Peipsiääre vald

vald Tartumaal
 See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata lehekülge Peipsiääre vald (täpsustus)

Peipsiääre vald on omavalitsusüksus Tartu maakonnas. Peipsiääre vald asub Peipsi järve ja Vooremaa vahel Peipsi madalikul.

Peipsiääre vald


Pindala: 652 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5059 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,8 in/km²
EHAKi kood: 0586[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Alatskivi
Kaart

Peipsiääre vald moodustati haldusreformi tulemusena 23. oktoobril 2017. aastal[4] Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, varasema Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel.[5] Vald piirneb põhjas Mustvee vallaga (Jõgevamaa), läänes Tartu vallaga, lõunas Luunja ja teisel pool Emajõge Kastre vallaga ning idas u 40 km pikkuselt Peipsi järvega. Vallakeskus asub Alatskivi alevikus. Vallavanem on 2023. aastal Piibe Koemets, abivallavanem Peeter Kiuru.[6]

Peipsiääre valla pindala on 652 km². 2021. aasta alguse seisuga elas seal 5331 inimest.[7]

Vaade Varnja kesktänavale

Asustusjaotus

muuda

Vallas on 1 linn (Kallaste), 4 alevikku ja 84 küla. Küladest suurimad on Koosa, Vara ja Pala.

Alevikud: Alatskivi, Kasepää, Kolkja, Varnja

Külad: Alajõe, Alasoo, Assikvere, Haapsipea, Haavakivi, Kadrina, Kargaja, Kauda, Keressaare, Kesklahe, Kirtsi, Kodavere, Kokanurga, Kokora, Koosa, Koosalaane, Kuningvere, Kusma, Kuusiku, Kõdesi, Lahe, Lahepera, Linaleo, Lümati, Matjama, Meoma, Metsakivi, Metsanurga, Moku, Mustametsa, Naelavere, Nina, Nõva, Orgemäe, Padakõrve, Pala, Papiaru, Passi, Peatskivi, Perametsa, Piibumäe, Piirivarbe, Pilpaküla, Praaga, Punikvere, Pusi, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Päiksi, Raatvere, Ranna, Rehemetsa, Riidma, Ronisoo, Rootsiküla, Rupsi, Saburi, Sassukvere, Savastvere, Savimetsa, Savka, Selgise, Sipelga, Sookalduse, Sudemäe, Sõõru, Särgla, Sääritsa, Tagumaa, Tedreküla, Torila, Toruküla, Tõruvere, Tähemaa, Undi, Vanaussaia, Vara, Vea, Virtsu, Välgi, Väljaküla, Äteniidi, Ätte

Sümboolika

muuda

Peipsiääre valla sümboolika autor on Marju Pottisepa kavandiga "Jääkulgur". Vallale loodud sümboolikas on kujutatud Alatskivi lossi peasissepääsu osa, mis sümboliseerib turvalisust. Hõbedane kala kujutab Peipsi tinti ja lainelõikes sinine päis märgib Peipsi järve, millega vald piirneb.[8]

Peipsiääre valla vapi kuldsel kilbil on sinine värav ja kahe torniga loss ning lainelõikes päis. Päisel hõbedane kala, vajadusel asendab kulda kollane ja hõbedat valge.[8] Peipsiääre valla lipu kollasel lipuväljal on sinine värav ja kahe torniga loss ning sinine lainelõikes piit.[8]

Rahvastik

muuda

Peipsiääre valla lõunaosas on asustus soise maastiku tõttu hõre. Asustus on tihedam Peipsi järve ääres Varnja alevikust põhja pool ning Aovere–Kallaste–Omedu maantee ümbruses. Enam kui pool rahvastikust elab kümnes suuremas asustusüksuses.[9]

Peipsiääre valla elanike arvu muutumine[10]
Aasta Rahvaarv
2015 5792
2016 5682
2017 5573
2018 5506
2019 5458
2020 5373
2021 5331
2023 5329

