Ava peamenüü

Arles ['arl] on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus. Linnas elab 52 600 inimest. Arles asub 80 km Marseille'st lääne pool Rhône'i jõe delta Camargue ülaosas.

Arles

Pindala: 759 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 53 807 (1.01.2016)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 43° 41′ N, 4° 38′ E
Arles (Prantsusmaa)
Arles

www.ville-arles.fr

AjaluguRedigeeri

Kreeklased asutasid Arlesi 6. sajandil eKr. Keldid vallutasid linna aastal 535 eKr ja panid linnale nimeks Arelate. Aastal 123 eKr vallutasid linna roomlased. Ühinedes edukalt koos Julius Caesariga võitluseks Pompeiuse vastu, tõusis linn Gallia Narbonensise provintsi tähtsamaks linnaks. Linn ümbritseti kogu ulatuses müüridega ja sinna ehitati amfiteater, võidukaar ja tsirkus.

Linna õitseng oli 300. ja 400. aastal, kui Rooma keisrid kasutasid seda sõjakäikude peastaabina. Arles oli keiser Constantinus Suure meelispaik ja ta ehitas linna mitu pesemiskohta, mille varemed on siiani säilinud. Constantinus III kuulutas end Lääne-Rooma keisriks ajavahemikus 404411 ja kuulutas 408. aastal Arlesi Lääne-Rooma riigi pealinnaks. Rooma riigi lõpuaastatel oli linn tähtis kultuuri- ja ristiusukeskus.

 
Vincent van Goghi nägemus Arlesi kohvikust, "Café Terrace at Night"

700. aastate teisel poolel Arles sai kõvasti kannatada saratseenide ja frankide vahelises sõjas. 885. aastal sai Burgundiat ja Provence'i valitsenud frankide Arlesist Alam-Burgundia kuningriigi pealinn. Hilisemate aastasadade jooksul samm-sammult tõusis Prantsusmaa ja Provence'i edukamaks linnaks Marseille. Arlesi elanike arv oli võrreldes roomlasteaegsete hiilgeaegadega veidi vähenenud.

Modernsel ajajärgul oli Arles pikka aega märgatavalt edukas tänu Rhône'i jõe laevaliiklusele. Raudtee tulek hävitas suures osas laevaliikluse ja linn kaotas sellega kõvasti. Arlesi tagasihoidlikkus ja primitiivsus ahvatles maalikunstnik Vincent van Goghi, kes tuli linna 1888. aastal ja tegi linnast kolmsada maali.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Arlesis on märkimisväärseid roomlasteaegsete ehitiste varemeid, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Need on:

Püha Trophimukse kirik, endine katedraal, on märkimisväärne rooma arhitektuuri näide. Kiriku peaukse kohal olevat viimset päeva kujutavat skulptuuri peetakse rooma kunsti üheks parimaks teoseks.

Linnas on ka kuulus antiikajaloo muuseum (Musée de l'Arles et de la Provence antiques), kus on üks maailma paremaid roomlaste sarkofaagide kogusid väljaspool Roomat.

ViitedRedigeeri

  1. Répertoire géographique des communes, 26.10.2015.
  2. Populations légales 2016.

VälislingidRedigeeri