Luunja vald

See artikkel räägib praegusest vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Luunja vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond).

---

Luunja vald on omavalitsusüksus Tartu maakonna idaosas, täpsemalt Eesti 2. järgu haldusüksus (vald) Emajõe ürgoru vasakul kaldal.

Luunja vald
Luunja valla lipp Luunja valla vapp
Pindala: 132 km² (2017)
Elanikke: 5182 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 39,3 in/km²
EHAKi kood: 0432
Keskus: Luunja

Vald piirneb läänes Tartu linna, põhjas Tartu ja Vara valla, lõunas Haaslava, Ülenurme ja Mäksa vallaga ning idas kulgeb piir mööda Emajõe Suursood Vara vallaga.

Valla üldpindala on 132 ruutkilomeetrit, ulatudes läänest itta 22 kilomeetri ulatuses ning põhjast lõunasse 6 kilomeetri ulatuses. Valla administratiivkeskus on Luunja alevik.

Luunja vald moodustati 1991. aasta 16. mail.

Luunja vallavanemaks on alates 2021. aasta novembrist Aare Anderson. Ta oli vallavanem ka aastatel 2008–2020.

Asustus

Alevik

Luunja

Külad

Kabina – Kakumetsa – Kavastu – Kikaste – Kõivu – Lohkva – Muri – Pajukurmu – Pilka – Poksi – Põvvatu – Rõõmu – Sava – Savikoja – Sirgu – Sirgumetsa – Sääsekõrva – Sääsküla – Veibri – Viira

Ajalugu

Johann Christoph Brotze ürikutest pärinev Uue-Kastre linnuse joonis.

Keskaeg

Uue-Kastre piiskopilinnus

Uue-Kastre piiskopilinnust, mis asub Kavastust allpool jõe põhjakaldal, mainitakse ürikuis esmakordselt aastal 1392. Linnust mainitakse ürikuis muuhulgas nimedega “Warbeck” ning “Werbeke” (“jõe tõke”). Keskajal asus jõel tõke, mida kasutati laevade kinni pidamiseks.

Põhjasõja ajal etendas linnus Tartu kaitsel olulist osa, kui aastal 1704 hävitati linnuse lähedal lahingus kolmeteistkümnest laevast koosnev Rootsi laevastik; Rootsi laevastiku lipulaeva vrakk asub praegugi jõe põhjas.

1784. aastal alustas linnuse varemetest ehitatud Kantsi kõrts, mis tegutses üle sajandi.

Tänapäevani on linnusest säilinud vaid ase. Linnuse asukohas asub Emajõe-Suursoo looduskeskus.

Luunja mõisa härrastemaja esifassaad 19. sajandi lõpul

Mõisaaeg

Praeguse Luunja valla territooriumil asusid keskajal mõisavaldused, neist suurimad Luunja ja Kavastu mõis, lisaks väiksemad Kabina, Pilka, Põvvatu, Sirgu, Vanamõisa ja Veibri mõis.

Esimesi teateid on Luunja (Lunia) mõisast aastast 1503. Ajaloolised Luunja mõisa omanikud on olnud kindralfeldmarssal Boriss Šeremetev (1652–1719), kindralfeldmarssal krahv Burchard Christoph von Münnich (1683–1767) ja Nolckenite perekond (1767. aastast kuni mõisa võõrandamiseni 20. sajandi algul).

Kavastu pärnaallee

Kavastu mõisast on esimesi teateid aastast 1544. Mõisas asutati aastal 1924 vanadekodu. 1944. aasta sügistel hävisid Kavastu mõisa peahoone ning hulk kõrvalhooneid, neist tänapäevani on säilinud park ning üksikud kõrvalhooned. Tänapäevani on samuti alles Tartu poole suunduv 2 kilomeetri pikkune pärnaallee.

Eesti Vabariik 1918–1940

Kohalike omavalitsuste süsteem Eesti Vabariigi ajal oli olemuselt sarnane praegusega, kuid omavalitsusüksuste piirid ja jaotus erinesid nüüdsest, ning omavalitsuse ülesannete ning ressursside maht olid oluliselt väiksemad.

Nõukogude periood

Nõukogude perioodil tegutses haldusorganina territooriumil, kus tänapäeval asub Luunja vald, Luunja külanõukogu. Majandusüksustena tegelesid rida ühismajandeid. Need liideti aja jooksul kaheks suuremaks majandiks – Luunja sovhoosiks ja Emajõe kolhoosiks.

