Ava peamenüü

Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul. Ta on Pihkva oblasti keskus.

Pihkva

vene Псков (Pskov)
Pskov asv07-2018 Kremlin aerial2.jpg
Coat of Arms of Pskov.png

Pindala: 95,5 km²
Elanikke: 210 501 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 57° 49′ N, 28° 20′ E
Pihkva (Pihkva oblast)
Pihkva

pskovgorod.ru
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt

AjaluguRedigeeri

 
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt, 2014 aastal.
 
Pihkva 1661. aastal
 
Pihkva 17. sajandi lõpul
  Pikemalt artiklis Pihkva ajalugu

Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hõimud. 7. sajandil saabus Velikaja basseini idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõim. Nende asula kujunes hiljem linnaks.[viide?]

Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmakordselt mainitud 903. aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvürstile Igorile toodi Pihkvast Olga-nimeline naine.[viide?] Arheoloog Sergei Beletski on aga seisukohal, et juba 862. aastal Truvori poolt rajatud Irboska asula all tuleb tegelikult mõista Pihkvat. Igal juhul sai Pihkvast piirkonna suurim viikingiaegne keskus, mis kontrollis Narva jõelt Velikaja kaudu Polotskisse suundunud Idatee haru.[2]

Kiievi-Vene riigis oli Pihkva Pihkva vürstiriigi keskus, kuid sõltus Novgorodi vürstiriigist.

13. sajandil toimunud sõjakäikude ajal ründasid Pihkvat ja Novgorodi korduvalt Muinas-Eesti väed ja aastal 1215 vallutasid Pihkva ajutiselt eestlased Lembitu juhtimisel[viide?].

14.16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva vabariigi (Псковская вечевая республика) pealinn. Pihkva oli oluliseks punktiks kaubateel Vana-Liivimaalt Novgorodi ja Moskva suurvürstiriiki.

Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml, mille katus hävis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Rõbnitskaja torn[3]

  Pikemalt artiklis Pihkva vürstiriik, Novgorodi vabariik

1510. aastal vallutasid linna moskoviidid ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvürstiriigiga.

1562–1582. aastal toimunud Vene-Poola sõjas piiras aastatel 15811582 Pihkvat 50 000-meheline Poola-Leedu sõjavägi Stefan Batory juhtimisel, kuid ei suutnud Pihkva kindlust vallutada.

Venemaa keisririigis oli Pihkva, Pihkva kubermangu kubermangulinn.Oluline kaubanduskeskus,1914.a. saavutuseks oli näiteks linna oma elektrijaam ja elektritrammiliin.

Aastatel 1918–1920 toimunud Eesti Vabadussõja ajal Maipealetungi käigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti väed ning andsid seejärel üle linna kaitsmise Punaarmee eest Loodearmee väekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel. 25. augustil 1919 langes linn jälle Punaarmee kätte.

Teise maailmasõja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vägede poolt okupeeritud.

MuuRedigeeri

Pihkvas paikneb ka Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede 76. kaardiväe õhudessantdiviis, kõnekeeles Pihkva dessantdiviis.

Elanike arvRedigeeri

  • 200 000 (2005)
  • 197 000 (2006)
  • 194 600 (1. septembril 2007)[4]
  • 194 200 (2008)
  • 193 000 (2009)
  • 191 800 (2010)

SõpruslinnadRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri