Elmo Nüganen

Elmo Nüganen (sündinud 15. veebruaril 1962 Jõhvis) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Elmo Nüganen filmi "Apteeker Melchior" võtetel 2021. aastal

EluluguRedigeeri

1982. aastal lõpetas ta 4. Tehnikakooli Tallinnas rätsepa erialal. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.

Aastatel 1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana.

Alates 1992–2021 aastatel oli ta Tallinna Linnateatri peanäitejuht.

1999. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Ta on EMTA lavakunsti osakonna õppejõud ning on olnud XX, XXV ja XXIX lennu kursuse juhendaja.

2. detsembril 2020 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Elmo Nüganeni akadeemikuks teatrikunsti valdkonnas.^[1]

Lavastusi LinnateatrisRedigeeri

1992 – William Shakespeare'i "Romeo ja Julia"
1993 – Tadeusz Różewiczi "Valge abielu"
1994 – Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia"
1995 – Alexandre Dumas' "Kolm musketäri"
1995 – Anton Tšehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"
1996 – Dario Fo "Elizabeth – naine juhuse tahtel"
1999 – Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
1999 – William Shakespeare'i "Hamlet"
2000 – Aleksei Tolstoi "Burattino"
2001 – Alexandre Dumas' "Musketärid – kakskümmend aastat hiljem"
2001 – Jane Martini "TŠEHHOV & show-bisnis"
2003 – Jaan Tätte "Kaotajad"
2004 – David Mameti "Äri"
2005 – A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus. Teine osa"
2006 – A. H. Tammsaare "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. Neljas osa"
2007 – Carlo Gozzi "Ronk (Il Corvo)"
2008 – A. H. Tammsaare "Wargamäe Wabariik"
2009 – Jean-Luc Lagarce'i "Meie, kangelased"
2009 – A. H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast"
2010 – Peter Barnesi "Jumala Narride Vennaskond"
2011 – J. B. Priestley "Aeg ja perekond Conway"
2011 – Molière'i "Scapini kelmused"
2012 – Anton Tšehhovi "Maailmale nähtamatud pisarad"
2014 – William Boydi "Igatsus"
2017 – Anton Tšehhovi "Kirsiaed"
2018 – Paavo Piigi "Miljoni vaade"
2018 – Antoine de Saint-Exupéry "Väike prints"
2019 – Marius Ivaškevičiuse "Kant"
2019 – Mogens Rukovi, Thomas Vinterbergi "Kommuun"

Rolle Linnateatri lavastustesRedigeeri

Johnny (William Saoryani "Mu süda on mägedes"; 1992)
Isa (Tadeusz Różewiczi "Valge abielu"; 1993)
Orgon (Molière'i "Tartuffe"; 1993)
Felton (Alexandre Dumas "Kolm musketäri"; 1995)
Platonov (Anton Tšehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"; 1995)
Paul (Jaanus Rohumaa ja Mari Tuulingu "Ainus ja igavene elu"; 1996)
Väitsa-Mackie (Bertolt Brechti ja Kurt Weilli "Kolmekrossiooper"; 1997)
Kleshtsh (M. Bitteri "Põhhjas"; 2000)
Paulino (José Sanchis Sinisterra "Ay, Carmela!"; 2002)
Sinjoor Ponza (Luigi Pirandello "Nii see on (kui teile nii näib)"; 2006)
Mees (Jon Fosse "Sügise unenägu"; 2015)
Isa (Madis Kõivu "Tagasitulek isa juurde"; 2015)

