad" naiskoorile sõnad Ü. Vinter, H. Kaljuste (Muusika, 1997)
- "Kellad" segakoorile klaverisaatega sõnad Ü. Vinter, H. Kaljuste (Muusika, 1997)
- "Noorte meremeeste laulud" seadnud Peeter Perens, tekst E. Vetemaa (Muusika, 2000)
- "Helisev päev" laulud kodust ja kodumaast naiskoorile (Muusika, 1997)
- "Jõuluaeg" laule naiskoorile (Muusika, 2000)
- "Laule lastekoorile klaverisaatega" koostajad: Aarne Saluveer ja Ly Bremraud (Muusika, 2000)
IsiklikkuRedigeeri
Tema tütar on Ylle Rajasaar. Oli abielus Saima Vinteriga, nende kasutütar on Merike Oja, lapselapsed arhitektuuriajaloolane Urmas Oja ja prantsuse filoloog Anneli Oja.