Mustvee vald

vald Jõgevamaal
Disambig gray.svg  See artikkel on praegusest vallast; samanimelise endise valla kohta vaata Mustvee vald (Laiuse kihelkond).

Mustvee vald on omavalitsusüksus Eestis Jõgeva maakonnas.

Mustvee vald


Pindala: 616 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5204 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,5 in/km²
EHAKi kood: 0486[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Mustvee
Eesti Mustvee vald 2017.svg

Mustvee vald moodustati 2017. aastal Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemise teel. Samuti liitus Mustvee vallaga Torma valla koosseisus olnud Võtikvere küla.[4]

Mustvee vald piirneb põhjas Alutaguse ja Vinni vallaga, lääneosas Jõgeva valla ning lõunaosas Tartu ja Peipsiääre vallaga. Valla idapiiriks on Peipsi järv. Valda läbib Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee ning tugimaanteedena Jõgeva–Mustvee, Rakvere–Luige, Iisaku–Tudulinna–Avinurme ja Aovere–Kallaste–Omedu maantee. Vallakeskus Mustveelinn asub maakonnakeskusest Jõgeva linnast 37 km kaugusel ja riigi pealinnast Tallinnast 173 km kaugusel.

AsustusRedigeeri

LinnRedigeeri

Mustvee

AlevikudRedigeeri

Avinurme ja Lohusuu.

KüladRedigeeri

Mustvee vallas on 56 küla: Adraku, Alekere, Halliku, Jaama, Jõemetsa, Kaasiku, Kaevussaare, Kallivere, Kalmaküla, Kasepää, Kiisli, Kiissa, Koseveski, Kõrve, Kõrvemetsa, Kõveriku, Kärasi, Kääpa, Kükita, Laekannu, Lepiksaare, Levala, Maardla, Maetsma, Metsaküla, Nautrasi, Ninasi, Nõmme, Odivere, Omedu, Paadenurme, Pedassaare, Piilsi, Putu, Pällu, Raadna, Raja, Ruskavere, Saarjärve, Separa, Sirguvere, Sälliksaare, Tammessaare, Tammispää, Tarakvere, Tiheda, Tuulavere, Ulvi, Vadi, Vanassaare, Vassevere, Veia, Vilusi, Voore, Võtikvere, Änniksaare.

AjaluguRedigeeri

Mustvee valdRedigeeri

Mustvee vald on saanud oma nime valla keskuse, Mustvee järgi, mis sai omakorda oma nime läbi turbamaade voolanud tumeda veega kohaliku jõe järgi. Piirkonna ajalooline märkimine ulatub muinasaega, mil tolleaegne väikemaakond, Vaiga, asus arvatavalt tänapäeva Jõgeva maakonna idaosast kuni Peipsi järveni ning põhja pool tänapäeva Avinurme ümbruses. Praeguse Mustvee valla aladel asuv Kasepää küla on üks esimesi teadaolevaid Peipsi-äärseid külasid.[5]

Mustveed on esimest korda mainitud 1493. aastal osana orduriigist, mis langes Liivi sõjas, ning Liivimaa, k.a Mustvee, läks 1582. aastal Poola võimu alla. Et saada selgust rahvastiku jaotusest antud aladel, viidi 1599. aastal läbi Poola revisjon, milles märgiti Laiuse staarostkonna (tolleaegse Mustvee regiooni) aladeks: Lohusuu, Tammispää, Ninasi, Vilusi, Ranna-Piilsi, Kükita, Maa-Kasepää, Omedu ja Mustvee küla. Kõik need alad kuulusid Mustvee mõisa alla.[6]

 
Peterburi–Riia postimaantee ääres asunud Ninasi postijaama kivist peahoone ehitati 1824. aastal

Põhjasõja ajal liideti Mustvee piirkond Venemaaga, millele järgnevalt muutus Mustvee ülekaaluka vene elanikkonnaga regiooniks. Samuti asusid 18. sajandil neile aladele vene vanausulised. Omedu küla on mainitud esimest korda 1590. aastal ning see on olnud koduks eesti talukultuurile ümbritsevate vene vanausuliste asulate vahel. 1722. aastast peale on mainitud Ninasi kõrtsi kui üht peamist peatust teel Peterburi. Lohusuu idakaldale asusid 18. sajandil elama Vene vanausulised, kelle järgi hakati idakalda asulat kutsuma Vene-Lohusuuks, läänekallast aga Eesti-Lohusuuks. Lohusuus on sündinud näiteks Otto Wilhelm Masing, kes võttis eesti keeles kasutusele õ-tähe ja kirjeldas esimesena peipsivenelaste etnograafiat. Raja küla ja Kükita asustasid samuti 17. ja 18. sajandil Loode-Venemaalt tulnud ümberasujad. [5]