Lavastusi väljaspool LinnateatritRedigeeri

William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (diplomilavastus Ugalas, 1987)
Elmo Nüganeni "Sinder-Vinder" (Ugala, 1989)
Brandon Thomasi ja Mati Undi "Charley tädi" (Ugala, 1989)
Anton Tšehhovi "Kajakas" (Ugala, 1990)
Carlo Gozzi "Armastus kolme apelsini vastu" (Ugala, 1991)
Anton Tšehhovi "Ivanov" (Eesti Draamateater, 1992)
Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulm" (Pärnu Ooper 1994)
Tom Stoppardi "Arkaadia" (Peterburi Suur Draamateater, 1998)
Yves Jamiaque'i "Tout payé ehk kõik on makstud" (Moskva Lenkomi teater, 2004)
Witold Gombrowiczi "Laulatus" (Toruńi Wilam Horzyca nimeline teater, 2004)
A. H. Tammsaare "Zeme un mīlestība" ("Maa ja armastus") (Läti Rahvusteater, 2012)
Tom Stoppardi "Utoopia rannik. II osa. Laevahukk" (Eesti Draamateater, 2013)
William Boydi "Igatsus" (Peterburi Suur Draamateater, 2014)
Paul-Eerik Rummo "Tuhkatriinumäng" (2023)^[2]

Rolle mujalRedigeeri

Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997)
Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Fahrenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007)

Rolle Ugala teatrisRedigeeri

1988–1989

krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid")
Kolu-Per ("Röövlitütar Ronja")
Õudu ("Sinder-Vinder")
Peter ("Iha jalakate all")
kardinal ("Becket ehk Jumala au")
Jack ("Charley tädi")
Mark ("Aed ilma mullata")
Tusenbach ("Kolm õde")

1989–1990

Kurt ("Rummu Jüri")
kodanik Kloun ("Mäng")
File ("Vihmameister")

1990–1991

Cooper ("Kass tulisel plekk-katusel")
Pantalone; Celio; Hansuke; teener Brighella ("Armastus kolme apelsini vastu")

1991–1992

Collin Fenwick ("Rohukannel")

1992–1993

Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed")

Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1992), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 1994–1995) ning mängufilmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993).

Ta on kolme täispika mängufilmi režissöör ja on näidelnud mitmes filmis:

"Nimed marmortahvlil" (2002) (režissöör ja stsenarist)
"Meeletu" (2006) (režissöör ja stsenarist)
"Seenelkäik" (2012) (tegelaskuju: bensiinijaama müüja)
"Puhastus" (2012) (tegelaskuju: isa)
"Deemonid" (2012) (tegelaskuju: võõras)
"Mandariinid" (2013) (tegelaskuju: Margus)
"1944" (2015) (režissöör)
"Portugal" (2018) (tegelaskuju: ülemus)
"Apteeker Melchior" (2022) (režissöör)
"Apteeker Melchior. Viirastus" (2022) (režissöör)
"Apteeker Melchior. Timuka tütar" (2022) (režissöör)

TunnustusRedigeeri

1986 – Voldemar Panso nimeline auhind
1992 – Ants Lauteri nimeline auhind
1994 – Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia
1993 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
1996 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
1996 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia lavastuste „Kolm musketäri“ ja „Pianoola ehk mehaaniline klaver“ eest
1996 – Linnateatri kolleegipreemia – parim lavastaja
1996 – Vabariikliku teatrifestivali "Draama '96" lavastaja- ja meesnäitleja preemia
1996 – Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima meesnäitleja preemia
1997 – Peterburi Akadeemilise Draamateatri parima lavastaja aastapreemia "Kuldne Sofitt 1997"
1998 – Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia
1999 – Vabariikliku teatrifestivali "Draama '99" lavastajapreemia
2000 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia F. Dostojevski "Kuritöö ja karistuse" ning W. Shakespeare'i "Hamleti" lavastamise eest Tallinna Linnateatris
2000 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk ^[3]
2000 – Linnateatri kolleegipreemia – parim lavastaja
2001 – Venemaa riiklik kunstipreemia
2002 – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt antud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk – filmi "Nimed marmortahvlil" eest kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest
2002 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (debüüdiauhind: "Nimed marmortahvlil")
2004. aasta 15. oktoobril tõi Nüganen Poolas Toruńi Wilam Horzyca nimelises teatris välja Witold Gombrowiczi näidendi "Laulatus", mis pälvis Opole festivalil "Poola klassika" lavastaja-, kunstniku- ja kaks näitlejapreemiat. ^[4]
2005 – Linnateatri kolleegipreemia – parim lavastus – "Tõde ja õigus. Teine osa"
2005 – Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest ^[5]
2007 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
2009 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia suurprojekti “Tagasi Vargamäele” idee ja teostus ning lavastus “Wargamäe Wabariik” eest
2010 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
2011 – Tšehhovi mälestusmedal
2013 – Välisministeeriumi kultuuripreemia filmi “Mandariinid” tegijaile
2016 – Balti Täht Peterburi rahvusvahelisel teatrifestivalil "Baltiiski Dom" (“Balti maja”) ^[6]
2017 – Tallinna vapimärk
2018 – Tammsaare ja Vilde Sõprade seltsi Klassiku sõbra tiitel
2020 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastuse eest (“Kommuun”)
2023 – Stipendium Estonicum Eri Klas – Eri Klasi stipendiumi laureaat teatrikunsti valdkonnas^[7]

