Akadeemik

Disambig gray.svg  See artikkel räägib akadeemia liikme nimetusest; akadeemikuteks nimetatakse mõnikord ka teadusasutustes ja ülikoolides töötavaid teadlasi, filosoofe ja õppejõude.

Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid. Mõnes riigis, näiteks Soomes, on akadeemik riiklik aunimetus ja akadeemikud määrab riik. Mitmetes anglosaksi riikides ja nende regioonides (mt Šotimaa) täidavad teaduste akadeemia funktsioone kuninglikud seltsid (Royal Society). Nende valitud liikmeid nimetatakse nt Fellow of the Royal Society ning vastav lühend (nt FRS) kuulub nime juurde sarnaselt doktori- või professoritiitlile.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeid (mitte välisliikmeid) nimetatakse ajalooliselt akadeemikuteks; nad valitakse akadeemia seniste akadeemikute poolt. Varem eristati Eesti NSV Teaduste Akadeemias akadeemikuid ehk tegevliikmeid ja korrespondentliikmeid.

Paljud akadeemiad on sisuliselt õpetatud seltsid. Näiteks New Yorgi Teaduste Akadeemia liikmeks[1] saab hakata liikmemaksu tasumise eest.

Akadeemiku kui teaduste akadeemia valitud liikme tiitli kasutamine on meie regioonis traditsiooniline peamiselt Venemaa varasemal või praegusel mõjualal, s.o SRÜ, endistes Nõukogude Liidu ja tema mõjupiirkonda jäävates Ida-Euroopa maades, aga ka näiteks Hiinas.

ViitedRedigeeri