Loodus

muuda
 
Maastik Koosa lähedal
 
Peipsi järv Peipsiääre vallas

Peipsiääre vald asub Peipsi madalikul. Vald paikneb Peipsi järve ja Vooremaa vahel.[9] Valla kaguosas domineerivad madalsoomullad ja põhjas gleimullad. Valla territooriumil leidub veel leetunud mulda, gleistunud kahkjat leetunud mulda, leetunud huumuslikku leetemulda, kahkjat leetunud gleimulda ja turvastunud mulda.[11] Vald asub Ida-Euroopa platvormi äärealal, mis on tektooniliselt stabiilne ning maavärinaid üldjuhul ei esine. Aluspõhi koosneb Devoni liivakivist. Kallaste paljand on seejuures Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand.

Vallast voolab läbi 11 jõge. Üks nendest jõgedest on Emajõgi, mis suubub Praaga külas Peipsi järve. Looduslikke järvi asub valla territooriumil 11 ning pais- ja tehisjärvi on 10. Suuremateks järvedeks on valla idaserva ääristav Peipsi järv ning sisemaal Koosa, Lahepera, Kuningvere, Kokora Mustjärv ja Alatskivi järv.

Peamiselt tasast maastikku ilmestavad lisaks u 40 km pikkusele rannajoonele peamiselt metsad, sood, põllud ja rohumaad. Ligi pool (49%, u 32 tuhat ha) maakatastrisse kantud kõlvikutest on metsamaa ning kolmandik on haritav maa (24%, u 16 tuhat ha). Looduslik rohumaa moodustab 7% valla pindalast.[9]

Taristu

muuda

Tänavavalgustus on olemas Kallaste linnas, alevikes ja suuremates külades. Tänavavalgustusvõrk on mitmes kohas amortiseerunud ja vajab kaasajastamist.[9] Vallas on kokku 299 km kohalikke teid, mis kuuluvad vallale või mille osas on vald sõlminud eraomanikega avaliku kasutuse lepingud. 2% maanteedest ja 31% tänavatest on kõvakattega. Vald asub mõnevõrra eemal suurematest liikumisteedest. Peipsiääre valda läbib olulisematest riigiteedest tugimaantee nr 43 Aovere – Kallaste – Omedu ja mitmed kõrvalmaanteed.[9]

Lähim haigla on Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kus toimub ka erakorralise meditsiini vastuvõtt. Perearsti vastuvõtud toimuvad ning apteegid asuvad Alatskivil, Kallastel, Palal, Koosal ja Kolkjas. Hambaarsti vastuvõtud toimuvad Alatskivil, Kallastel, Palal ja Koosal.[9]

2023. aastal alustas tegevust Alatskivi Tervisekeskus, kus võtavad patsiente vastu kolm perearsti, pereõed, füsioterapeudid ja ämmaemand ning pakutakse koduõendusteenust.

Kultuur

muuda

Peipsiääre vald on kultuuriliselt eripärane piirkond, sest vallas on ajalooliselt kolm kultuuriruumi: vene vanausulised, baltisaksa mõisakultuur ja eesti talupojakultuur. Lisaks on Peipsiääre vallas erinevaid kirikuid: luteri ja õigeusu kirikud ning vanausuliste palvelad. Mööda Peipsi järve rannikut lookleb Sibulatee, mis ühendab vene vanausuliste, eesti talupoja ja baltisaksa mõisakultuuri.[9]

Peipsiääre vallaga on seotud mitmed Kalevipoja legendid. Näiteks on vallas Kalevipoja säng ning kuulsad Välgi ja Selgise metsad.[9]