Luunja sovhoosi lõpuaastatel sai Luunja valla tuntus hoo sisse tänu majandusolude paranemisele. Luunja sovhoos rajas heakorrastatud keskasula, kuhu kuulusid muuseas renoveeritud mõisaaegsed tootmishooned ning mõisaaegses stiilis kultuurikeskus. Vana mõisapark korrastati ja selle juurde rajati roosiaed. Alus pandi hobuste pidamise ja ratsaspordi traditsioonidele, mis kestavad tänapäevani. Lohkvasse rajati kasvuhoonete kompleks ja selle tarbeks suure võimsusega katlamaja; saadud köögivilju ja roose müüdi lisaks Eestile ka Venemaal.

Eesti vabariigi taasiseseisvumine

Taasiseseisvumise järgselt taastati omavalitsuste kord sarnaselt enne Nõukogude perioodi kehtiva süsteemiga. Luunja sai vallaõigused 1991. aasta kevadel, millega kaasnesid ülesanded heakorra ja sotsiaalobjektide eest hoolitseda. Majandiaegsed tootmishooned erastati.

Kavastus taasavati 1999. aastal pikkade traditsioonidega parveliiklus.

Sümboolika

Luunja valla vapi ja lipul kasutatud roheline värv ning rukkihakk sümboliseerivad põlluharimist ja rukkileiba. Sinine sektsioon ning kuldne lainelõikeline varras viitavad Emajõele.

Vapp ja lipp kinnitati 29. septembril 1994.

Rahvastik

Luunja valla elanike arv aastati

Aasta	1989	2000	2011	2020
Kavastu küla	389	407	368	383
Luunja alevik	1090	1074	1223	1376
Lohkva küla	739	1066	2616	3241
Luunja vald	2218	2547	4207	5000

Haldus

Vallavolikogu

Luunja Vallavolikogus on 17 liiget.

Luunja Vallavolikogu esimees on Kaire Vahejõe ja aseesimees on Margo Lempu.

2021. aasta KOV valimiste järel on volikogus kahe valimisliidu ja ühe erakonna esindajad :

• Valimisliit Uus Luunja (Väino Kägo – Aavo Arrak – Janek Sõber – Kaimo Keerdo)
• Valimisliit Luunja Hooandjad (Kaire Vahejõe – Maik Nõmmsalu – Rait Aviste – Rainis Rebane – Aleksandr Kolossov – Sten Šois – Margo Lempu – Kadi Kalmus – Vjatšeslav Korobov – Rainer Leidik – Aleksei Mamontov)
• Eesti Konservatiine Rahvaerakond (Heino Saar – Feeliks Teder)

Vallavalitsus

Luunja valla vallavalitsus on viieliikmeline. Vallavalitsuses töötab kokku seitseteist inimest, neist kaks juhtkonnas, kolm kantseleis, kaks finantsosakonnas, kuus majandusosakonnas, kolm sotsiaalosakonnas ning üks haridus- ja kultuuriosakonnas.

Luunja vallavanem, kelle tööülesanneteks on üldjuhtimine ning valla esindamine, on Aare Anderson. Luunja valla abivallavanem on Tarvo Laas.

Vallavanemad

Jaan Õunapuu	1991–1993
Kaljo Pung	1993–1996
Aare Songe	1996–2008
Aare Anderson	2008–2020
Tõnu Muru	2020–2021
Aare Anderson	2021 – ...

Haridus

Luunja vallas on kaks lasteaeda: Lohkva lasteaed ja Luunja Lasteaed Midrimaa. 2021. aastal sai Luunja Lasteaed Midrimaa endale uue hoone, mille maksumus oli 3,3 miljonit. Samal aastal liideti Kavastu lasteaed Luunja Lasteaed Midrimaaga.

Luunja vallas tegutseb ainult üks keskkool – Luunja Keskkool. 2020/21. õppeaastal õppis seal 475 õpilast, kellest 66 õppis gümnaasiumiastmes.

Majandus

Luunja valla peamised tuluallikad pärinevad tootmisest ning põllumajandusest, vähesemal määral mängivad rolli ka kaubandus, teenindus ning puhkemajandus. Vallas on registreeritud kokku üle 300 ettevõtlusega tegeleva firmas ning organisatsiooni.

