Peipsiääre vald

vald Tartumaal
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata lehekülge Peipsiääre vald (täpsustus)

Peipsiääre vald on omavalitsusüksus Eestis Tartu maakonnas. Peipsiääre vald asub Peipsi järve ja Vooremaa vahel Peipsi madalikul.

Peipsiääre vald


Pindala: 652 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5331 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,2 in/km²
EHAKi kood: 0586[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Alatskivi
Eesti Peipsiääre vald 2017.svg

Peipsiääre vald moodustati 2017. aastal Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, varasema Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel.

Vald piirneb põhjas Mustvee vallaga (Jõgevamaa), läänes Tartu vallaga, lõunas Luunja ja teisel pool Emajõge Kastre vallaga ning idas u 40 km pikkuselt Peipsi järvega. Vallakeskus asub Alatskivi alevikus ning kaugus maakonnakeskusest Tartust on 40 km, Tallinnast 205 km ja Jõhvist 105 km.[4]

Vald moodustati haldusreformi tulemusena 23. oktoobril 2017.[4] Ühinesid Alatskivi vald, Kallaste linn, Pala vald, varasem Peipsiääre vald ja Vara vald.[5]

Peipsiääre valla pindala on 652 km². 2021. aasta alguse seisuga elas seal 5331 inimest.[6]

Vaade Varnja kesktänavale

AsustusjaotusRedigeeri

Vallas on 1 linn (Kallaste), 4 alevikku ja 84 küla. Küladest suurimad on Koosa, Vara ja Pala.

Alevikud: Alatskivi, Kasepää, Kolkja, Varnja

Külad: Alajõe, Alasoo, Assikvere, Haapsipea, Haavakivi, Kadrina, Kargaja, Kauda, Keressaare, Kesklahe, Kirtsi, Kodavere, Kokanurga, Kokora, Koosa, Koosalaane, Kuningvere, Kusma, Kuusiku, Kõdesi, Lahe, Lahepera, Linaleo, Lümati, Matjama, Meoma, Metsakivi, Metsanurga, Moku, Mustametsa, Naelavere, Nina, Nõva, Orgemäe, Padakõrve, Pala, Papiaru, Passi, Peatskivi, Perametsa, Piibumäe, Piirivarbe, Pilpaküla, Praaga, Punikvere, Pusi, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Päiksi, Raatvere, Ranna, Rehemetsa, Riidma, Ronisoo, Rootsiküla, Rupsi, Saburi, Sassukvere, Savastvere, Savimetsa, Savka, Selgise, Sipelga, Sookalduse, Sudemäe, Sõõru, Särgla, Sääritsa, Tagumaa, Tedreküla, Torila, Toruküla, Tõruvere, Tähemaa, Undi, Vanaussaia, Vara, Vea, Virtsu, Välgi, Väljaküla, Äteniidi, Ätte

SümboolikaRedigeeri

Peipsiääre valla sümboolika autor on Marju Pottisepa kavandiga "Jääkulgur". Vallale loodud sümboolikas on kujutatud Alatskivi lossi peasissepääsu osa, mis sümboliseerib turvalisust. Hõbedane kala kujutab Peipsi tinti ja lainelõikes sinine päis märgib Peipsi järve, millega vald piirneb.[7]

Peipsiääre valla vappRedigeeri

Kuldsel kilbil on sinine värav ja kahe torniga loss ning lainelõikes päis. Päisel hõbedane kala, vajadusel asendab kulda kollane ja hõbedat valge[7].

Peipsiääre valla lippRedigeeri

Kollasel lipuväljal on sinine värav ja kahe torniga loss ning sinine lainelõikes piit[7].

RahvastikRedigeeri

Peipsiääre valla lõunaosas on asustus soise maastiku tõttu hõre. Asustus on tihedam Peipsi järve ääres Varnja alevikust põhja pool ning Aovere–Kallaste–Omedu maantee ümbruses. Enam kui pool rahvastikust elab kümnes suuremas asustusüksuses.[8]

Peipsiääre valla elanike arvu muutumine[9]
Aasta Rahvaarv
2015 5792
2016 5682
2017 5573
2018 5506
2019 5458
2020 5373
2021 5331

LoodusRedigeeri

PinnamoodRedigeeri

Peipsiääre vald asub Peipsi madalikul. Vald paikneb Peipsi järve ja Vooremaa vahel.[8]