Mustvee vald eksisteeris aastatel 1866–1921 Laiuse kihelkonnas, tolleaegse Tartumaa koosseisus. 1950. aastal, Vene võimu ajal oli Mustvee haldusüksuseks Mustvee rajoon, mille keskus oli Mustvee. See liideti hiljem Jõgeva rajooniga.

Mustvee linnRedigeeri

Esialgu oli Mustvee 14. sajandil tuntud kalapüügikohana. 16. sajandil moodustus väike kaluriküla, mille elanikud olid eestlased. 18. sajandil asus Mustveele elama aga arvukalt vene kalureid. Asula kasvu soodustas asend teel Riia, Tartu, Narva ja hiljem Peterburi vahel. Tee Peterburist Lääne-Euroopasse läks samuti Mustvee lähedalt. Rahvastiku kiire kasvu järgnenud sajandil tagas nii vajadus läbivat rahvamassi teenindada kui ka rohke vene vanausuliste Mustveesse asumine. 20. sajandi alguses elavnes kaubavahetus Tartu, Narva ja Pihkvaga, vanausuliste koguduses oli 1910. aastaks 1110 liiget ja Mustvee külas tervikuna umbes 1900 elanikku. 1921. aastal sai Mustveest alev. 1938. aastal oli Mustveel 2603 elanikku ja Mustvee alevist sai linn. Vene okupatsiooni, küüditamise ja linna pommitamise tulemusena hakkas rahvaarv aga kahanema. 2020. aasta seisuga on Mustvees 1221 elaniku.[6]

Vanausulised Mustvee aladelRedigeeri

Vanausulised asusid kodumaalt usulise tagakiusamise tõttu Peipsi läänekaldale 17.-18. sajandil. Eesti talupojad elasid Peipsi järvest kaugemal sisemaal. Ajalooliselt on paljud väiksemad külad Mustvee vallas saanud alguse vanausuliste küladena, nende hulgas Raja, Kükita ja Kasepää.[5] Vanausulisi asus elama ka teistesse Eesti piirkondadesse, näiteks Tallinna, kus oli 1807. aastal ligi 160 vanausulist, kellest suurem osa järgmise poole sajandi jooksul sealt ka lahkusid. Tänapäeval on Eesti 11 registreeritud vanausuliste kogudust, millest 9 asuvad Peipsi-äärsetel aladel, 1 Tallinnas ja 1 Tartus.[7]

RahvarõivadRedigeeri

Mustvee vallale ja mõnele teisele vallavälisele piirkonnale on iseloomulikud Torma kihelkonna rahvarõivad, milles on muu Eestiga võrreldes enam märgata vadja- ja venepäraseid jooni.[8]

Meeste rahvarõivakomplekt koosnes särgist, kintspükstest, tumedast pikk-kuuest, vööst, vatist, kaapkübarast, sukkadest, säärepaeltest ja mustaks pargitud pasteldest.[8]

Naised kandsid särki, kampsunit, seelikut, kirivööd, sukki koos sukapaeltega, musti pastlaid. Noortele naistele oli iseloomulik kaelarätt, abielunaised kandsid kindlasti ka põlle ja peakatet (tanu ja/või rätik). Särgi kaelus kinnitati vitssõlega. Lisaks kanti iga päev mitmevärvilistest klaas- või kivihelmestest valmistatud keesid, millel arvati olevat kaitsemaagiline toime. Pidulikul puhul kinnitati rinnale 6–10 cm läbimõõduga kuhiksõlg või prees.[8]

