Pihkva

Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul. Linn on Pihkva oblasti keskus.

Pihkva
vene Псков (Pskov)
Pihkva lipp Pihkva vapp
Pindala	96 km²
Elanikke	189 315 (1.01.2023)
Koordinaadid	57° 49′ N, 28° 20′ E

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt

Rahvastik

Elanike arv

• 175 724 (1979)
• 203 789 (1989)
• 200 000 (2005)
• 197 000 (2006)
• 194 600 (1. septembril 2007)
• 194 200 (2008)
• 193 000 (2009)
• 191 800 (2010)
• 210 340 (2020)
• 189 300 (2023)

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt (2014)

Majandus

2020. aasta suve alguses avas RusLine lennuliine Pihkva vürstinna Olga nimelisest lennujaamast (IATA: PKV; ICAO: ULOO).

Muu

Pihkvas paiknevad ka

• Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede 76. kaardiväe õhudessantdiviis, kõnekeeles Pihkva dessantdiviis.
• 2. üksik spetsnazi brigaad (2-я отдельная ордена Жукова бригада специального назначения)
• 334. sõja-transpordi-lennuväe polk (334-й Берлинский Краснознаменный военно-транспортный авиационный полк) Il-76MD, Il-78, Il-76MD-90A

Sõpruslinnad

• Arles, Prantsusmaa
• Białystok, Poola
• Tšernigiv, Ukraina
• Gera, Saksamaa
• Kuopio, Soome
• Mianyang, Hiina
• Neuss, Saksamaa
• Nijmegen, Holland
• Norrtälje, Rootsi
• Paderborn, Saksamaa
• Perth, Suurbritannia
• Roanoke, USA
• Tartu, Eesti
• Valmiera, Läti
• Viciebsk, Valgevene

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Pihkva ajalugu

Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hõimud. 7. sajandil saabus Velikaja basseini idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõim. Nende asula kujunes hiljem linnaks.

Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmamainitud 903. aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvürstile Igorile toodi Pihkvast Olga-nimeline naine. Arheoloog Sergei Beletski on aga seisukohal, et juba 862. aastal Truvori rajatud Irboska asula all tuleb tegelikult mõista Pihkvat. Igal juhul sai Pihkvast piirkonna suurim viikingiaegne keskus, mis hoidis enda kontrolli all Narva jõelt Velikaja kaudu Polotskisse suundunud Idatee haru.

Kiievi-Vene riigis oli Pihkva Pihkva vürstiriigi keskus, kuid sõltus Novgorodi vürstiriigist.

Pihkva kindluse mudel

Pihkva 1661. aastal

Pihkva 17. sajandi lõpul

13. sajandil toimunud sõjakäikude ajal ründasid Pihkvat ja Novgorodi korduvalt Muinas-Eesti väed ja 1215 . aastalvallutasid Pihkva ajutiselt eestlased Lembitu juhtimisel.

14.–16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva vabariigi (Псковская вечевая республика) pealinn. Pihkva oli oluliseks punktiks kaubateel Vana-Liivimaalt Novgorodi ja Moskva suurvürstiriiki.

Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml, mille katus hävis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Rõbnitskaja torn

1510. aastal vallutasid linna moskoviidid ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvürstiriigiga.

Aastatel 1562–1582 toimunud Vene-Poola sõjas piiras aastatel 1581–1582 Pihkvat 50 000-meheline Poola-Leedu sõjavägi Stefan Batory juhtimisel, kuid ei suutnud Pihkva kindlust vallutada.

Venemaa keisririigis oli Pihkva, Pihkva kubermangu kubermangulinn.

Peterburi–Varssavi raudtee

Aastatel 1852–1862 rajati laiarööpmeline Peterburi–Varssavi raudtee. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges läbi Gattšina, Luga, Pihkva, Ostrovi, Põtalovo, Režitsa, Dünaburgi, Vilno, Landvarovo, Grodno ja Białystoki.

Pihkva oli oluline kaubanduskeskus, 1914. aastal sai linn oma elektrijaama ja elektritrammiliini.

Aastatel 1918–1920 toimunud Eesti Vabadussõja ajal maipealetungi käigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti väed ning andsid seejärel üle linna kaitsmise Punaarmee eest Loodearmee väekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel. 25. augustil 1919 langes linn uuesti Punaarmee kätte.

Teise maailmasõja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vägede poolt okupeeritud.

Vaata ka

• Pihkva arhitektuurikoolkonna kirikud

Välislingid

• Pihkva veebileht