 
Maastik Koosa lähedal

MullastikRedigeeri

Peipsiääre valla kaguosas domineerivad madalsoomullad ja põhjas gleimullad. Valla territooriumil leidub veel leetunud mulda, gleistunud kahkjad leetunud mulda, leetunud huumuslikud leetemulda, kahkjad leetunud gleimulda ja turvastunud mulda.[10]

Geoloogiline ehitusRedigeeri

Peipsiääre vald asub Ida-Euroopa platvormi äärealal, mis on tektooniliselt stabiilne ning maavärinaid üldjuhul ei esine. Peipsiääre valla aluspõhi koosneb Devoni liivakivist. Kallaste paljand on seejuures Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand.

VeestikRedigeeri

 
Peipsi järv Peipsiääre vallas

Peipsiääre vallast voolab läbi 11 jõge. Üks nendest jõgedest on Emajõgi, mis suubub Praaga külas Peipsi järve. Looduslikke järvi asub valla territooriumil 11 ning pais- ja tehisjärvi on 10.

Suuremateks järvedeks on valla idaserva ääristav Peipsi järv ning sisemaal Koosa, Lahepera, Kuningvere, Kokora Mustjärv ja Alatskivi järv.

TaimestikRedigeeri

Peamiselt tasast maastikku ilmestavad lisaks u 40 km pikkusele rannajoonele peamiselt metsad, sood, põllud ja rohumaad. Ligi pool (49%, u 32 tuhat ha) maakatastrisse kantud kõlvikutest on metsamaa ning kolmandik on haritav maa (24%, u 16 tuhat ha). Looduslik rohumaa moodustab 7% valla pindalast.[8]

HaldusRedigeeri

Peipsiääre vald moodustati 2017. aastal Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, varasema Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel.

VallavolikoguRedigeeri

Peipsiääre Vallavolikogu on 21-liikmeline.

Peipsiääre Vallavolikogu koosseis alates 16. oktoober 2021.

Vallavolikogu esimees on Kalev Parik ja aseesimees Väino Kivirüüt. Volikogu koosneb 2021. aasta KOV valimiste järel kahe valimisliidu liikmetest – Valimisliit Uus Vald ja Valimisliit Peipsiääre Ühinenud Kogukonnad.[11]

VallavalitsusRedigeeri

Peipsiääre Vallavalitsus on 8-liikmeline.

Peipsiääre Vallavalitsuse koosseis alates 22. november 2021.

Peipsiääre valla vallavanem on Aleksandr Širokov. Abivallavanem on Peeter Kiuru.[12]

TaristuRedigeeri

ElekterRedigeeri

Tänavavalgustus on olemas Kallaste linnas, alevikes ja suuremates külades. Tänavavalgustusvõrk on mitmes kohas amortiseerunud ja vajab kaasajastamist.[8]

Veevarustus ja kanalisatsioonRedigeeri

Peipsiääre vallas osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) teenust AS Emajõe Veevärk.[8]

TransportRedigeeri

Alatskivi alevikus on elektriautode laadimispunkt.[8]

TeedRedigeeri

Vallas on kokku 299 km kohalikke teid, mis kuuluvad vallale või mille osas on vald sõlminud eraomanikega avaliku kasutuse lepingud. 2% maanteedest ja 31% tänavatest on kõvakattega. Vald asub mõnevõrra eemal suurematest liikumisteedest. Peipsiääre valda läbib olulisematest riigiteedest tugimaantee nr 43 Aovere – Kallaste – Omedu ja mitmed kõrvalmaanteed.[8]

ÜhistransportRedigeeri

Alatskivilt ja Kallastelt läheb buss Tartusse 14 korda päevas. Valla suuremaid keskusi teenindab 29 maakonnaliini.[8]

TervishoidRedigeeri

Lähim haigla on Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kus toimub ka erakorralise meditsiini vastuvõtt. Perearsti vastuvõtud toimuvad ning apteegid asuvad Alatskivil, Kallastel, Palal, Koosal ja Kolkjas. Hambaarsti vastuvõtud toimuvad Alatskivil, Kallastel, Palal ja Koosal.[8]