Peipsi rannakülad on arhitektuuripärandit kandvad ja miljööväärtuslikud. Neid alasid iseloomustab madal ja tihe puitarhitektuur. Traditsioonideks on järvega seotud elatusalad (nt kalapüük) ja väikesemahuline aedviljakasvatus. Peipsiveere kultuur on põimunud mitmesuguste venepäraste elementidega. See on tingitud sagedastest üle järve kontaktidest varasema ajaloo jooksul kui ka sajandite pikkusest eesti, vadja ja vene asutusest rannapiirkonnas.[9]

Peipsiääre valla eri piirkondades on kokku ligi sada kogukonnaorganisatsiooni. Suurem osa neist on külaseltsid, mille eesmärgiks on kohalikku elu edendada ja toetada. Lisaks külaseltsidele on veel ka aktiivsed kohalikku kultuuri edendavad, vaba aja tegevusi korraldavad ning keskkonna- ja looduskaitsega tegelevad ühendused ja organisatsioonid.[9]

Üle valla tähistatakse traditsioonilisi tähtpäevi nagu jaanipäev ja vabariigi aastapäev.Kõige rahvarohkemateks üritusteks on Karakatitsa, Kallaste kala- ja sibulalaat,[12] Alatskivi vanavaralaat,[13] Varnja kalalaat[14] ning Varnja sibula- ja jõhvikalaat.[9]

 
Karakatitsa Varnja külas 2021. aastal

Vallas ilmub 11 korda aastas iga kuu viimasel neljapäeval vallaleht Peipsiääre Teataja. Peipsiääre Teataja on tasuta kättesaadav vallamajas, valla teeninduskeskustes, kauplustes, raamatukogudes ja tanklas.[15]

Peipsiääre vallas on seitse kultuuri- ja seltsimaja.[9]

  • Assikvere Seltsimaja
  • Kolkja rahvamaja
  • Koosa rahvamaja
  • Kokora Külakeskus
  • Pala kultuurimaja
  • Ranna rahvamaja
  • Vara kogukonnakeskus

Raamatukogud

Peipsiääre valla keskraamatukogu on Koosa raamatukogu, selle haruraamatukogud on Alatskvi, Kallaste, Kolkja, Lümati, Pala, Vara, Varnja ja Välgi raamatukogu.

 
Alatskivi kirik

Kirikud ja palvemajad

muuda

Haridus

muuda
 
Pala kool

Peipsiääre vallas asub neli üldhariduskooli, kuus lasteaeda ja üks huvikool.[16] Kõik neli üldhariduskooli on põhikoolid. Need on Anna Haava nimeline Pala Kool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool, Kolkja Lasteaed-Põhikool ja Vara Põhikool.

Lasteaiad

muuda

Alatskivi lasteaed loodi 1963. aastal ning kuni 1986. aastani tegutseti koguduse hoones. 1986. aastal valmis kuue rühma jaoks mõeldud 140-kohaline lasteaiahoone. Alatskivi Lasteaed töötab 2021. aasta seisuga viie rühmaga. Maksimaalselt saab lasteaeda vastu võtta 88 last.[17]

A. Haava nimelise Pala Kooli lasteaed on kolmerühmaline lasteaed, kus lapsed saavad tegeleda spordi ja liikumisega, laulu ja muusikaga, rahvatantsu ja näitlemisega, looduse ja uurimistega. Lasteaed on aktiivselt koostöös valla teiste allasutustega.[18]

Kolkja lasteaed on osa Kolkja Lasteaed-Põhikoolist, asudes Peipsiääre vallas Kolkja alevikus.

