Ava peamenüü

Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu18. märts 2001) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, bioloogiadoktor (1969). Ta oli üks mitmekülgsemaid Eesti loodusetundjaid.

Sisukord

Elukäik ja teadustööRedigeeri

Aastal 1951 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogias.

Ta peamisteks uurimisvaldkondadeks olid sooteadus ja sünökoloogia. Ta arendas konsortsiumide õpetust ökoloogias.

Ta arendas eestikeelset teadusterminoloogiat, eriti botaanika ja ökoloogia alal. Ta oli "Eesti entsüklopeedia" toimetajaid, samuti lasteentsüklopeedia ENEKE toimetajaid. Tema koostatud on ka "Ökoloogialeksikon".

Suuresti tänu Viktor Masingu tööle moodustati 1981. aastal 30 Eesti sookaitseala.

Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi looduskaitse ja botaanika sektsiooni esimees, aastast 1985 ELUSi auliige.

Aastast 1993 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Alates 1996. aastast valitakse tema ettepanekul Eestis igal aastal aasta puu.

TõlketööRedigeeri

Ta on tõlkinud saksa keelest eesti keelde rea etoloogide jt. loomade käitumise uurijate (Niko Tinbergen, Konrad Lorenz, Irenäus Eibl-Eibesfeldt, Bernhard Grzimek, Karl von Frisch) töid. Samuti on ta tõlkinud vene keelest paleobotaanilist (Sergei Meien) ja maastikuteaduslikku (Boriss Rodoman) kirjandust.

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Ta oli abielus Linda Pootsiga.

Tema poeg on Matti Masing.

Kirjandust tema kohtaRedigeeri

  • Kiira Aaviksoo, Kalevi Kull, Jaanus Paal, Hans Trass (eds.). "Consortium Masingii: A Festschrift for Viktor Masing." Tartu: Tartu University, 1995
  • Kalevi Kull. "Viktor Masingu sinasõprus loodusega" Kultuurileht, 21. aprill 1995, lk. 7
  • Hans Trass (koost). "Professor Viktor Masingu trükitööd". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1985
  • Hans Trass. "Viimane entsüklopedist" Postimees, 11. aprill 2005
  • Toomas Kukk. "Viktor Masing, Eesti viimaseid entsüklopediste". Teoses Lehed ja tähed 5 : vaim ja aeg. MTÜ Loodusajakiri, 2009. ISBN 978-9985-9151-5-8