KultuurRedigeeri

Peipsiääre vald on kultuuriliselt eripärane piirkond, sest vallas on ajalooliselt kolm kultuuriruumi: vene vanausulised, baltisaksa mõisakultuur ja eesti talupojakultuur. Lisaks on Peipsiääre vallas erinevaid kirikuid: luteri ja õigeusu kirikud ning vanausuliste palvelad. Mööda Peipsi järve rannikut lookleb Sibulatee, mis ühendab vene vanausuliste, eesti talupoja ja baltisaksa mõisakultuuri.[8]

Peipsiääre vallaga on seotud mitmed Kalevipoja legendid. Näiteks on vallas Kalevipoja säng ning kuulsad Välgi ja Selgise metsad.[8]

Peipsi rannakülad on arhitektuuripärandit kandvad ja miljööväärtuslikud. Neid alasid iseloomustab madal ja tihe puitarhitektuur. Traditsioonideks on järvega seotud elatusalad (nt kalapüük) ja väikesemahuline aedviljakasvatus. Peipsiveere kultuur on põimunud mitmesuguste venepäraste elementidega. See on tingitud sagedastest üle järve kontaktidest varasema ajaloo jooksul kui ka sajandite pikkusest eesti, vadja ja vene asutusest rannapiirkonnas.[8]

Peipsiääre valla eri piirkondades on kokku ligi sada kogukonnaorganisatsiooni. Suurem osa neist on külaseltsid, mille eesmärgiks on kohalikku elu edendada ja toetada. Lisaks külaseltsidele on veel ka aktiivsed kohalikku kultuuri edendavad, vaba aja tegevusi korraldavad ning keskkonna- ja looduskaitsega tegelevad ühendused ja organisatsioonid.[8]

Üritused ja tähtpäevadRedigeeri

Üle valla tähistatakse traditsioonilisi tähtpäevi nagu jaanipäev ja vabariigi aastapäev.

Kõige rahvarohkemateks üritusteks on Karakatitsa, Kallaste kala- ja sibulalaat,[13] Alatskivi vanavaralaat,[14] Varnja kalalaat[15] ning Varnja sibula- ja jõhvikalaat.[8]

 
Karakatitsa Varnja külas 2021. aastal

VallalehtRedigeeri

Vallas ilmub 11 korda aastas iga kuu viimasel neljapäeval vallaleht Peipsiääre Teataja. Peipsiääre teataja on tasuta kättesaadav vallamajas, valla teeninduskeskustes, kauplustes, raamatukogudes ja tanklas.[16]

Kultuuri- ja seltsimajadRedigeeri

Peipsiääre vallas on seitse kultuuri- ja seltsimaja.[8]

  • Assikvere Seltsimaja
  • Kolkja rahvamaja
  • Koosa rahvamaja
  • Kokora Külakeskus
  • Pala kultuurimaja
  • Ranna rahvamaja
  • Vara kogukonnakeskus

RaamatukogudRedigeeri

Peipsiääre vallas on üksteist raamatukogu: Alatskivil, Kallastel, Kokoral, Kolkjas, Koosal, Lümatis, Ninal, Palal, Varal, Varnjas ja Välgis.

Kirikud ja palvemajadRedigeeri

 
Alatskivi kirik

HaridusRedigeeri

Peipsiääre vallas asub 4 kooli, 6 lasteaeda ja 1 huvikool.[17]

KoolidRedigeeri

Anna Haava nimeline Pala KoolRedigeeri

 
Pala kool

Anna Haava nimeline Pala Kool asub Peipsiääre vallas Pala külas.[18] Ajalooliselt on Pala ümbruskond kuulunud Tartu maakonna Kodavere kihelkonda.

Esimest korda on mainitud hariduse andmist Kodavere kihelkonnas 1688. aastal, kui Tartu praostkonna praost Broocmani kirjast Forseliusele selgub, et Kodavere koolmeistril õpib koolis 15 poissi ning ta soovib, et talle Tartust raamatuid toodaks. Arvatavasti olid enamus õpilasi Palalt, sest siinne piirkond oli tihedasti asustatud ning Pala mõisnik von Stryk oli küllalt edumeelne mees.

1766. aastal avati Pala külakool ning kooli õpetajatest on teada Uudeküla Tõnu poeg Madis, Pilbri Ell, Kingsepa Jüri, Friedrich Martinson, Kooli Jaan, August Alabert.

1810. aastal avati Moko külakool ning seal töötasid õpetajatena Jakob Ottson, Joosep Mõisa, Hilda Ruubel. Koolitöö toimus siis, kui kari aeti lauta ning lõppes, kui kari välja läks.

