Juhan Liivi luuleauhind
Juhan Liivi luuleauhind on kirjandusauhind, mida antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda annab välja Peipsiääre vald koos Juhan Liivi nimelise Alatskivi Kooli ja Liivi Muuseumiga.[1]
Juhan Liivi luuleauhinna laureaat tehakse teatavaks 30. aprillil. Auhinna saajale ei anta raha, vaid ta saab nahakunstnik Ülle Paabu ainueksemplarina valmistatud karjasemärsi.[2] Samal päeval kirjutab laureaat Juhan Liivi kodutalu kambris auhinnatud luuletuse Liiviliku Luule Raamatusse.[3]
Auhind asutati 1965. aastal ja on seega Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna kõrval Eesti vanim kirjandusauhind.[4] Algselt andsid auhinda välja Alatskivi sovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, seejärel tegid seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. 2019. aastast annavad auhinda välja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool, Peipsiääre vald ja Liivi Muuseum.
1970. aastatel oli auhinna väljaandmine keelatud, kuid 1984. aastast on auhinda jälle välja antud igal aastal.
Laureaadid
muuda- 1965 – Debora Vaarandi, "Eesti mullad"
- 1966 – Paul-Eerik Rummo, "Ikka Liivist mõteldes"
- 1967 – Betti Alver, "Tähetund"
- 1968 – Jaan Kaplinski, "Tolmust ja värvidest..."
- 1969 – August Sang, "Mida mõtleb mees"
- 1984 – Ain Kaalep, "Õnne piir"
- 1985 – Juhan Viiding, "Soov"
- 1986 – Rein Sander, "Elujoon"
- 1987 – Betti Alver, "Elul on väikene hingemaa"
- 1988 – Viivi Luik, "On aastasaja lõpp. On öö"
- 1989 – Vladimir Beekman, "Eesti naised"
- 1990 – Kalju Lepik, "Valusad viisid"
- 1991 – Doris Kareva, "Pühitsus"
- 1992 – Mats Traat, "Oma riik"
- 1993 – Hando Runnel, "Nii palju"
- 1994 – Ene Mihkelson, "Eesti elu..."
- 1995 – Mari Vallisoo, "Tarkust armastanud..."
- 1996 – Ellen Niit, "Aeg voolab"
- 1997 – Jüri Talvet, "Armastus"
- 1998 – Kalju Lepik, "Ema portree"
- 1999 – Ene Mihkelson, "Jah ikka veel..."
- 2000 – Triin Soomets, "Sulle ma kingiksin sydame ..."
- 2001 – Mari Vallisoo, "Ei ehita"
- 2002 – Priidu Beier, "Teele!"
- 2003 – Andres Ehin, "sügaval maa all elavad ..."
- 2004 – Ly Seppel, "Eelkevadises metsas"
- 2005 – Ülar Ploom, "Lamada karjamaal hiirehernes"
- 2006 – Hasso Krull, "Sõlm"
- 2007 – Tõnu Õnnepalu, "***Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb…"
- 2008 – Eha Lättemäe, "***Kui talvekuu on paratamatu..."
- 2009 – Triin Soomets, "***surm ei möödu meist; ta on kohal"
- 2010 – Mehis Heinsaar, "***Öös mööduja käsi..."
- 2011 – Kirsti Oidekivi, "***mu isa, kes sa oled kerge vaim"
- 2012 – Jaan Kaplinski, "Nelikümmend aastat tagasi"
- 2013 – Maarja Pärtna, "Sees"
- 2014 – Lauri Sommer, "***Väikeste sammudega, hangeveertesse komistades..."
- 2015 – Jüri Kolk, "arno apooria"
- 2016 – Mart Kangur, "tahaks eesti / liivini lahti võtta"
- 2017 – Heljo Mänd, "Salasõna"
- 2018 – Andrus Kasemaa, "Oma kaasaegsetele"
- 2019 – Kauksi Ülle, "Imäpuu"
- 2020 – Triin Paja, "Öö on tume nagu õdede juuksed"
- 2021 – Berit Petolai, "Tõnkadi-lõnk"
- 2022 – Mirjam Parve, "***jahtuvas saunas..."
- 2023 – Hando Runnel, "Küünlapäeval"
Viited
muuda- ↑ Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu. "Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide luuletused".
- ↑ Niitra, Mare. Reedel selgub Liivi luuleauhinna laureaat. Sirp, 28. aprill 2010.
- ↑ Juhan Liivi luuleauhinna statuut. Juhan Liivi nimelise Alatskivi Kooli veebisait.
- ↑ "Horn, Reet. August Gailiti nimeline novelliauhind. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Velsker. Tartu Ülikool 2014" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2020. Vaadatud 18. aprillil 2020.