MõisadRedigeeri

 
Saare mõisa kahekilomeetrine Saare järve äärde suunduv allee kevadel
  • Avinurme riigimõis (Awwinorm).[9]
  • Võtikvere mõis (Wottigfer), mis oli Tähkvere kõrvalmõis. Säilinud on praktiliselt ainult park ja paar osalt ümber ehitatud kõrvalhoonet.[9][10]
  • Halliku rüütlimõis (Hallick). Mõisa peahoone on kasutuses elumajana, hästi säilinud on ka mõisatallid, -ait ja -puukoda. Kõik nimetatud hooned on osaliselt ümber ehitatud, vastamaks elulistele vajadustele.[9][11]
  • Jõe rüütlimõis (Jaegel). Säilinud on vaid mõisa kõrtsi ase, aiapuud.[9][12]
  • Levala mõis (Lewala), mis oli Roela mõisa karjamõis. Mõisa alla kuuluvad neli hoonet on säilinud, neist kolm on kasutuses. Kuuldavasti olla mõisas valmistatud telliseid.[9][13]
  • Saare rüütlimõis (Saarenhof). Mõisaaegsed hooned hävinesid täielikult 1960. aastal maaparanduse käigud. Endiste mõisaomanike (Manteuffelite perekonna) matmispaik jääb Saarjärve looduspargi territooriumile.[9][14]
  • Vanamõisa (Althof, ka Saare-Vanamõisa) oli Saare kõrvalmõis.[9]
  • Tarakvere rüütlimõis (Terrestfer). Osaliselt säilinud ja kohati võsastunud, ei ole kasutuses. Mõisa viljaaida all olevas keldris on tuvastatud kaht orva-piinakongi.[9][15]

LoodusRedigeeri

Mullastik ja maavaradRedigeeri

Peamiselt on valla maadel levinud leostunud ja leetjad gleimullad. Valla lõunaosas toimub üleminek gleistunud kahkjatele leetunud muldadele, nendest natuke väiksema osa haaravad ka madalsoomullad. Põhjaosas esineb kohati gleistunud leetunud muldi ja leedemuldi, leede-turvastunud muldi ning ka siirdesoo- ja rabamullaalasid. Tegemist on üldiselt liigniiskete muldadega, mille viljakus on keskmisest madalam.[16]

Maavaradest leidub valla territooriumil pinnakatte savi ja kruusa. Vallas on mitu turbamaardlat (Tõikvere, Rahivere, Kaiu, Kullavere, osa Tudulinna maardlast) ning liivamaardlat (Veia, Jaska, Odivere, Jaama, Maetsma), ka Adraku kruusamaardla.[16]

VeekogudRedigeeri

 
Avijõgi on valla pikim jõgi

Vald kuulub Ida-Eesti vesikonda, Peipsi alamvesikonda. Mustvee valda läbib 9 jõge: Avijõgi (62,2 km), Kullavere jõgi (59,1 km), Kääpa jõgi (52,8 km), Mustvee jõgi (43,4 km), Haavakivi jõgi (27,6 km), Piilsi jõgi (26,1 km), Uhmardu jõgi (19,2 km), Tarakvere jõgi (12,8 km) ja Lambajõgi (3 km). Haavakivi ja Lambajõgi suubuvad Kääpa jõkke, millest omakorda Kääpa ja Tarakvere jõgi suubuvad Kullavere jõkke, mis lõpuks jõuab Peipsi järve. Peipsi järve suubuvad ka Avijõgi, Mustvee jõgi ja Piilsi jõgi. Ainuke jõgi, mis Peipsi järvega ei ühine, on Uhmardu jõgi, mis suubub Jõemõisa Papijärve.[17]

Lisaks jõgedele on voolavatest veekogudest vallas 22 oja: Tiheda jõgi, Annoja, Kruusoja, Raadna, Ulvi, Ninasi, Lagedi, Linnanõmme, Vassevere, Rausi, Kullamäe, Imukvere, Karusilma, Tõlga oja, Alekõrre, Lümati, Pala, Rehessaare, Kiissa ja Punasoo oja, ning Maetsma ja Rajametsa kraav.[17]

Vallas on 10 looduslikku järve (Jõemõisa Särgjärv, Lutikajärv, Arujärv, Papijärv (Jõemõisa Papijärv), Peipsi, Saare, Ruskavere, Erese, Jõemõisa ja Kaiu järv), 7 paisjärve (Haavakivi, Kose, Leedimäe ja Kiisli järv, Veia, Voore ja Tarakvere paisjärv) ja 1 tehisjärv (Odivere tiik).[17]

