Vikipeedia

Elmo Nüganen

eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja
"Mandariinide" tegija Elmo Nüganen 6. jaanuaril 2014 välisministeeriumi kultuuripreemia kätteandmisel

Elmo Nüganen (sündinud 15. veebruaril 1962 Jõhvis) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja.

Aastal 1982 lõpetas Elmo Nüganen Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.

Aastatel 1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana.

Alates 1992. aastast on ta Tallinna Linnateatri peanäitejuht. 1999. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Ta on EMTA lavakunsti osakonna õppejõud ning on olnud XX, XXV ja XXIX lennu kursuse juhendaja.

Lavastusi LinnateatrisRedigeeri

Rolle Linnateatri lavastustesRedigeeri

Lavastusi väljaspool LinnateatritRedigeeri

Rolle mujalRedigeeri

  • Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997)
  • Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007)

Rolle Ugala teatrisRedigeeri

1988–1989

  • krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid")
  • Kolu-Per ("Röövlitütar Ronja")
  • Õudu ("Sinder-Vinder")
  • Peter ("Iha jalakate all")
  • kardinal ("Becket ehk Jumala au")
  • Jack ("Charley tädi")
  • Mark ("Aed ilma mullata")
  • Tusenbach ("Kolm õde")

1989–1990

  • Kurt ("Rummu Jüri")
  • kodanik Kloun ("Mäng")
  • File ("Vihmameister")

1990–1991

  • Cooper ("Kass tulisel plekk-katusel")
  • Pantalone; Celio; Hansuke; teener Brighella ("Armastus kolme apelsini vastu")

1991–1992

  • Collin Fenwick ("Rohukannel")

1992–1993

  • Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed")

MuudRedigeeri

Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1992), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 1994–1995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993).

Ta on olnud kolme täispika mängufilmi režissööriks ning osalenud näitlejana mitmetes filmides.

  • Mängufilm "Nimed marmortahvlil" (2002) (režissöör ja stsenarist)
  • Mängufilm "Meeletu" (2006) (režissöör ja stsenarist)
  • Mängufilm "Seenelkäik" (2012) (tegelaskuju: bensiinijaama müüja)
  • Mängufilm "Puhastus" (2012) (tegelaskuju: isa)
  • Mängufilm "Deemonid" (2012) (tegelaskuju: võõras)
  • Mängufilm "Mandariinid" (2013) (tegelaskuju: Margus)
  • Mängufilm "1944" (2015) (režissöör)
  • Mängufilm "Portugal" (2018) (tegelaskuju: ülemus)

TunnustusRedigeeri

  • 1986 – Voldemar Panso nimeline auhind
  • 1992 – Ants Lauteri nimeline auhind
  • 1994 – Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia
  • 1993 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
  • 1996 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
  • 1996 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia lavastuste „Kolm musketäri“ ja „Pianoola ehk mehaaniline klaver“ eest
  • 1996 – Linnateatri kolleegipreemia – parim lavastaja
  • 1996 – Vabariikliku teatrifestivali "Draama '96" lavastaja- ja meesnäitleja preemia Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima meesnäitleja preemia
  • 1997 – Peterburi Akadeemilise Draamateatri parima lavastaja aastapreemia "Kuldne Sofitt 1997"
  • 1998 – Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia
  • 1999 – Vabariikliku teatrifestivali "Draama '99" lavastajapreemia
  • 1999 – Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest
  • 2000 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia F. Dostojevski "Kuritöö ja karistuse" ning W. Shakespeare'i "Hamleti" lavastamise eest Tallinna Linnateatris
  • 2000 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
  • 2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk[1]
  • 2000 – Linnateatri kolleegipreemia – parim lavastaja
  • 2001 – Venemaa riiklik kunstipreemia
  • 2002 – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt antud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk – filmi "Nimed marmortahvlil" eest kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia
  • 2002 – debüüdiauhind filmi "Nimed marmortahvlil" eest
  • 2004. aasta 15. oktoobril tõi Nüganen Poolas Toruńi Wilam Horzyca nimelises teatris välja Witold Gombrowiczi näidendi "Laulatus", mis pälvis Opole festivalil "Poola klassika" lavastaja-, kunstniku- ja 2 näitlejapreemiat.[2]
  • 2005 – Linnateatri kolleegipreemia – parim lavastus – "Tõde ja õigus.Teine osa"
  • 2005 – Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest
  • 2005 – Festivalil "Draama 2005" sai Nüganen väliskriitikute eriauhinna[3]
  • 2007 – Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemia (30 000 kr)[4]
  • 2007 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
  • 2009 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia suurprojekti “Tagasi Vargamäele” idee ja teostus ning lavastus “Wargamäe Wabariik” eest
  • 2010 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
  • 2011 – Tšehhovi mälestusmedal
  • 2016 – Balti Täht [5]
  • 2017 – Tallinna vapimärk

IsiklikkuRedigeeri

Elmo Nüganen on abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Neil on kolm tütart: Saara, Maria-Netti ja Sonja.[6]

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3347
  2. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 352
  3. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 354
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 368
  5. ↑ "Elmo Nüganen pälvis Balti Tähe autasu". Linnateatri koduleht, 6.10.2016. Vaadatud 1.05.2017. Eesti keel.
  6. ↑ Andri Maimets: Elmo Nüganen: meil on kohutavalt vedanud, postimees.ee, 12. veebruar 2007

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elmo_Nüganen&oldid=5631363"