Suurimad tööandjad Luunjas 30. juuni 2020. aasta seisuga on järgmised:

Luunja valla suurimad tööandjad

Firma või organisatsioon	Tegevusala	Töötajate arv
Grüne Fee Eesti AS	Aastaringne köögiviljade kasvatamine katmikalal	118
Luunja vallavalitsus	Valla juhtimine	65
Greif OÜ	Raamatute trükkimine	64
Tarmeko Spoon AS	Vineeri tootmine	57
Tarmeko LPD OÜ	Mööblikomponentide tootmine	54
Tatoli AS	Põllumajandustehnika müük ning rent	51
Luunja Keskkool	Keskkool	48
Tarmeko Pehmemööbel OÜ	Mööbli tootmine	37

Vallas asub kolm toidu- ja esmatarbekaupade müügiga tegelevat kauplust Luunja, Veibri ja Kavastu külas. Majutusteenuseid pakuvad Luunja vallas hotell ja turismitalu. Samuti tegeletakse jõeturismiga, ning renditakse välja jõesauna, jõelaeva ning paate. Muri külas asub loodusravikeskus. Ratsutamise ja hobuste pidamise teenust osutavad Luunja vallas mitmed ettevõtted.

Lohkva kasvuhooned ja katlamaja

Tööstus

Luunja vald on tuntud kurgikasvanduse poolest. Lohkva külas Luunja vallas tegutseb Eesti suurim katmikaladel värske kurgi ja maitserohelise kasvataja.

Viimaste aastakümnete jooksul on valla territooriumil ehitatud mitmeid suure tootmismahuga ettevõtteid. 2009. aastal ehitati Fortum Tartu soojuse ja elektri koostootmisjaam (Tartu elektrijaam). Samuti avas aastal 2009 OÜ Greif Luunja vallas uue trükikoja. Mööbitootja AS Tarmeko on toonud oma tootmise Luunja valda.

Taristu

Elekter

Luunja valla tarbijaid varustatakse elektriga Anne 110 kV alajaamast keskpinge jaotusvõrgu kaudu.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Lohkva, Veibri, Rõõmu, Pilka ja Kakumetsa külas ning Luunja alevikus osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust eraettevõtted. Hajaasustusega piirkondade veevarustus toimub lokaalsete salv- või puurkaevude baasil.

Luunja alevikus teostati 2010. aastal ühisveevärgi-ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine; sama projekti raames rajati ka uus reovee puhastusseade ja veetöötlusjaam. Projekti rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, KIK ning Luunja vald.

Transport

Rõõmu–Viira maantee

Luunja valla haldusterritooriumi läbivad 15,2 kilomeetri ulatuses kaks tugimaanteed: Tartu-Räpina ja Aovere-Luunja. Luunja valla kõrvalteed, kogupikkusega 49 kilomeetrit, on Pilka-Tähemaa, Luunja-Kavastu-Koosa, Luunja-Põvvatu, Lohkva-Kabina-Vanamõisa, Rõõmu-Viira, Põvvatu-Sahkapuu, Haki-Savikoja ja Sava-Sääsküla. Kohalike teede kogupikkus on 143,3 kilomeetrit.

Rajatud on kolm kergliiklusteed:

• Tartu linna ja Luunja alevikku ühendav kergliiklustee
• Lohkva-Kabina-Vanamõisa alguslõik
• Rõõmu-Viiratee alguslõik

Luunja valla territooriumil asuvad üle Kitseoja kulgevad Vanamõisa ja Kabina sild.

Ajalooliselt plaaniti 1930ndatel Luunjasse rajada ka Emajõe alust tunnelit, kuna pikka aega ületati sealkandis jõge parvega. Silla ehitamist ei peetud otstarbekaks, kuna antud piirkonnas oleks talvel tuul sillalt lume ära puhunud, mis muutnuks ajastukohase hobuse ja reega sillaületuse võimatuks. Sama aasta lõpuks oli aga selge, et ka tunnelit pole mõtet ehitada, kuna ka seal sulaks saanitee jaoks vajalik lumi maapinna soojuse tõttu ära; seetõttu jäi tunneli ehitus katki.

2012. aastal käivitati esimene ühine bussiliin Tartu linnaga.