1822. aastal avati Emilie Markoffi tütarlaste erakool (Mäeotsa kool) Palal. Koolis õppisid ümberkaudsed talutüdrukud saksa keeles. Lisaks tüdrukutele õppis koolis 3-4 poissi, kes olid jõukamatest talupidamistest pärit ning kellele taotleti paremat haridust.

Pala kool ühendati ning 1920. aastal alustas tööd Pala 6-kl. Algkool. Esialgu ei töötanud kool ühes majas. Uue kooli ehitus algas 1924. aastal. Kool ehitati 200 õpilasele. Uus koolimaja avati pidulikult 23. septembril 1928 ning õppetööd alustati 1. oktoobril. Kooli ehitustööd jätkusid veel 1930. aastani.[19]

Juhan Liivi nim Alatskivi KoolRedigeeri

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool asub Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus.[18]

Esimesed teated koolide tööst Alatskivil pärinevad 1766. aastast. Külakoolide arv oli 1810. aastaks jõudsalt kasvanud. Selleks ajaks töötasid Haapsipea, Naelavere, Suurlahe, Torila, Savastvere ja Lahepera koolid. 1920. aastal ühendati kõik ümbruskonna külakoolid Alatskivi 6-klassiliseks Kõrgemaks Algkooliks, mis hakkas töötama lossis. Praeguse Alatskivi Kooli otseseks eelkäijaks võib pidada Alatskivi algkooli.

1940. aastal muudeti kool Nõukogude okupatsiooni ajal 7-klassiliseks. Sõja ajal kasutas kooliruume ka sõjavägi. 1950. aasta 25. oktoobril muudeti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Alatskivi Mittetäielik Keskkool Alatskivi Keskkooliks ning avati 8. ja 9. klass.

1961. aasta kevadel alustati Alatskivis uue koolimaja ehitamist. Uues koolimajas algas õppetöö 1962. aastal ning samal aastal muudeti Eestis põhikool 8-klassiliseks. Juhan Liivi 100. sünniaastapäeval (30. aprill 1964) anti Eesti NSV valitsuse määrusega koolile Juhan Liivi nimi.

1977. aastal rajati Kuningvere järvele ujula ning valmis sai kooli staadion. 1983. aastal alustati koolimaja ümberehitamist tsiviilkaitse vajadusteks reserv-sõjaväehaiglaks. 1989. aastal lõpetasid õpilased esimest korda 9-klassilise põhikooli. 1990. avati vanas koolimajas Alatskivi Muusikakool. 1998. aastal sai kaasaegse sisustuse kooli arvutiklass. 1999. aastal remonditi ja sisustati füüsika ja keemiaklass.[20]

Kolkja Lasteaed-PõhikoolRedigeeri

Kolkja Lasteaed-Põhikool asub Peipsiääre vallas Kolkja alevikus.[18]

Esimesed andmed Kolkja Põhikooli algusest on pärit 1901. aastast, mil tegutses vene õppekeelega "Емельяшина школа". Nimi anti koolile asukohamaja peremehe järgi ning koolis oli üks klassikomplekt ja üks õpetaja. Õpetajaks oli Persidski (pärit Välgi külast) ja koolis käisid ainult vabatahtlikud.

Esimesed kirjalikud andmed pärinevad 1929. aastast, mil kool kandis nime "Колецкое начальное училище". 1931. aastast muutus Kolkja Algkool 6-klassiliseks.

1944/1945. õppeaastal sai kool uue nime – Kolkja Mittetäielik keskkool (7 klassi). 1947/1948. õppeaastal õppis Kolkja Mittetäielikus Keskkoolis 8 klassikomplekti 223 õpilasega ja koolis oli kaks esimest klassi.

1990. aastal projekteeriti uus koolimaja ning algas koolimaja ehitamine. Koolimaja ehitus jäi katki seoses Nõukogude Liidu lagunemisega. Koolimaja hakati uuesti ehitama 1995. aastal ning see valmis 1997. aastal. Koolimaja avamisel olid kohal Eesti Vabariigi president Lennart Meri, haridusminister Mait Klaassen, Tartu maavanem Jaan Õunapuu ja Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Peeter Olesk.[21]

Vara PõhikoolRedigeeri

Vara Põhikool asub Peipsiääre vallas Vara külas.[18]

Esimest kirjalik teade Vara piirkonnas laste õpetamise kohta pärineb 1680. aastast, mil köster oli üks vähestest, kes lugemise kõrval ka kirjutada oskas. Õpetamise peatasid Põhjasõda ja katkuepideemiad. Lisaks ei olnud uus, Vene võim huvitatud talurahva harimisest. Õpetamine hakkas toimuma kodudes ning vaatamata kesistele tingimustele kasvas lugeda oskajate arv pidevalt.

