Kersti Merilaas

Eesti kirjanik

Kersti Merilaas (7. detsember, vkj 24. november 1913 Narva8. märts 1986 Tallinn) (sündinud Eugenia Moorberg, kodanikunimi aastast 1936 Kersti Sang[1]) oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik.

ElukäikRedigeeri

Lapsepõlves elas Peterburis (kuni 1917) ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas[2] Äntu Valgejärve ja Äntu Linaleojärve lähedal.[3] Õppis Väike-Maarja koolides[4]19211927 Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust ta pärast 1932 välja heideti.[1] Lõpetas 1932. aastal Tapa keskkooli. Hiljem elas Tartus ja töötas raamatukogus. Tema abikaasa oli August Sang, tütred on Liina Pihlak ja lastearst Maarja Panov (1939–2007) ning poeg Joel Sang.

TeosedRedigeeri

LuulekogudRedigeeri

  • "Maantee tuuled" (1938)
  • "Rannapääsuke" (1963)
  • "Kevadised koplid" (1966)
  • "Kuukressid" (valikkogu, 1969)
  • "Antud ja võetud" (1981, 2. trükk 1985)

LasteraamatudRedigeeri

  • "Munapühad" (värsslugu, 1940)
  • "Kallis kodu" (luulekogu, 1944)
  • "Päikese paistel" (luulekogu, 1948)
  • "Turvas" (värsslugu, 1950)
  • "Veskilaul" (värsslugu, 1959)
  • "Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962)
  • "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982)
  • "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, 1983)
  • "Kindakiri. – Варежки" (poeem, eesti ja vene keeles, 1986)
  • "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989)

NäidendidRedigeeri

  • "Kaks viimast rida" (näidend, ilmus 1973 ja lavastati samal aastal Vanemuises)
  • "Pilli-Tiidu" (näidend, lavastati Vanemuises 1974, esmatrükk valimikus "Lastenäidendeid", 1977)

MuudRedigeeri

  • "Valitud teosed" (I-II, 1986 – luule, näidendid, lühiproosa)

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Kersti Merilaas Kiltsi Põhikooli kodulehel
  2. Targalt hirmu ületades
  3. Äntu-Nõmme looduse õpperada Väike-Maarja valla kodulehel
  4. Väike-Maarja – Rakke

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  • Merilaasi luule
  • Värsslugu lastele "Munapühad" Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu digiarhiivis Grafo: [1]