Tervishoid

1. jaanuarist 2021 lõpetas Luunja valla elanikke siiani teenindanud oma praksise, sellega seoses suleti samuti valla velskripunktid. Valla perearsti vastuvõtud toimuvad Tartus .

Muri külas asub ravikuure ning alternatiivprotseduure pakkuv loodusravikeskus Loodus.

Kultuur

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus korraldab Luunja vallas kultuuri-, spordi- ja noorsootööd. Keskus avati 1985. aastal Luunja Kultuurimajana, 2013. aastal muudeti keskuse nimi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuseks. Keskuses toimub igas aastal üle 150 erineva sündmuse.

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses tegutseb 2014. aasta seisuga 19 huviringi, millest 11 on suunatud täiskasvanutele ning 8 noortele ja lastele. Pikeima traditsiooniga huviringid on naisrahvatantsurühm Klopandi, kellel täitus 2014. aastal 35. tegevusaasta, ning laulukoor Jõeõed, kes on 2014. aasta seisuga tegutsenud 10 aastat.

Festivalid

Suuremaks ja tuntumaks saanud sündmuseks Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses on Tartu Folklooriklubi Maatasa korraldatav Tartu Noorte Folkloorifestival.

Rahvusvaheline muusikafestival Luunja Suvekantri jõudis Eesti tuntumate suviste traditsiooniliste vabaõhuürituste hulka ning pidas 2016. aastal oma 20. juubelit .

Noorsootöö

Luunja vallas koordineerib noorsootööd Luunja Vallavalitsus. Luunja vallas asub kaks noortekeskust, Luunja Noortekeskus ning Kavastu noortekeskus.

Aastatel 2009–2013 tegutses Luunja vallas Luunja Noortevolikogu, mille eesmärgiks oli sündmuste korraldamine, volikogu komisjonide töös osalemine ning nii maakondlikul kui ka riiklikul tasandil noortepoliitika arendamine.

Raamatukogud

Valla keskraamatukogu loodi Lohkva raamatukogu baasil, harukogudega Luunjas ja Kavastus. Lohkva raamatukogu on suurima teavikute koguga külaraamatukogu Tartumaal. Kavastu haruraamatukogu asutati 1949. aastal Emajõe raamatukogu nime all, kuid alates aastast 1996 kannab see harukogu Kavastu raamatukogu nime. Luunja haruraamatukogu asutati aastal 1908. Raamatukogu ruumidesse rajati 2014. aastal ka Jaan Jaago tubamuuseum.

Meedia

Luunja vallas ilmub kord kuus valla infoleht Kodu Uudised. Samuti annab vallavalitsus iga aasta lõpus välja seinakalendri järgmise aasta olulisemate sündmustega.

Henrik Visnapuu-nimeline kirjandus- ja kultuuriauhind

 Pikemalt artiklis Henrik Visnapuu preemia

2020. aasta novembris otsustas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides koostöös Luunja vallaga taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna, mis kuulutatakse välja igal teisel aastal laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest .

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas Luunja vallas ja suri 3. aprillil USA New Yorgi osariigis Long Islandil 1951. aastal. Pärast Visnapuu surma algatas Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts Visnapuu-nimelise kirjanduspreemia väljaandmist.

Vaatamisväärsused

Peipsiveere looduskaitseala algus Kavastu poolt

Peipsiveere looduskaitseala, endise nimega Emajõe-Suursoo looduskaitseala, kuulub juba 1981. aastast riikliku looduskaitse alla. Ala kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka ning on pindala suuruselt viies Eesti soostik, ühtlasi Eesti suurim deltasoostik. Looduskaitsealal asub Kantsi kõrtsihoone juurest algav 3 kilomeetri pikkune laudtee .

Luunja mõisapark

Luunja mõisa park asub Luunja aleviku kõrval Emajõe ürgoru serval. Mõisapark on umbes 2,5 hektari suurune ja rajati 19. sajandi alguses. See on arvatud looduskaitsealuste objektide hulka. Märkimist väärib ka Luunja sovhoosi ajal rajatud Luunja mõisapargi roosiaed.

Sirgu külas Urmas Saksa Ratsatalus kasvatatakse võistlushobuseid, korraldatakse treeningulaagreid ja ratsavõistlusi. Ratsatalus on Emajõe äärne piknikukoht, mis on lisaks ratsatalu külastajatele avatud ka jõel liikuvatele paadimatkajatele.