19. sajandi algul Viidi Venemaal läbi ulatuslik koolireform ning seoses sellega rajati 1806. aastal mõisa toe Varale uus koolihoone. Koolis toimus õpetamine põllutöödest vabadel kuudel ning õpiti lugemist ja usuõpetust. Sajandi keskel hakati vähehaaval kasutusele võtma õpikuid ja lugemikke. Kooli juhatas aastatel 1820–1862 Johan Friedrich Masing.

Eesti Vabariigi ajaks oli Vara Valla territooriumil viis algkooli: Kaarli, Koosa, Matjama, Tähemaa, Välgi (Nõmme). Eesti NSV ajal need koolid suleti või liideti Vara kooliga. 1926. aastal kolis kool Vara mõisast Kaarli mõisa ja nimetati Kaarli algkooliks. Pärast sõda sai sellest Kaarli Mittetäielik Keskkool. 1992. aastal sai koolist Vara Põhikool.[22]

LasteaiadRedigeeri

Alatskivi lasteaed loodi 1963. aastal ning kuni 1986. aastani tegutseti koguduse hoones. 1986. aastal valmis kuue rühma jaoks mõeldud 140-kohaline lasteaiahoone. Alatskivi Lasteaed töötab 2021. aasta seisuga viie rühmaga. Maksimaalselt saab lasteaeda vastu võtta 88 last.[23]

A. Haava nimeline Pala Kooli lasteaed on kolmerühmaline lasteaed, kus lapsed saavad tegeleda spordi ja liikumisega, laulu ja muusikaga, rahvatantsu ja näitlemisega, looduse ja uurimistega. Lasteaed on aktiivselt koostöös valla teiste allasutustega.[24]

Kolkja lasteaed on osa Kolkja Lasteaed-Põhikoolist asub Peipsiääre vallas Kolkja alevikus. Asutuse tegevus toimub kahes õppekohas: Kolkja alevikus ja Kallaste linnas. [25]

Koosa lasteaed avati 20. veebruaril 1975 Koosa sovhoosi lastepäevakoduna. Maja ehitati algselt neljarühmaliseks ning lasteaia algusaegadel oli lapsi lasteaias üle 80. Töötasid ka ööpäevased rühmad. 2021. aasta seisuga töötab majas kolm rühma: üks sõimerühm ja kaks aiarühma.[26]

Vara Lasteaed Õnnetriinu on kolmerühmaline lasteaed Vara küla keskuses.[27]

HuviharidusRedigeeri

Alatskivi Muusikakool loodi 1990. aastal ning mõned aastad hiljem lisandusid muusikaõppele juurde kunstiõpe ja tantsuõpe. 1994. aastast kannab kool Alatskivi Kunstide Kooli nime. 2021. aasta seisuga on Alatskivi Kunstide Kooli lõpetanud 93 õpilast. Huvikooli õppetöö toimub Juhan Liivi nimelise Kooli III korruse ruumides ning Vara Põhikoolis.[28]

SportRedigeeri

Peipsiääre vallas toimuvad iga-aastased suve- ja talimängud ning korraldatakse ka vallasiseseid meistrivõistlusi lauatennises.[8]

Suurim harrastajate ja võistlusspordiga tegelejate arv on võistkondlikel aladel. Nendeks on jalgpall, käsipall, korvpall ja indiaca. Indiaca's on kohalikud elanikud võitnud medaleid isegi rahvusvahelistelt võistlustelt.[8]

Individuaalaladest on Peipsiääre vallas pikkade traditsioonidega maadlus.[8]

Peipsiääre TalimängudRedigeeri

Peipsiääre vallas korraldatakse 2018. aastast regulaarselt Peipsiääre valla Talimänge. Võistlus toimub võistkondade vahel ning mõõtu võetakse mitmel alal. Talimängude võitjavõistkond saab auhinnaks sportliku lumememme rändkarika.[29]