Koosa lasteaed avati 20. veebruaril 1975 Koosa sovhoosi lastepäevakoduna. Maja ehitati algselt neljarühmaliseks ning lasteaia algusaegadel oli lapsi lasteaias üle 80. Töötasid ka ööpäevased rühmad. 2021. aasta seisuga töötab majas kolm rühma: üks sõimerühm ja kaks aiarühma.[19]

Vara Lasteaed Õnnetriinu on kolmerühmaline lasteaed Vara küla keskuses.[20]

Huviharidus

muuda

Alatskivi Muusikakool loodi 1990. aastal ning mõned aastad hiljem lisandusid muusikaõppele juurde kunstiõpe ja tantsuõpe. 1994. aastast kannab kool Alatskivi Kunstide Kooli nime. 2021. aasta seisuga on Alatskivi Kunstide Kooli lõpetanud 93 õpilast. Huvikooli õppetöö toimub Juhan Liivi nimelise Kooli III korruse ruumides ning Vara Põhikoolis.[21]

Sport

muuda

Peipsiääre vallas toimuvad iga-aastased suve- ja talimängud ning korraldatakse ka vallasiseseid meistrivõistlusi lauatennises.[9] Suurim harrastajate ja võistlusspordiga tegelejate arv on võistkondlikel aladel. Nendeks on jalgpall, käsipall, korvpall ja indiaca. Indiaca's on kohalikud elanikud võitnud medaleid isegi rahvusvahelistelt võistlustelt.[9] Individuaalaladest on Peipsiääre vallas pikkade traditsioonidega maadlus.[9]

Peipsiääre Talimängud

muuda

Peipsiääre vallas korraldatakse 2018. aastast regulaarselt Peipsiääre valla Talimänge. Võistlus toimub võistkondade vahel ning mõõtu võetakse mitmel alal. Talimängude võitjavõistkond saab auhinnaks sportliku lumememme rändkarika.[22]

Peipsiääre Talimängude võitjad ja võistlusalad
I koht II koht III koht Alad
2018 SK Juku Pala Spordiklubi Kokora Kalapüük, suusatamine, rahvastepall, tõukekelk, regi, indiaca, viis-suusak, male, kabe, ergomeeter, korvpall, mälumäng[23]
2019 SK Juku Pala Spordiklubi Alatskivi noortekeskus Kalapüük, suusatamine, tõukekelk, regi, indiaca, teatekelk, male, kabe, ergomeeter, korvpall, mälumäng[24]
2020 Pala Spordiklubi Alatskivi noortekeskus Vara-Koosa Kalapüük, maastikujooks, tõukerattasõit, regi, sulgpall, teatetuubitamine, 3x3 korvpall, kettagolf, male, kabe, ergomeeter, minikorvpalli viskevõistlus, mälumäng[25]
2021 andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad
2022 toimub 05.02.2022 toimub 05.02.2022 toimub 05.02.2022 toimub 05.02.2022

Spordiobjektid

muuda

Spordisaalid ja -platsid on olemas kõigis suuremates asulates ning koolide ja lasteaedade juures. Peipsiääre vallas tegeletakse nii harrastus- kui ka võistlusspordiga. Välitingimustes on populaarne sportimiskoht Pala suusa- ja jalgrattarada, mis on populaarne nii kohalike kui ka külaliste seas.[9]

Valla spordiobjektid:[26]

  • Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli aula-võimla
  • Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli staadion
  • Alatskivi orienteerumiskaart
  • Anna Haava nim Pala Kooli rularambid
  • Anna Haava nim Pala Kooli spordisaalid
  • Anna Haava nim Pala Kooli staadion ja palliväljakud
  • Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli orienteerumiskaart
  • Kallaste jalgpallistaadion
  • Kallaste Keskkooli orienteerumiskaart
  • Kallaste Kooli korvpalliplats
  • Kallaste Kooli spordisaal
  • Kallaste spordimängude saal
  • Kolkja Lasteaed-Põhikooli spordiplats
  • Kolkja Lasteaed-Põhikooli spordisaal
  • Koosa Mängude Maja
  • Koosa spordiväljak
  • Lümati spordiplats
  • Pala multifunktsionaalne mänguväljak
  • Pala suusa- ja jalgrattarada
  • Vara kogukonnakeskus
  • Vara multifunktsionaalne spordiväljak
  • Vara Põhikooli staadion

