Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Kõrghariduse sai Eduard Markus Petrogradi Geograafia Instituudis Lev Bergi ja Vladimir Sukatšovi õpilasena. 1926. aastast täitis õppeülesannet Tartu Ülikoolis, 1928. aastast alates töötas seal eradotsendina ja 1938. aastast alates dotsendina.

Viktor Masing on teda nimetanud üheks silmapaistvamaks eesti ökoloogiks, kelle õpetus looduskompleksidest oli ühtaegu ökosüsteemse lähenemisviisi oluline käsitlus. Eduard Markus tõi geograafiaterminoloogiasse looduskompleksi mõiste. Looduskomplekside kindlaksmääramise alusena tunnistas Markus mullaprofiilide määratlemise võrdväärseks taimkatte proovitükkide katvuse kirjeldamisega. Ta kirjutas "... tüüpiline looduskompleks, kus taimestik, mullastik, veerežiim ja teised kompleksi elemendid on vastastikuses sõltuvuses ning moodustavad nõnda kindla geograafilise terviküksuse"[1].

Eduard Markus rakendas esmakordselt Eestis kompleksprofiili meetodit maastikuteaduslikus uurimistöös.

1944. aastal põgenes ta Saksamaale. Tema tööd jäid kirjanduse vähese tuntuse tõttu unustuse hõlma ja kompleksprofiili meetod leidis geograafia õpetamisel Tartu ülikoolis käsitlemist hoopis vene geograafi A. G. Agarkovi tööde vahendusel.

E. Markuse töödRedigeeri

  • Markus, E. 1925. Die Transgressioon des Moores über den Sandwall bei Laiva. Loodusuurijate Seltsi aruanded 32(1–2): Lk. 10.
  • Markus, E. 1925. Das Komplexenprofil von Jätasoo. Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft bei der Universität Dorpat (Loodusuurijate Seltsi aruanded) 32(1/2): 15–35.
  • Markus, E. 1925. Naturkomplexe. Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft bei der Universität Dorpat (Tartu) (Loodusuurijate Seltsi aruanded) 32(3/4): 79–94.
  • Markus, E. 1929. Die Grenzverschiebung des Waldes und des Moores in Alatskivi. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis A 14(3).

Eesti keelesRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Karmo, Märt 1983. Eduard Markuse maastikuteaduslikust pärandist. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XIV: 108–117.
  • Kurs, Ott 1999. Mitmekülgne geograaf Eduard Markus. Ajalooline ajakiri 105: 91–102. (Summary: The versatile geographer Eduard Markus, p. 150.)
  • Kuusik, Endel 2003. Eduard Markus – pedagoog, teadlane, kodu-uurija. Kodused Uudised (Vara valla infoleht) nr. 27, lk. 6–7.
  • Masing, Viktor 1989. Kohtumised Eduard Markusega. Akadeemia 8: 1660–1662.

ViitedRedigeeri

  1. L. Kongo. "Geograafia arengust Eestis (kuni II maailmasõjani)". Failitüüp: PDF. Eesti.

VälislingidRedigeeri