Kabina karjäär

Kabina küla oli tänu mõisapargile ja männimetsadele populaarne puhkekoht juba 19. sajandil. Tänapäeval külastatakse aktiivselt endises kruusakarjääris olevat ujumis- ja puhkekohta. Kabina pargis asub 1995. aastal avatud mälestuskivi 1870. aastal toimunud esimese ülemaailmse laste laulupeo mälestuseks.

Kavastu parve asupaik

Kavastu meierei

Kavastu küla mõisapark on koos teiste Emajõe-äärsete mõisaparkidega võetud looduskaitse alla. Lisaks parkidele on märkimisväärsed loodus- ja huviväärtused ka Kavastu Kohtukivi Koosa maantee ääres ja Luunja Suurkivi Kikaste külas. Kavastu mõisakompleksi lähedusse ehitatud maakivist hoones, milles varem tegutses Kavastu meierei, tegutseb majutuskoht Varastatud Parve hotell. Kavastu on tuntuks teinud Kavastu parv. Parveliiklus avati Kavastus juba 1899. aastal.

Kavastust Emajõge pidi 3 kilomeetrit allavoolu asub Põhjasõja aegne Kastre jõelahingu paik, kus 1704. aastal toimunud lahingus uputati Rootsi laevastiku lipulaev Carolus. Laeva jäänused lebavad tänapäevani Emajõe põhjamudas.

Kantsi kindlus oli sajandeid Tartu linna jaoks oluline valvepost Emajõe veeteel. Esimene märge Kantsi kindluse kohta pärineb juba 1392. aastast Hansa kaupmeeste ja novgorodlaste vahelisest liidulepingust. 1784. aastal rajati kindluse kõrvale Kantsi kõrts, mis tegutses 20. sajandi esimese pooleni. 2004. aastal rajas Keskkonnaministeerium ajaloolise Kantsi kõrtsi asukohale Emajõe Suursoo kaitseala keskuse.

Eesti esimene klaverite püsinäituse ehk Eesti Klaverimuuseumi Luunja filiaali eesmärgiks on tähtsustada Luunjas sündinud Ernst Hiisi, rahvusvahelise tähtsusega klaverimeistrit. Püsiekspositsiooni põhiosaks on 8 Hiisi valmistatud klaverit. Enamik klavereid pärineb Eesti Klaverimuuseumi kogust. Näitus sündis Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ja Klaverimuuseumi koostöös ning filiaali avamist toetas Eesti Kultuurkapital. Klaverinäituse koostaja oli Alo Põldmäe.

Religioon

Luunja vallal puudub oma kirik; seetõttu on Luunja valla elanikud eelkõige Tartu Maarja ning Võnnu koguduse liikmed. Kord kuus viib valla buss soovijad Maarja koguduse jumalateenistusele.

2013. aasta seisuga on 19% Luunja elanikest usklikud, neist 9% luterlased, 7% õigeusklikud ning 3% muud usku.

Sport

Luunja vallas on 6 registreeritud spordiehitist :

• Kavastu jalgpalliväljak
• Kavastu palliväljakud
• Luunja Keskkooli spordisaalid
• Luunja Keskkooli staadion
• Luunja Ratsakooli maneež ja ratsaspordiväljakud
• Urmas Saksa Ratsutamiskompleks

Luunja alevikus on valgustatud suusarada (pikkusega umbes 1 km) .

Luunja vallas tegutseb korvpallinaiskond .

Luunja vallas tegutses aastast 2005 jalgpalliklubi JK Luunja, kuid klubi lõpetas tegevuse aastal 2016, kui JK Luunja ja Tammeka II asemel alustas Esiliiga B-s Tammeka U-21.

Luunjas toimub samuti iga-aastane Luunja Triatlon, mida korraldab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös rahvatantsuseltsiga Trambali .

Ratsasport

Ratsutamistraditsioon pärineb Luunjas juba Nõukogude ajast. Ratsutamisega tegutsevad Luunjas Liivimaa Ratsaklubi, OÜ Talliteenused ning Tartumaa Ratsaspordiklubi.