Peipsiääre Talimängude võitjad ja võistlusalad
I koht II koht III koht Alad
2018 SK Juku Pala Spordiklubi Kokora Kalapüük, suusatamine, rahvastepall, tõukekelk, regi, indiaca, viis-suusak, male, kabe, ergomeeter, korvpall, mälumäng[30]
2019 SK Juku Pala Spordiklubi Alatskivi noortekeskus Kalapüük, suusatamine, tõukekelk, regi, indiaca, teatekelk, male, kabe, ergomeeter, korvpall, mälumäng[31]
2020 Pala Spordiklubi Alatskivi noortekeskus Vara-Koosa Kalapüük, maastikujooks, tõukerattasõit, regi, sulgpall, teatetuubitamine, 3x3 korvpall, kettagolf, male, kabe, ergomeeter, minikorvpalli viskevõistlus, mälumäng[32]
2021 andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad
2022 toimub 05.02.2022 toimub 05.02.2022 toimub 05.02.2022 toimub 05.02.2022

Spordiobjektid[33]Redigeeri

Spordisaalid ja -platsid on olemas kõigis suuremates asulates ning koolide ja lasteaedade juures. Peipsiääre vallas tegeletakse nii harrastus- kui ka võistlusspordiga. Välitingimustes on populaarne sportimiskoht Pala suusa- ja jalgrattarada, mis on populaarne nii kohalike kui ka külaliste seas.[8]

SpordiklubidRedigeeri

VaatamisväärsusedRedigeeri

Alatskivi lossRedigeeri

  Pikemalt artiklis Alatskivi loss
 
Alatskivi mõisa peahoone 2

1885. aastal valminud Alatskivi loss on Balmorali lossi eeskujul ehitatud mõisa peahoone, mille projekteeris kohalik mõisaomanik Arved Georg von Nolcken. Alatskivi lossi ehituse eeltööd algasid 1876. aastal ning nurgakivi pandi 1880. aastal.[34] Alatskivi loss on Peipsiääre valla tuntuim maamärk. Lossi kujutist on kasutatud Peipsiääre valla vapil.

Eduard Tubina muuseumRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eduard Tubina muuseum

2011. aastal avatud Eduard Tubina muuseum asub Alatskivi lossis. Muuseumis on võimalik tutvuda Eesti ühe kuulsaima helilooja Eduard Tubina elu ja loominguga. Muuseumis saab näha ja kuulata Tubina käsikirju, salvestisi, raamatuid, muusikainstrumente, heliplaate ja teatrikavandeid. Lisaks on muuseumis Tubina tehtud filmid ja fotod.[35] E. Tubina muuseumis saab tutvuda tuntud muusikategelastega, kes õppisid koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures.[36]

Juhan Liivi muuseumRedigeeri

  Pikemalt artiklis Liivi Muuseum

Juhan Liivi muuseum asub kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalus. Lisaks püsinäitusele "Oleksin ma luuletaja", saab muuseumis tutvuda Kodavere kihelkonna ajaloo ja etnilisi gruppe tutvustava püsinäitusega "Kodavere – hää mürakas kihelkonda".[37]

Alatskivi Kalevipoja sängRedigeeri

  Pikemalt artiklis Alatskivi Kalevipoja säng

Alatskivi Kalevipoja säng asub 10–15 m kõrgusel järsunõlvalisel seljakul. Selle kirdejalamil voolab Alatskivi jõgi. Linnuse tasase pinnaga õueala pindala on 2200 ruutmeetrit. Kagupoolse otsavalli kõrgus siseküljel on 1,8 m, loodepoolsel vallil 1,4 m.[38]

 
Kollase nartsissi kasvukoha kaitseala 4. aprillil 2020

Sookalduse nartsissidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kollase nartsissi loodusliku kasvukoha kaitseala

Peipsiääre vallas Sookalduse külas asub Baltikumis ainulaadne kollase nartsissi looduslik kasvuala. Nartsisside kasvuala on võetud looduskaitse alla. Nartsissid pärinevad Sookalduse peremehe Singil Peebu (Peep Sibul) pool 19. sajandi lõpus oma koduaeda istutatud Saare mõisast saadud lillesibulast. Olenevalt kevadest saab nartsisse vaadata alates aprilli keskpaigast.[39]