LooduskaitseRedigeeri

Mustvee vallas on hulgaliselt kaitsealasid, millest 13 kuulub Natura 2000 võrgustikku. Need on Tellise, Võtikvere, Kärasi ja Paadenurme looduskaitseala, Järvevälja ja Kääpa maastikukaitseala, Saarjärve looduspark, Änniksaare, Adraku, Sahmeni ja Avijõe loodusala, Loode-Peipsi linnuala ning vaid osaliselt Mustvee valla territooriumil olev Tudusoo loodus- ja linnuala.[17]

Lisaks Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele kaitsealadele on vallas Kivimurru ja Tarakvere looduskaitseala ning kaitsealused Roela ja Saare mõisa park.[17]

Valla territooriumilt leitud viis I kategooria kaitsealust loomaliiki: lendorav, kalakotkas, merikotkas, must-toonekurg ja väike-konnakotkas. I kategooria kaitsealustest seeneliikidest on leitud limatünnikut.[17]

RahvastikRedigeeri

2021. aasta 1. jaanuari seisuga elas Mustvee vallas 5204 inimest.

Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmete baasil moodustasid Mustvee valla (tolleaegse Avinurme, Lohusuu, Kasepää ja Saare valdade ning Mustvee linna ja Võtikvere küla) rahvastikust 69,7% eestlased, 30,3% muust rahvusest isikud.[18]

Asula Rahvaarv Eestlaste osatähtsus
Avinurme vald 1305 95%
Lohusuu vald 687 71,5%
Mustvee linn 1358 41,5%
Kasepää vald 1161 42,7%
Saare vald 1190 97,1%
Võtikvere küla 92 96,7%

Vallakeskuses Mustvee linnas elab ligi veerand kogu valla rahvastikust (2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1358 elanikku).[18]

Valla elanike arv on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 18%. Rahvastik on vananev ja loomulik iive negatiivne. Vanuselist koosseisu soopõhiselt arvestades on seis üsna võrdne, va vanusevahemikus 25–39, kus on naisi 32% vähem kui mehi. Seega on vallas probleemiks nn pruudipõud.[19]

Mustvee vald on puuete ja erivajadustega inimeste arvukuse poolest teine vald Eestis. 2021. aastal oli puue määratud 1337 Mustvee valla isikule, mis moodustab 25,7% kogu elanikkonnast.[19]

MajandusRedigeeri

 
S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi Omedu valgumarja tsehh on tänapäeval varemetes

Valla olulisemaid ettevõtlusvaldkondi on põllumajandus, kalandus ja metsandus, samuti ehitus ja turism. Mustvee vallas on registreeritud 708 ettevõtet, mis annavad tööd 808 inimesele. Üle 80% valla ettevõtetest töötab alla 5 töötaja.[20]

Suurim ettevõte on haagiste, poolhaagiste ning konteinerite, terasvaatide ja muid metalltooteid tootev Maetsma külas asuv Birger OÜ, mis andis 2021. aasta III kvartali seisuga tööd 195 inimesele. Suuruselt teises ettevõttes (Ess.O.Ess OÜ) töötab 100 inimest ning kolmandas ettevõttes (SA Mustvee Tervis) 40 inimest. Rohkem kui kümnele isikule pakub tööd veel 19 valla ettevõtet.[21]

Avaliku sektori suurim tööandja on Mustvee Vallavalitsus, kus 2021. aasta seisuga töötas 135 inimest.[19]

2020. aastal oli Mustvee valla palgatöötaja keskmine kuu brutotulu 1103 eurot, mis on Eesti keskmisest – 1380 eurot – väiksem.[22][23]

HaridusRedigeeri

Mustvee vallas on neli lasteaeda: Avinurme lasteaed Naerulind, Mustvee lasteaed, Voore põhikooli lasteaed ja Lohusuu kooli lasteaiarühm.[24]

Vallas on kolm põhikooli: Mustvee Kool, Lohusuu Kool ja Voore Põhikool, ning kaks põhikooli- ja gümnaasiumiosaga kooli: Avinurme Gümnaasium ja Peipsi Gümnaasium. Vallas tegutseb Mustvee Muusika- ja Kunstikool.[24]

Kultuur ja religioonRedigeeri

KultuuriasutusedRedigeeri

Mustvee vallas on viis kultuuriasutust: Mustvee ja Avinurme kultuurikeskused, Kasepää ja Saare rahvamaja ning Raja vabaajakeskus.[24]

Sportimisvõimalusi pakub Mustvee Valla Spordikeskus. Noortel on võimalik vaba aega veeta ka Mustvee Valla Noortekeskuses.[24]

