Pihkva

linn Venemaal

Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul. Linn on Pihkva oblasti keskus.

Pihkva

vene Псков (Pskov)


Pindala 96 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 189 315 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 57° 49′ N, 28° 20′ E
Pihkva (Pihkva oblast)
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt

RahvastikRedigeeri

Elanike arvRedigeeri

  • 175 724 (1979)
  • 203 789 (1989)
  • 200 000 (2005)
  • 197 000 (2006)
  • 194 600 (1. septembril 2007)[2]
  • 194 200 (2008)
  • 193 000 (2009)
  • 191 800 (2010)
  • 210 340 (2020)
  • 189 300 (2023)
 
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt (2014)

LoodusRedigeeri

HaldusjaotusRedigeeri

MajandusRedigeeri

2020. aasta suve alguses avas RusLine lennuliine Pihkva vürstinna Olga nimelisest lennujaamast (IATA: PKV; ICAO: ULOO).

MuuRedigeeri

Pihkvas paiknevad ka

SõpruslinnadRedigeeri

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Pihkva ajalugu

Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hõimud. 7. sajandil saabus Velikaja basseini idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõim. Nende asula kujunes hiljem linnaks.[viide?]

Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmamainitud 903. aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvürstile Igorile toodi Pihkvast Olga-nimeline naine.[viide?] Arheoloog Sergei Beletski on aga seisukohal, et juba 862. aastal Truvori rajatud Irboska asula all tuleb tegelikult mõista Pihkvat. Igal juhul sai Pihkvast piirkonna suurim viikingiaegne keskus, mis hoidis enda kontrolli all Narva jõelt Velikaja kaudu Polotskisse suundunud Idatee haru.[4]

Kiievi-Vene riigis oli Pihkva Pihkva vürstiriigi keskus, kuid sõltus Novgorodi vürstiriigist.

 
Pihkva 1661. aastal
 
Pihkva 17. sajandi lõpul

13. sajandil toimunud sõjakäikude ajal ründasid Pihkvat ja Novgorodi korduvalt Muinas-Eesti väed ja 1215 . aastalvallutasid Pihkva ajutiselt eestlased Lembitu juhtimisel[viide?].

14.16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva vabariigi (Псковская вечевая республика) pealinn. Pihkva oli oluliseks punktiks kaubateel Vana-Liivimaalt Novgorodi ja Moskva suurvürstiriiki.

Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml, mille katus hävis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Rõbnitskaja torn[5]

1510. aastal vallutasid linna moskoviidid ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvürstiriigiga.

Aastatel 1562–1582 toimunud Vene-Poola sõjas piiras aastatel 15811582 Pihkvat 50 000-meheline Poola-Leedu sõjavägi Stefan Batory juhtimisel, kuid ei suutnud Pihkva kindlust vallutada.

Venemaa keisririigis oli Pihkva, Pihkva kubermangu kubermangulinn.

Aastatel 1852–1862 rajati laiarööpmeline Peterburi–Varssavi raudtee. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges läbi Gattšina, Luga, Pihkva, Ostrovi, Põtalovo, Režitsa, Dünaburgi, Vilno, Landvarovo, Grodno ja Białystoki.

Pihkva oli oluline kaubanduskeskus, 1914. aastal sai linn oma elektrijaama ja elektritrammiliini.

Aastatel 1918–1920 toimunud Eesti Vabadussõja ajal maipealetungi käigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti väed ning andsid seejärel üle linna kaitsmise Punaarmee eest Loodearmee väekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel. 25. augustil 1919 langes linn uuesti Punaarmee kätte.

Teise maailmasõja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vägede poolt okupeeritud.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. https://pskovstat.gks.ru/storage/mediabank/NAS230403_1.htm
  2. Естественная убыль населения Пскова сократилась на 35%
  3. 76th Guards Airborne Division, military unit 07264 (76th AAD WMD) (The following units of the Division were spotted in Ukraine: 104th Airborne Regiment (military unit #32515), 234st Airborne Regiment (military unit #74268) )
  4. Mauri Kiudsoo (2016). Viikingiaja aarded Eestist: Idateest, rauast ja hõbedast. Lk 12–14
  5. Pihkva kremlis hävis põlengus kahe torni katus ERR, 28. aprill 2010

VälislingidRedigeeri