IsiklikkuRedigeeri

Nüganeni ema kasvas kasuperes, Ingerimaalt pärit isa aga oli sunnitud oma kodumaalt lahkuma. "Ühel pole olnud isa-ema, teisel pole olnud isamaad ja emakeelt. Ja need inimesed leidsid teineteist," on Nüganen ajakirjas Teater. Muusika. Kino meenutanud.^[8]

Elmo Nüganen on abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Neil on kolm tütart: Saara, Maria-Netti ja Sonja.^[9]

ViitedRedigeeri

↑ "Akadeemikuteks valiti Krista Fischer, Veiko Uri ja Elmo Nüganen" ERR Novaator, 2. detsember 2020
↑ Raun, Miikael; Lensment, Jaanus; Vaitmaa, Ester; Kulleste, Hele-Mai (27. aprill 2023). "SUUR LUGU | Vaata, kes kirjanike majas kus korteris elas! „Meil oli dissidentlik maja, polnud inimest, kes oleks nõukogude vaimu poolt"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27. aprillil 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-status (link)
↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3347
↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 352
↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 354
↑ "Elmo Nüganen pälvis Balti Tähe autasu". Linnateatri koduleht (eesti keel). 6.10.2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.08.2017. Vaadatud 1.05.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ Eri Klasi stipendumi pälvis Elmo Nüganen ERR Kultuur, 19.05.2023.
↑ Heili Sibrits, Stiilimeister Elmo Nüganen 50, Postimees, 15. veebruar 2012
↑ Andri Maimets: Elmo Nüganen: meil on kohutavalt vedanud, postimees.ee, 12. veebruar 2007

VälislingidRedigeeri

Elmo Nüganen: raha kadund – vähe kadund, au kadund – kõik kadund. Postimees, 3. detsember 2008
Margus Mikomägi. Elmo Nüganen: Rahvast ei tasu lollitada. Maaleht, 11. juuni 2009
Teet Korsten. Jõhvi päritolu mees lõi Tallinna vanalinnas oma ideaalteatri. Põhjarannik, 23. veebruar 2012

[1] "Akadeemikuteks valiti Krista Fischer, Veiko Uri ja Elmo Nüganen" ERR Novaator, 2. detsember 2020

[:0-2] Raun, Miikael; Lensment, Jaanus; Vaitmaa, Ester; Kulleste, Hele-Mai (27. aprill 2023). "SUUR LUGU | Vaata, kes kirjanike majas kus korteris elas! „Meil oli dissidentlik maja, polnud inimest, kes oleks nõukogude vaimu poolt"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27. aprillil 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-status (link)

[3] Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3347

[kki6K-4] "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 352

[ndXLe-5] "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 354

[linnateater-6] "Elmo Nüganen pälvis Balti Tähe autasu". Linnateatri koduleht (eesti keel). 6.10.2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.08.2017. Vaadatud 1.05.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[7] Eri Klasi stipendumi pälvis Elmo Nüganen ERR Kultuur, 19.05.2023.

[8] Heili Sibrits, Stiilimeister Elmo Nüganen 50, Postimees, 15. veebruar 2012

[XsOtH-9] Andri Maimets: Elmo Nüganen: meil on kohutavalt vedanud, postimees.ee, 12. veebruar 2007

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]