RaamatukogudRedigeeri

Mustvee valda teenindab Mustvee raamatukogu, mille allraamatukogud on Avinurme, Kasepää, Voore, Raja, Lohusuu, Saare haruraamatukogu ja Ulvi väliteeninduspunkt.[24]

MeediaRedigeeri

Vald annab välja vallalehte Mustvee Valla Teataja, mis ilmub koos ajalehega Vooremaa. Leht ilmub kord kuus, välja arvatud juulis.[25]

ReligioonRedigeeri

Mustvee vallas on Kükita Vanausuliste palvela ja Raja vanausuliste palvemaja.[7]

Ajalooliselt on pühakojad koondunud Mustvee linna, kust leiab viis eri usuga kirikut:

HuviväärsusedRedigeeri

Olulisemad huviväärsused:

  • Avinurme muuseum-raudtee on taastanud Avinurmet läbinud kitsarööpmelisest Sonda-Mustvee raudteest 1 km. Huvilistel on võimalik maist oktoobrini kitsarööpmelise raudtee rongiga ka sõita.
  • Avinurme Puiduait tutvustab piirkonnale iseloomulikku puidukäsitööd. Külastajatel on võimalik osaleda õpitubades, osta kohalikku puidukäsitööd ning lõunatada toitudes peamiselt kohalikku toorainet kasutava puiduaida kohvikus.
  • Raja vanausuliste palvemaja
  • Mustvee vanausuliste muuseum annab ülevaade vanausuliste kultuurist. Kogus on samovare ja muid vanausuliste igapäevaelus kasutatavaid esemeid. Samuti kuulub kollektsiooni piirkonnaga seotud kunstnike teoseid, fotosid ja raamatuid.
  • Püsinäitus „Peipsi järve elu tuba“ – näitus annab ülevaate Peipsi järve looduslikust keskkonnast ning Peipsi ääres elavate inimeste eluolust.
  • Peipsimaa muuseum – peaasjalikult vanausuliste kultuuri ja eluolu tutvustav muuseum. Külastajad saavad tutvuda Ivan Tšai teejoomise rituaaliga ning osaleda õpitubades. Muuseumist saab kaasa osta kohalike inimeste valmistatud suveniire ja maiustusi.
  • Kükita vanausuliste palvemaja – esimene vanausuliste palvela. 1740. aastal sisse õnnistatud palvela küll hävis II maailmasõjas, kuid juba 1948. aastal ehitati vana palvela asemele uus. Jumalateenistusi peetakse igal pühapäeval ja kõigil pühadel.
  • Kalevipoja muuseum ja teemapark – Eesti rahvuseepost “Kalevipoeg” tutvustav muuseum. Teemapargis on muuhulgas võimalik avastada eeposega seotud esemeid, mängida mänge, vaadata filme ja läbida seiklusrada.
  • Kalevipoja mõõk Kääpa jões – Kalevipoja surmanud mõäga skulptuur Kääpa jões Kääpa silla lähedal.[26]
  • Heino Lubja kaalumuuseum – kaalumeister Heino Lubja rajatud kaale ja kaalumisega seotud vahendeid tutvustav muuseum.

Loodushuvilistele on vallas eri raskusastmetega õppe- ja matkaradu. Jõemõisa matkarada (0,5 km), Saare järve õpperada (3,5 km) ja Tammeluha matkarada (3 km) on sobilikud kiireks jalgsimatkaks. Rattamatkahuvilistele on sobilikud Koseveski rattarada (20 km) ja Kaiu rattarada (45 km). Lisaks on valla looduskaunistes paikades loodud hulgaliselt lõkkekohti ja mõned telkimisalad.[27]