Spordiklubid

muuda
  • MTÜ Spordiklubi Juku
  • SA Vara Sport
  • Pala Spordiklubi
  • MTÜ Spordiklubi Peipsiäärsed
  • MTÜ Peipsi Jahtklubi
  • MTÜ Maadlusklubi Koosa
  • MTÜ Kaks Kaptenit
  • MTÜ Quale Sport
  • Turbokilpkonn Racing MTÜ

Vaatamisväärsused

muuda
 
Alatskivi mõisa peahoone 2

Alatskivi loss

muuda
  Pikemalt artiklis Alatskivi loss

1885. aastal valminud Alatskivi loss on Balmorali lossi eeskujul ehitatud mõisa peahoone, mille projekteeris kohalik mõisaomanik Arved Georg von Nolcken. Alatskivi lossi ehituse eeltööd algasid 1876. aastal ning nurgakivi pandi 1880. aastal.[27] Alatskivi loss on Peipsiääre valla tuntuim maamärk. Lossi kujutist on kasutatud Peipsiääre valla vapil.

Eduard Tubina muuseum

muuda
  Pikemalt artiklis Eduard Tubina muuseum

2011. aastal avatud Eduard Tubina muuseum asub Alatskivi lossis. Muuseumis on võimalik tutvuda Eesti ühe kuulsaima helilooja Eduard Tubina elu ja loominguga. Muuseumis saab näha ja kuulata Tubina käsikirju, salvestisi, raamatuid, muusikainstrumente, heliplaate ja teatrikavandeid. Lisaks on muuseumis Tubina tehtud filmid ja fotod.[28] E. Tubina muuseumis saab tutvuda tuntud muusikategelastega, kes õppisid koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures.[29]

Juhan Liivi muuseum

muuda
  Pikemalt artiklis Liivi Muuseum

Juhan Liivi muuseum asub kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalus. Lisaks püsinäitusele "Oleksin ma luuletaja", saab muuseumis tutvuda Kodavere kihelkonna ajaloo ja etnilisi gruppe tutvustava püsinäitusega "Kodavere – hää mürakas kihelkonda".[30]

 
Alatskivi Kalevipoja säng Friedrich Kruse joonistusel

Alatskivi Kalevipoja säng

muuda
  Pikemalt artiklis Alatskivi Kalevipoja säng

Alatskivi Kalevipoja säng asub 10–15 m kõrgusel järsunõlvalisel seljakul. Selle kirdejalamil voolab Alatskivi jõgi. Linnuse tasase pinnaga õueala pindala on 2200 ruutmeetrit. Kagupoolse otsavalli kõrgus siseküljel on 1,8 m, loodepoolsel vallil 1,4 m.[31]

 
Kollase nartsissi kasvukoha kaitseala 4. aprillil 2020

Sookalduse nartsissid

muuda
  Pikemalt artiklis Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht

Peipsiääre vallas Sookalduse külas asub Baltikumis ainulaadne kollase nartsissi kasvuala. Nartsissid pärinevad Sookalduse peremehe Singil Peebu (Peep Sibul) pool 19. sajandi lõpus oma koduaeda istutatud Saare mõisast saadud lillesibulast. Olenevalt kevadest saab nartsisse vaadata alates aprilli keskpaigast.[32]

Punane liivakivipaljand Kallaste linnas

muuda
 
Kallaste liivakivipaljand
  Pikemalt artiklis Kallaste paljand

Punane liivakivipaljand on Kallaste linnas asuv Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. 2001. aastal mõõdeti liivakivi paljandi pikkuseks umbes 930 meetrit. Paljandi maksimaalne kõrgus on 8 meetrit. Alates linna lõunaservast keskväljakuni on näha 11 paljandit. Liivakivisse on tekkinud kõrgvee ajal hulgaliselt koopaid. Suuremate koobaste kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus võib olla kuni 6 meetrit.[33]