Punane liivakivipaljand Kallaste linnasRedigeeri

 
Kallaste liivakivipaljand
  Pikemalt artiklis Kallaste paljand

Punane liivakivipaljand on Kallaste linnas asuv Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. 2001. aastal mõõdeti liivakivi paljandi pikkuseks umbes 930 meetrit. Paljandi maksimaalne kõrgus on 8 meetrit. Alates linna lõunaservast keskväljakuni on näha 11 paljandit. Liivakivisse on tekkinud kõrgvee ajal hulgaliselt koopaid. Suuremate koobaste kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus võib olla kuni 6 meetrit.[40]

Kolkja vanausuliste muuseumRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kolkja vanausuliste muuseum

Kolkja külas asub vanausuliste muuseum, kus saab näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, tarbeesemeid, käsitööd, tööriistu, fotosid, raamatuid ja muud. Vene vanausulised järgivad oma usulisi tavasid muutumatult juba üle 1000 aasta. Eestis on 11 vanausuliste kogudust ning liikmeid on umbes 15 000. Peipsiääre valla territooriumil tegutsevad neli kogudust, milleks on: Kallaste, Kolkja, Kasepää ja Varnja.[41]

SamovarimajaRedigeeri

Samovarimaja asub Peipsi ääres Varnja vanausuliste külas. Samovarimajas on vaatamiseks üle saja samovari ja samovaridega seotud eseme.[42]

Matkarajad, lõkkekohad ja metsaonnidRedigeeri

Alatskivi matkarada on 4,5 km pikkune ja kulgeb Alatskivi lossi läheduses. Matkarada on vahelduva reljeefi, mitmete huviväärsuste ja mitmekesise elustikuga. Rada on korralikult tähistatud ning liiga märgades kohtades varustatud laudteega.[43] Matkarada saab alustada Alatskivilt või Kalevipoja sängi juurest. Rajal on võimalik näha Alatskivi lossi ja lossiparki, Hirveaeda, Truuduse tamme, Punast allikat, Turbasilda, Lambasilda, tamme-sanglepa alleed, Kalevipoja sängi, lõkkeplatsi, Veskijärve ja Lossijärve.[44] Võimalus on matkarada pikendada 9 km-le ning minna vaatama Kalevipoja viskekivi ehk Apollo kivi ja pärnaringe.[45]

Padakõrve matkarada on 3,6 km pikkune matkarada, mis tutvustab sipelgate elu ja asub Padakõrve looduskaitsealal. Rada kulgeb mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Matkarada võib läbida ka sõidukiga.[46] Matkaraja äärde jääb Eesti üks võimsamaid laanekuklaste asurkondi ning mitmekesised metsakooslused.[47]

Selgise rattarada on umbes 30 km pikkune. Rada on tõusude ja langustega ning kulgeb mööda looklevaid metsateid ja sirgeid sihte. Rattarada läbib erinevaid metsakooslusi.[48] Puhkekohtadeks on raja alguses asuv Kukemetsa metsaonn[49] ja umbes pool km rajast kõrvale jääv Kärgandi lõkkekoht[50].

Koosa jõe Emajõkke suubumiskohas asub Koosa lõkkekoht, mida kasutavad peamiselt kalamehed ööbimiseks. Sinna lõkkekohta saab ainult mööda vett.[51]

Kukemetsa metsaonn on hästi ligipääsetav ning asub korraliku metsasisese kruusatee ääres. Metsaonni ümbruses on marja- ja seenerikkad metsad. Metsaonni juurest algab Selgise rattarada. Metsaonn on peatuskohaks Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkateel.[52]

Kärgandi lõkkekoht asub lagendikul keset mitmekesiseid metsi. Lõkkekoha ümbrus on väga vaheldusrikka reljeefiga ning sobib jalutamiseks ning marjade ja seente korjamiseks. Lõkkekoht jääb ca 0,5 km kaugusele Selgise rattarajast.[53]

Tähemaa lõkkekoht on rajatud peatuskohaks Peipsiveere looduskaitseala läheduses.[54]

