August Sang

Eesti luuletaja

August Sang (27. juuli 1914 Pärnu14. oktoober 1969 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija.

Lõpetas 1932. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang 1934. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani.

Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused said teoks juba üheksa-aastaselt). 1933. aastal võttis ta osa luulevõistlusest luuletusega "Improvisatsioon quick-step tempos", mis avaldati Injo varjunime all ajakirjas Kevadik.

Ajakirjas Looming debüteeris August Sang 1934. aastal.

Esikkogu "Üks noormees otsib õnne" ilmus alles 1936. aastal. Umbes samal ajal hakkas ta ka publitsistikat kirjutama: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja ülevaateid.

Osales 1930. lõpul "Arbujate" antoloogias.

August Sanga haud Vana-Pärnu kalmistul

1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid dekadentsis süüdistatuna arvati ta sealt välja 1950. aastal. Kirjaniku õigused taastati 1955. aastal.

August Sang on maetud Vana-Pärnu kalmistule.

LoomingRedigeeri

"Sanga luules on luuletaja sõnum ja värss kui luuletamise vahend teineteisest eristatavad. Keel on Sangale nagu aknaklaas – läbipaistev meedium selle juurde, mida näidata tahetakse," kirjutab Märt Väljataga.

Esikkogu "Üks noormees otsib õnne" (1936) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid intonatsioone ja kujundilist ebaühtsust. Heine-mõjuline aktsentueeriv värsisüsteem, mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte.

Teises luulekogus "Müürid" (1939) leidub viimsepäeva motiive, mis arvestades pingelist poliitilist õhustikku tundub loomulik.

"August Sanga küpset luulet iseloomustab värsi erakordne lihtsus, loomulikkus ja ladusus. Eesti värss kui väljendusvahend on selles jõudnud seni ületamata klassikalise täiuseni." (M. Väljataga)

"Võrreldes teiste arbujatega on noore August Sanga luule rõhutatult napisõnaline, paatosevaba, võib isegi ütelda: lihtsakoeline."[1]

Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust.

August Sang tõlkijanaRedigeeri

Sanga tõlkelooming oli kõrgetasemeline, viljakas ja väärtkirjandusele keskenduv, eriti luules. Märt Väljataga nimetab August Sanga "meie parimaks luuletõlkijaks". Värsstõlkeid on ta teinud umbes kaheteistkümnest keelest. Suurema osa neist moodustavad saksa, vene, prantsuse ja tšehhi keelest tõlgitud luuletused. Ain Kaalepi andmeil õppis Sang tšehhi keele ära seetõttu, et saaks tõlkida Vítězslav Nezvali tekste.

Luuletõlked on ilmunud kahes osas ja kannavad pealkirja "Laenatud laulud".

Eesti keeles on olnud Augast Sanga vahendusel võimalus tutvuda Aleksandr Puškini, Mihhail Lermontovi, Nikolai Nekrassovi, Sergei Jessenini, Johann Wolfgang von Goethe, Heinrich Heine, Johannes Becheri ja Bertolt Brechti, Charles Baudelaire'i, Vítězslav Nezvali ja paljude teiste poeetide lüürikaga. Proosas ja näitekirjanduses on Sang eesti keelde tõlkinud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni, Maksim Gorki, Vladimir Majakovski, Franz Kafka, Gottfried Kelleri, Molière'i, Egon Erwin Kischi, Lion Feuchtwangeri ja teiste teoseid.

Viisistatud luule näiteidRedigeeri

August Sanga luuletusi, nii lihtsaid kui ka sügava sisuga salme, on sageli väga meeldejäävalt viisistatud.

  • Gustav Ernesaksa viisil kõlavad Sanga laulusõnad mängufilmis "Jahid merel" (1955, režissöör Mihhail Jegorov) meremeeste kvarteti laul ja soololaul "Üks puri on sinisel lahel".
  • Gustav Ernesaks on August Sanga sõnadele kirjutanud koorilaule (nt "Ei humala vihata virret või keeta", "Küll kõik ladvad lähenevad"), lastelaulu ("Laul lume lagunemisest", 1971) ning ooperi ("Mari ja Mihkel", ooperi "Käsikäes" 2. redaktsioon, Kersti Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto).
  • Kevadel 1980 esietendus Tallinnas Noorsooteatris lavastatud rokkooper "Johnny"[2], kus kõlas August Sanga "Laul surnud linnust"[3] ansambli Ruja elavas esituses, meloodia autor Olav Ehala mängis klaverit.[4]
  • Ansamblid Fix ja Justament on Lembit Petersoni 1980. aastate keskel loodud viisil tuntuks laulnud August Sanga luuletuse "Tõuse üles ja läheme ära".
  • August Sanga luuletustele tehtud laule leidub ka Mari Kalkuni CD-l "Vihmakõnõ" (2010).
  • Lembit Peterson on viisistanud August Sanga luuletuse "Ära mine lapsekene" hällilauluks, mis kõlas mängufilmis "1944" (2015, režissöör Elmo Nüganen) Maria Petersoni ja Eva Eensaare esituses.

TeosedRedigeeri

  • "Üks noormees otsib õnne", 1936
  • "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" (koguteos), 1938
  • "Heinrich Heine" (biograafia), 1938
  • "Müürid", 1939
  • "Võileib suudlusega", 1963
  • "Sada laulu" (valikkogu), 1965
  • "Luuletused" (valikkogu), 1970
  • "Väike luuleraamat" (valikkogu), 1971
  • "Laulud" (valikkogu), 1977
  • "Emajõe unisel veerel" (valikkogu), 2003
  • "Laenatud laulud" (tõlkevalimik, 2 köidet), 197374

TunnustusRedigeeri

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Alates 2018. aastast antakse välja August Sanga nimelist luuletõlke auhinda.

IsiklikkuRedigeeri

August Sang oli Kersti Merilaasi abikaasa ning Liina Pihlaku, Maarja Panova ja Joel Sanga isa.

ViitedRedigeeri

  1. "Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003.
  2. Raimu Hanson. Tallinnas 40 aastat tagasi mängitud rokkooper «Johnny» tuleb taas lavale Tartus. Tartu Postimees, 31.10.2020.
  3. "Laul surnud linnust" (muusika Olav Ehala, sõnad August Sang) ansambli Ruja esituses. Salvestis YouTube'is. Vaadatud 08.11.2020.
  4. Olav Ehaka 70. juubelikontsert, ETV 2020. ERR Jupiter, telesaate esmaeeter 01.10.2020.

KirjandusRedigeeri

  • Karl Muru. Eesti kirjanduse ajalugu, Tallinn, Eesti Raamat 1984, 4. kd, 2. rmt ja 1991, 5. kd, 2. rmt
  • Ain Kaalep. Kolm Lydiat, Tartu, Ilmamaa 1998

VälislingidRedigeeri