Suuremad kultuuriüritusedRedigeeri

  • Avinurme tünnilaat on puidukäsitöö teemaline laat, kust on võimalik osta ka muud käsitöökaupa. Laata peetakse alates 2000. aastast igal jaanipäeval.
  • Kalevipoja Uisumaraton toimub Mustvee linna ääres Peipsi järvejääl sõltuvalt järvejää võimekusest. Traditsiooniliselt on valida saadud 30 ja 9 km distantsi vahel ning maratoni tarbeks luuakse järvejääle hooldatud uisurada. Üritus viiakse läbi veebruaris.[28]
  • Kalevipoja kala- ja veefestival tutvustab piirkonna kalandusega seotud tegevusi. Avatud on laadaplats, kus on kohalikel ja ka kaugemalt tulnutel enda tooteid tutvustada ja müüa, toimuvad nii kohalike kui ka kaugemalt tulnud meelelahutajate kontserdid ja muud etteasted ning mängitakse lõbusaid kalanduse ja Kalevipojaga seotud võistlusmänge.
  • Kääpa kohvikutepäeva eesmärk on tutvustada kohalikke maitseid kodukohvikute näol. Tavaliselt on üritus toimunud mõnel augusti nädalavahetusel.[29]
  • Lohusuu Kalalaadal tutvustatakse ja müüakse kalatooteid; laat toimub tavaliselt juulis.[30]
  • Mustvee linnapäevad sisaldavad Mustvee linna kui Peipsi pealinna teemalist kultuuriprogrammi. Üritus leiab aset juuli alguses.[31]
  • Peipsi Romantika on juulikuine muusikafestival Kasepää laululaval.[32]

JuhtimineRedigeeri

Valda juhib 21-liikmeline volikogu ja 7-liikmeline vallavalitsus. Volikogus on moodustatud 10 alatist komisjoni: arengu ja eelarve-, majandus-, haridus- ja noorsootöö, kultuuri- ja spordi-, sotsiaal- ja tervishoiu- ja revisjonikomisjon. Vallavalitsuses on vallavanem, abivallavanem ja 5 liiget piirkondlikest kogukondadest.

2017. aastal sai Mustvee vallavanemaks Jüri Morozov. 2019. aasta jaanuaris avaldati talle umbusaldust, heites ette piirkonnale oluliste projektide mitte elluviimist ja probleemide lahendamise suutmatust. Sama aasta märtsis valiti Morozovi asemel vallavanemaks Märt Kraft.

2020. aasta aprillis teatas Märt Kraft ametist lahkumisest patendiametisse tööleasumise tõttu. Vallavanemaks sai Aivar Lainjärv, kes oli ametis veidi üle aasta, kuni talle avaldati 2021. aasta augustis juhtimisvigade tõttu umbusaldust ja ta vabastati ametist.

16. augustil 2021 valiti Mustvee vallavanemaks Terje Rudissaar, kes juhib valda siiani.[33] AbivallavanemaZoja Koromnova.[34]

SümboolikaRedigeeri

 
Mustvee valla vapp

Valla lipu ja vapi autor on Priit Herodes. Autori sõnul viitab kuuselõige metsarikkusele, lainelõige jõe- ja järveveele. Kuuskede arv tähistab Mustvee vallaks ühinenud viit võrdväärset omavalitsust. Kaheksanurkne täht vapil sümboliseerib taassündi ja on teednäitav õnnemärk. Sinine tähistab rahu ja head tahet ning usku – on Jumalaema kui Taevase Kuninganna tunnusvärv, samuti esimene Eesti lipu värvidest. Hõbedane märgib valgust, tarkust, ustavust ja hingepuhtust. Must osutab valla nimele, tähistab ka vastupidavust, kannatlikkust ja empaatiavõimet.[35]

TunnustamineRedigeeri

Mustvee valla aukodaniku aunimetuse on pälvinud Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.[36]

Vald jagab silmapaistvatele isikutele ka teenetemärke. 2019. aastal tunnustati Zinaida Palki, kes on kultuuriseltsi Pritšudje asutaja ja kauane juht, Peipsi-äärse kultuuriajaloo koguja ja tutvustaja ning ürituste korraldaja; Natalaja Tumanovat, kes on MTÜ Logovest asutaja ja juht ning kes on pühendunud Peipsi-äärse ajaloo ja kultuuri säilitamisele, hoidmaks elus vene kultuuri, traditsioone ja elulaadi; ning Eveli Toomingut Eesti suurima puidukaubamaja Avinurme Puiduait loomise ja kohaliku kogukonna arendamise eest.[36]

2020. aastal pälvisid teenetemärgi Kalevipoja muuseumi renoveerimise projektijuht Külli Must ning Avinurme naiskoori juhataja ja piirkonna muusikalise hariduse edendaja Maris Laht, kelle töö tulemusena on koor olnud esindatud nii ülevabariigilistel võistlustel kui laulupidudel.[37]