Kolkja vanausuliste muuseum

muuda
  Pikemalt artiklis Kolkja vanausuliste muuseum

Kolkja külas asub vanausuliste muuseum, kus saab näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, tarbeesemeid, käsitööd, tööriistu, fotosid, raamatuid ja muud. Vene vanausulised järgivad oma usulisi tavasid muutumatult juba üle 1000 aasta. Eestis on 11 vanausuliste kogudust ning liikmeid on umbes 15 000. Peipsiääre valla territooriumil tegutsevad neli kogudust, milleks on: Kallaste, Kolkja, Kasepää ja Varnja.[34]

Samovarimaja

muuda

Samovarimaja asub Peipsi ääres Varnja vanausuliste külas. Samovarimajas on vaatamiseks üle saja samovari ja samovaridega seotud eseme.[35]

Matkarajad, lõkkekohad ja metsaonnid

muuda

Alatskivi matkarada on 4,5 km pikkune ja kulgeb Alatskivi lossi läheduses. Matkarada on vahelduva reljeefi, mitmete huviväärsuste ja mitmekesise elustikuga. Rada on korralikult tähistatud ning liiga märgades kohtades varustatud laudteega.[36] Matkarada saab alustada Alatskivilt või Kalevipoja sängi juurest. Rajal on võimalik näha Alatskivi lossi ja lossiparki, Hirveaeda, Truuduse tamme, Punast allikat, Turbasilda, Lambasilda, tamme-sanglepa alleed, Kalevipoja sängi, lõkkeplatsi, Veskijärve ja Lossijärve.[37] Võimalus on matkarada pikendada 9 km-le ning minna vaatama Kalevipoja viskekivi ehk Apollo kivi ja pärnaringe.[38]

Padakõrve matkarada on 3,6 km pikkune matkarada, mis tutvustab sipelgate elu ja asub Padakõrve looduskaitsealal. Rada kulgeb mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Matkarada võib läbida ka sõidukiga.[39] Matkaraja äärde jääb Eesti üks võimsamaid laanekuklaste asurkondi ning mitmekesised metsakooslused.[40]

Selgise rattarada on umbes 30 km pikkune. Rada on tõusude ja langustega ning kulgeb mööda looklevaid metsateid ja sirgeid sihte. Rattarada läbib erinevaid metsakooslusi.[41] Puhkekohtadeks on raja alguses asuv Kukemetsa metsaonn[42] ja umbes pool km rajast kõrvale jääv Kärgandi lõkkekoht.[43]

Koosa jõe Emajõkke suubumiskohas asub Koosa lõkkekoht, mida kasutavad peamiselt kalamehed ööbimiseks. Sinna lõkkekohta saab ainult mööda vett.[44]

Kukemetsa metsaonn on hästi ligipääsetav ning asub korraliku metsasisese kruusatee ääres. Metsaonni ümbruses on marja- ja seenerikkad metsad. Metsaonni juurest algab Selgise rattarada. Metsaonn on peatuskohaks Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkateel.[45]

Kärgandi lõkkekoht asub lagendikul keset mitmekesiseid metsi. Lõkkekoha ümbrus on väga vaheldusrikka reljeefiga ning sobib jalutamiseks ning marjade ja seente korjamiseks. Lõkkekoht jääb ca 0,5 km kaugusele Selgise rattarajast.[46]

Tähemaa lõkkekoht on rajatud peatuskohaks Peipsiveere looduskaitseala läheduses.[47]

