Vikipeedia

Vinni vald

vald Lääne-Virumaal
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate samanimeliste valdade kohta vaata artikleid Vinni vald (1990) ja Vinni vald (Viru-Jaagupi kihelkond).

Vinni vald on vald Lääne-Virumaal.

Vinni vald
Pindala: 1013 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 6788 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,7 in/km²
EHAKi kood: 0901[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Pajusti
Eesti Vinni vald 2017.svg
Map

2017. aastal toimunud haldusreformi käigus liitusid senise Vinni vallaga Laekvere ja Rägavere vald.[4]

Vinni vallavanem on Rauno Võrno, volikogu esimees Aili Taal.

Vallavalitsus ja teeninduskeskusedRedigeeri

Vinni vallavalitsus asub Pajusti alevikus (Tartu mnt 2) . Valla teeninduskeskused asuvad:

AsustusRedigeeri

Vallas on 6 alevikku ja 70 küla.

AlevikudRedigeeri

Laekvere (elanike arv rahvastikuregistris 01.01.2022 seisuga: 408), Pajusti (623), Roela (459), Tudu (255), Vinni (837), Viru-Jaagupi (356).

KüladRedigeeri

Aarla (7), Aasuvälja (30), Alavere (31), Alekvere (32), Allika (21), Anguse (17), Aravuse (14), Arukse (18), Aruküla (88), Aruvälja (30), Ilistvere (2), Inju (86), Kaasiksaare (42), Kadila (71), Kakumäe (69), Kannastiku (24), Kantküla (66), Karkuse (37), Kaukvere (2), Kehala (52), Kellavere (9), Koeravere (60), Kulina (39), Kõrma (13), Küti (90), Lavi (36), Lepiku (39), Luusika (0), Lähtse (28), Miila (45), Moora (82), Muuga (188), Mõdriku (114), Mõedaka (61), Mäetaguse (51), Männikvälja (14), Nurkse (56), Nurmetu (32), Nõmmise (34), Obja (43), Paasvere (161), Padu (32), Palasi (31), Piira (357), Puka (31), Põlula (44), Rahkla (134), Rajaküla (52), Rasivere (18), Ristiküla (38), Rohu (61), Rünga (20), Saara (46), Sae (26), Salutaguse (27), Sirevere (20), Soonuka (6), Sootaguse (1), Suigu (3), Tammiku (26), Uljaste (43), Ulvi (269), Vana-Vinni (84), Veadla (73), Venevere (108), Vetiku (147), Viru-Kabala (108), Voore (49), Võhu (55).

VaatamisväärsusedRedigeeri

Vinni ja Pajustis asub Eesti vanim ja suurima pindalaga (68 ha) Vinni-Pajusti tammik.

Vinni valla territooriumil asub Mõdriku-Roela maastikukaitseala,[5] mis hõlmab Mõdriku-Roela oosi. Mõdriku-Roela oos on ühtlasi Eesti pikim oos.

Vinni valla ja Laekvere valla territooriumil asub Tudusoo kaitseala,[6] mille ajalugu ulatub aastasse 1976, mil loodi pruunkarude reservaat.

Järvesoo rabas asub Tudu järv, Vetiku küla lähedal asuvad looduslikud Vetiku Väikejärv[7] (2,7 ha) ja Vetiku Suurjärv[8] (4, ha).

Kirikud: EELK VIru-Jaakobi kirik, Tudu kirik - üks vähestst säilinud puukirikutest Eestis.

Mõisad: Muuga, Inju,[9] Kulina,[10] Küti,[11] Mõdriku, Vinni,[12] Voore[13] ja Roela mõis,[14] Ulvi, Põlula.

Vinni-Pajusti tammiku Pajusti lasteaia ja klubi vahelisel alal asub Vinni valla poolt väljaantava Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna laureaatide tammik.[15]

Pajusti alevikus Pajusti klubi esisel haljasalal asub Eduard Vilde monument, mis avati Eduard Vilde 100. sünniaastapäeval 1965. aastal ning on üks esimesi Vilde mälestuseks püstitatud monumente Eestis.

Eduard Vildele püstitatud esimene ausammas Eestis asub Muuga mõisas. Muuga mõisas möödus Eduard Vilde lapsepõlv.

Aravuse kalakasvatuse territooriumil asub Rudolf Sirgele,[16] kes pälvis 1965. aastal teose "Maa ja rahvas" esimese E. Vilde kolhoosi kirjanduspreemia.

Pajustis, Vinni vallamaja ees asub mälestusmärk vana, nn kirjanduslik aurumasin[17] (avati oktoobris 2009), mis viitab põllumajanduse ajaloole, Eduard Vilde kirjandusauhinnale ja sellega pärjatud Mats Traadi teosele "Tants aurukatla ümber".

Viru-Jaagupis, endise koolimaja kõrval asub mälestuskivi kunstnikest kaksikvendadele Kristjan ja Paul Raudadele,[18] tähistamaks nende sünnikohta, kunagist Tahu talu suitsutare asupaika. Mälestuskivi avati 23. oktoobril 1965.

Mõdriku mõisa pargis asub Täkusammas.

Viru-Jaagupi kalmistul Kannastiku külas asub Viru-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas,[19] mis avati 23. juunil 1923.

Viru-Jaagupi kiriku kõrval asub umbes 2 meetri kõrgune monument,[20] mis on pühendatud Viru-Jaagupi kihelkonnast pärit 1941. ja 1949. aastal küüditatuile, ning stalinismiohvrite mälestusmärk, nn Viru-Jaagupi leinamüür.[21]

Võlumäe dendropargis asub Tobeduse ausammas.

  • Mõdriku täkusammas

  • Mõdriku mõisa peahoone

  • Inju mõisa peahoone

  • Viru-Jaagupi kirik

  • Kulina mõisa peahoone

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Maa-amet
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 19.06.2021.
  3. ↑ http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=4388196&searchText=0901, vaadatud 4.11.2017.
  4. ↑ Vinni valla ühinemisleping
  5. ↑ Keskkonnaageentuuri infoleht EELIS. "Vinni-Pajusti tammik". EELIS.
  6. ↑ Vabariigi Valitsuse määrus 10.03.2006 nr 72. "Tudusoo looduskaitseala kaitse-eeskiri".
  7. ↑ Vetiku Väikejärv Eesti looduse infosüsteemis
  8. ↑ Vetiku Suurjärv Eesti looduse infosüsteemis
  9. ↑ Inju mõis
  10. ↑ Kulina mõis
  11. ↑ Küti mõis
  12. ↑ Vinni mõis
  13. ↑ Voore mõis
  14. ↑ Roela mõis
  15. ↑ "Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammik".
  16. ↑ mälestuskivi kirjanik Rudolf Sirgele
  17. ↑ kirjanduslik aurumasin
  18. ↑ Kristjan ja Paul Raud
  19. ↑ Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussammas
  20. ↑ Viru-Jaagupi monument
  21. ↑ Viru-Jaagupi leinamüür

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vinni_vald&oldid=6198679"