Tuntud inimesedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 4.06.2021.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 13.03.2018.
  4. 4,0 4,1 "PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA 2018–2030" (PDF). riigiteataja.ee. 2018. Vaadatud 12.12.2021.
  5. Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine
  6. "RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR". Eesti Statistika. Vaadatud 12.12.2021.
  7. 7,0 7,1 7,2 "Peipsiääre vallavolikogu kinnitas valla sümboolika". peipsivald.ee. Vaadatud 12.12.2021.
  8. 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 8,11 8,12 8,13 8,14 8,15 8,16 8,17 8,18 "PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE" (PDF). Riigiteataja. 2018. Vaadatud 12.12.2021.
  9. "RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR". Eesti Statistika. Vaadatud 12.12.2021.
  10. "Mullastiku kaardirakendus". Maa-amet. Vaadatud 12.12.2021.
  11. "Valimistulemus". Vaadatud 12.12.2021.
  12. "VALLAVALITSUSE KOOSSEIS". peipsivald.ee. Vaadatud 12.12.2021.
  13. "Kallaste kala- ja sibulalaat". Messid.ee. Vaadatud 12.12.2021.
  14. "Alatskivi vanavara laat 2021". Sibulatee. Vaadatud 12.12.2021.
  15. "Varnja kalalaat 2021". Sibulatee. Vaadatud 12.12.2021.
  16. "Vallaleht". Peipsiääre vald. Vaadatud 12.12.2021.
  17. "Statistika". Vaadatud 12.12.2021.
  18. 18,0 18,1 18,2 18,3 "Koolid". Vaadatud 12.12.2021.
  19. "Pala kooli ajaloost". 13.10.2021. Vaadatud 12.12.2021.
  20. "Ajalugu". Vaadatud 12.12.2021.
  21. "Meie ajalugu". Vaadatud 12.12.2021.
  22. "Kooli ajaloost". Vaadatud 12.12.2021.
  23. "Alatskivi Lasteaed". Vaadatud 12.12.2021.
  24. "Pala lasteaed". Vaadatud 12.12.2021.
  25. "Lasteaiad". Vaadatud 12.12.2021.
  26. "Ajalugu". Vaadatud 12.12.2021.
  27. "Vara Lasteaed Õnnetriinu". Vaadatud 12.12.2021.
  28. "Koolist". Vaadatud 12.12.2021.
  29. "III Peipsiääre valla Talimängud võitis ülekaalukalt Pala spordiklubi võistkond". 02.02.2020. Vaadatud 12.12.2021.
  30. "Esimestel Peipsiääre Talimängudel võidutses Spordiklubi Juku võistkond". 18.02.2018. Vaadatud 12.12.2021.
  31. "PEIPSIÄÄRE TALIMÄNGUD 2019 TULEMUSED" (PDF). Vaadatud 12.12.2021.
  32. "PEIPSIÄÄRE TALIMÄNGUD 2020 TULEMUSED" (PDF). Vaadatud 12.12.2021.
  33. "SPORDIOBJEKTID PEIPSIÄÄRE VALLAS". Vaadatud 12.12.2021.
  34. "Alatskivi loss". Vaadatud 11.12.2021.
  35. "Tubina muuseum". Vaadatud 11.12.2021.
  36. "Eduard Tubina Muuseum". Vaadatud 11.12.2021.
  37. "Muuseumist". Vaadatud 11.12.2021.
  38. "Alatskivi Kalevipoja säng". Vaadatud 12.12.2021.
  39. "Sookalduse nartsissid". Vaadatud 12.12.2021.
  40. "Kallaste pank". Vaadatud 12.12.2021.
  41. "Kolkja vanausuliste muuseum". Vaadatud 12.12.2021.
  42. "Varnja Samovarimaja". Vaadatud 12.12.2021.
  43. "AKTIIVNE PUHKUS PEIPSIÄÄRE VALLAS". Vaadatud 12.12.2021.
  44. "ALATSKIVI MATKARADA OOTAB KÜLASTAJAID". Peipsiääre vald. 07.05.2019. Vaadatud 12.12.2021.
  45. "Alatskivi matkarada". Vaadatud 12.12.2021.
  46. "Padakõrve matkarada (3,6 km)". Vaadatud 12.12.2021.
  47. "Padakõrve matkarada". Vaadatud 12.12.2021.
  48. "Selgise rattarada (30 km)". Vaadatud 12.12.2021.
  49. Kukemetsa metsaonn
  50. Kärgandi lõkkekoht
  51. "Koosa lõkkekoht". Vaadatud 12.12.2021.
  52. "Kukemetsa metsaonn". Vaadatud 12.12.2021.
  53. "Kärgandi lõkkekoht". Vaadatud 12.12.2021.
  54. "Tähemaa lõkkekoht". Vaadatud 12.12.2021.

VälislingidRedigeeri