Tuntud inimesed

muuda

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 17.08.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 13.03.2018.
  4. "PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA 2018–2030" (PDF). riigiteataja.ee. 2018. Vaadatud 12.12.2021.
  5. Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine
  6. "Vallavalitsuse koosseis - Peipsiääre Vallavalitsus". www.peipsivald.ee. Vaadatud 5. juunil 2023.
  7. "RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR". Eesti Statistika. Vaadatud 12.12.2021.
  8. 8,0 8,1 8,2 "Peipsiääre vallavolikogu kinnitas valla sümboolika". peipsivald.ee. Vaadatud 12.12.2021.
  9. 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 9,11 9,12 9,13 9,14 9,15 "PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE" (PDF). Riigiteataja. 2018. Vaadatud 12.12.2021.
  10. "RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR". Eesti Statistika. Vaadatud 12.12.2021.
  11. "Mullastiku kaardirakendus". Maa-amet. Vaadatud 12.12.2021.
  12. "Kallaste kala- ja sibulalaat". Messid.ee. Vaadatud 12.12.2021.
  13. "Alatskivi vanavara laat 2021". Sibulatee. Vaadatud 12.12.2021.
  14. "Varnja kalalaat 2021". Sibulatee. Vaadatud 12.12.2021.
  15. "Vallaleht". Peipsiääre vald. Vaadatud 12.12.2021.
  16. "Statistika". Vaadatud 12.12.2021.
  17. "Alatskivi Lasteaed". Vaadatud 12.12.2021.
  18. "Pala lasteaed". Vaadatud 12.12.2021.
  19. "Ajalugu". Vaadatud 12.12.2021.
  20. "Vara Lasteaed Õnnetriinu". Vaadatud 12.12.2021.
  21. "Koolist". Vaadatud 12.12.2021.
  22. "III Peipsiääre valla Talimängud võitis ülekaalukalt Pala spordiklubi võistkond". 02.02.2020. Vaadatud 12.12.2021.
  23. "Esimestel Peipsiääre Talimängudel võidutses Spordiklubi Juku võistkond". 18.02.2018. Vaadatud 12.12.2021.
  24. "PEIPSIÄÄRE TALIMÄNGUD 2019 TULEMUSED" (PDF). Vaadatud 12.12.2021.
  25. "PEIPSIÄÄRE TALIMÄNGUD 2020 TULEMUSED" (PDF). Vaadatud 12.12.2021.
  26. "SPORDIOBJEKTID PEIPSIÄÄRE VALLAS". Vaadatud 12.12.2021.
  27. "Alatskivi loss". Vaadatud 11.12.2021.
  28. "Tubina muuseum". Vaadatud 11.12.2021.
  29. "Eduard Tubina Muuseum". Vaadatud 11.12.2021.
  30. "Muuseumist". Vaadatud 11.12.2021.
  31. "Alatskivi Kalevipoja säng". Vaadatud 12.12.2021.
  32. "Sookalduse nartsissid". Originaali arhiivikoopia seisuga 12.12.2021. Vaadatud 12.12.2021.
  33. "Kallaste pank". Vaadatud 12.12.2021.
  34. "Kolkja vanausuliste muuseum". Vaadatud 12.12.2021.
  35. "Varnja Samovarimaja". Vaadatud 12.12.2021.
  36. "AKTIIVNE PUHKUS PEIPSIÄÄRE VALLAS". Vaadatud 12.12.2021.
  37. "ALATSKIVI MATKARADA OOTAB KÜLASTAJAID". Peipsiääre vald. 07.05.2019. Vaadatud 12.12.2021.
  38. "Alatskivi matkarada". Vaadatud 12.12.2021.
  39. "Padakõrve matkarada (3,6 km)". Vaadatud 12.12.2021.
  40. "Padakõrve matkarada". Vaadatud 12.12.2021.
  41. "Selgise rattarada (30 km)". Vaadatud 12.12.2021.
  42. Kukemetsa metsaonn
  43. Kärgandi lõkkekoht
  44. "Koosa lõkkekoht". Vaadatud 12.12.2021.
  45. "Kukemetsa metsaonn". Vaadatud 12.12.2021.
  46. "Kärgandi lõkkekoht". Vaadatud 12.12.2021.
  47. "Tähemaa lõkkekoht". Vaadatud 12.12.2021.

Välislingid

muuda