 
Mati Undi mälestusbareljeef Voorel

Tuntud isikuidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 18.06.2021.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 12.03.2018.
  4. Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine (vastu võetud 26.01.2017) www.riigiteataja.ee
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Tähepõld, Kadri; Plotnikova, Anna (2010). Giidi käsiraamat, PEIPSIVEER ida ja lääne vahel. Tallinn: Ecce Revalia.
  6. 6,0 6,1 MTÜ Peipsikad (2012). Meie Mustvee. Põltsamaa: Vali Press.
  7. 7,0 7,1 7,2 Peipsi Infokeskus MTÜ (2021). Peipsimaa Teejuht. Tiheda: Peipsi Infokeskus MTÜ.
  8. 8,0 8,1 8,2 "Torma – Eesti rahvariided". Vaadatud 12.12.2021.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 9,7 "Eesti mõisad". Vaadatud 12.12.2021.
  10. "Võtikvere mõis – EELIS Infoleht". 16.02.2011. Vaadatud 12.12.2021.
  11. "Halliku mõis – EELIS infoleht". Vaadatud 12.12.2021.
  12. "Jõe mõis – EELIS infoleht". Vaadatud 12.12.2021.
  13. "Roela mõis – EELIS infoleht". Vaadatud 12.12.2021.
  14. "Saare mõis – EELIS infoleht". Vaadatud 12.12.2021.
  15. "Tarakvere mõis – EELIS infoleht". Vaadatud 12.12.2021.
  16. 16,0 16,1 "Maa-ameti kaardirakendus". Vaadatud 12.12.2021.
  17. 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 17,5 "Keskkonnaregister". Vaadatud 12.12.2021.
  18. 18,0 18,1 "RL004: EESTLASTE ARV JA OSATÄHTSUS ELUKOHA (ASULA) JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011". Vaadatud 12.12.2021.
  19. 19,0 19,1 19,2 "MUSTVEE VALLA ARENGUKAVA 2018–2030" (PDF). Riigi Teataja. 13.10.2021. Vaadatud 12.12.2021.
  20. "Mustvee valla ettevõtluse uuring eriolukorra meetmete ja eriolukorrajärgsete tegevuste ootuste osas". Vaadatud 12.12.2021.
  21. "Juriidiliste isikute statistika". Vaadatud 12.12.2021.
  22. "Mustvee vald | Statistikaamet". Vaadatud 12.12.2021.
  23. "Kuu keskmine tulu suurenes taas, aga selle saajate arv vähenes". Statistikaamet. 13.05.2021. Vaadatud 12.12.2021.
  24. 24,0 24,1 24,2 24,3 24,4 "Mustvee valla hallatavad asutused". 12.12.2021.
  25. "Mustvee Valla Teataja". Vaadatud 12.12.2021.
  26. Kalevipoja mõõk Kääpa jões puhkaeestis.ee
  27. "Kuhu minna? | Loodusega koos". Vaadatud 12.12.2021.
  28. Kalevipoja VIII uisumaraton
  29. Kääpa Kohvikutepäev Avasta Jõgevamaa
  30. Lohusuus peetakse kalalaata Vooremaa, 21.07.2018
  31. Mustvee linnapäevad avavad Peipsi pealinna võlusid Vooremaa, 4.07.2017
  32. Peipsi Romantika tähistab järgmisel aastal juubelit Vooremaa, 16.07.2021
  33. "Mustvee uueks vallavanemaks valiti Terje Rudissaar". Vooremaa. Vaadatud 12.12.2021.
  34. "Mustvee vallavalitsuse koosseis". Vaadatud 12.12.2021.
  35. "Tutvustus ja asukoht". Vaadatud 12.12.2021.
  36. 36,0 36,1 "Mustvee vald tunnustas EV 102. aastapäeva puhul tublisid tegijaid". Mustvee Valla teataja. 03.2020. Vaadatud 12.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  37. "Mustvee Vallavolikogu 27.jaanuari istungil kinnitati 2021.aasta eelarve ja nimetati teenetemärkide saajad". 27.01.2021. Vaadatud 12.12.2021.
  38. "Masing, Otto Wilhelm". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 12.12.2021.
  39. "VE: Kalaus, Heiki – trombonist, orkestrijuht, professor". Virumaa. Vaadatud 12.12.2021.
  40. "Kukk, Elsa". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 12.12.2021.
  41. "Suri vanim eestlane Arved Tamm". Postimees. 16.11.2017. Vaadatud 12.12.2021.

VälislingidRedigeeri