Tartumaa Ratsaspordiklubi liikmete seast on sirgunud mitmeid Eesti meistreid :

• Urmas Raag (üheksakordne Eesti meister)
• Tjorven Siiboja (Eesti meister noorteklassis 2008)
• Catlyn Resto (Eesti meister juunioride klassis 2011)
• Stefani Sabrodin (Eesti meister noorteklassis 2012)
• Kristi Luha (Eesti meister noorteklassis 2014)

Alates 1980. aastast toimub Luunjas ratsavõistlus Luunja Karikas.

Loodus

Kliima

Luunja vald asub parasvöötme mereliselt mandrilisele ülemineku kliimavöötmes.

Luunja valla meteoroloogilised andmed
Temperatuur (°C)
	Aasta
Aastane keskmine õhutemperatuur (°C)	4,9 °C
Kõrgeim keskmine kuu temperatuur (°C)	16,6
Madalaim keskmine kuu temperatuur (°C)	–6,0
Sademete hulk (mm)
keskmine aasta (mm)	585
Kõrgeim keskmine kuu (mm)	86
Madalaim keskmine kuu (mm)	23
Tuule kiirus (m/s)
Keskmine (m/s)	4,1
Kõrgeim keskmine kuu (m/s)	4,6
Madalaim keskmine kuu (m/s)	3,2

Pinnamood

Luunja vald asub Ugandi lavamaal aluspõhja keskdevoni Burtnieki ja Aruküla liivakivi lademe avamusalal. Luunja valla piirkonnas domineerivad peamiselt näivleetunud (kahkjad leetunud) mullad. Valla idasuunas on ka Peipsi soostunud, soo- ja leetunud muldasid. Luunja valla pinnakatte moodustab enamasti kvaternaari moreen v.a Peipsiäärse madaliku piirkond, kus domineerivad rohkem soosetted. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni liivakivid .

Veestik

Emajõgi

Jõed

• Emajõgi

Järved

• Sirkjärv
• Koosa järv

Peakraavid

• Jürisoo
• Laukasoo
• Lodu

Ojad

• Kitseoja

Tehisjärved

• Kabina karjäär

Kaitsealused alad ja objektid

Kavastu kohtukivi

Luunja suurkivi

Luunja vallas on kaitse all :

• Kavastu mõisa park alleedega (13,4 ha)
• Luunja mõisa park alleedega (7,1 ha)
• Hansi kadakas (ümbermõõt 0,7 m ja kõrgus 8 m; Kõivu külas)
• Kavastu Kohtukivi (ümbermõõt 14,1 m; Kavastu külas)
• Luunja Suurkivi (ümbermõõt 28 m; Kikaste külas)
• Pähklisaare maastikukaitseala
• Peipsiveere looduskaitseala

Kuritegevus

2007. aasta oktoobris tappis 1965. aastal sündinud Einar Pajukurmu küla talumajas noahoopidega 1963. aastal sündinud Õie, kes oli Einari kunagine klassiõde .

2013. aastal leiti Luunja valla Pajunurme küla Kolga talust kaks vanemas eas külaelanikku, kes surid kuulihaavadest tekkinud vigastustesse .

Kuritegevus on Luunja vallas aastate jooksul vähenenud. Näiteks 2010. aastal registreeriti Luunja vallas 4937 väärtegu, kuid 2016. aastal vaid 2917 väärtegu .

Tuntud isikuid

Jaan Jaago

• Ernst Hiis (1872–1964), klaverimeister ja ettevõtja, Estonia klaverivabriku rajaja; sündis Luunja vallas
• Jaan Jaago (1887–1949), maadleja; sündis Luunja vallas
• Karl Eduard Sööt (1862–1950), luuletaja; sündis Lohkva külas
• Eduard Sõrmus (1878–1940), viiuldaja; sündis Kure talus, Kõivu külas, Luunja vallas
• Gregor von Berg (1765–1838), baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, sündis Luunja mõisas

Sõprussuhted

Luunja valla sõprusvald on Jämsänkoski. Jämsänkoski on endine linn Soomes Lääne-Soome läänis Kesk-Soome maakonnas, praegune Jämsä linnaosa. 1. jaanuaril 2009 liitus Jämsänkoski linn Jämsä linnaga .

Vaata ka

• Luunja mõis
• Luunja mõisa kalmistu
• Luunja alevik
• Kavastu mõis
• Luunja Keskkool
• Luunja vald (1939)
• Luunja raamatukogu
• Luunja Suurkivi
• Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus
• Luunja külanõukogu

Välislingid

• Luunja valla koduleht