Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium

Leetopissi "Jutustus möödunud aegadest" teatel elasid nad Volga, Daugava ja Dnepri jõe lähete juures.[1] Vanema seisukoha järgi oli tegu 5. sajandil esimeste slaavlastena Loode-Venemaale jõudnud hõimuga, mis rajas seal 5.–10. sajandil levinud pikk-kääbaste kultuuri. Uurijate uuemate arvamuste kohaselt olid krivitšid baltlased või slaavistunud baltlased, kes esindasid pikk-kääbaste kultuuri lõunapoolset ja hilisemat osa (slaavlasteks ei nimeta neid ka "Jutustus möödunud aegadest").[2][3]

Viited muuda

  1. Petri Kallio (2015). "The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe". Kogumikus: Robert Mailhammer, Theo Vennemann gen. Nierfeld, Birgit Anette Olsen (toim.), The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages, lk 77-102. Copenhagen Studies in Indo-European 6. Copenhagen. Lk 93
  2. Andres Tvauri (2001). "Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost", doktoritöö, juhendaja Valter Lang. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond. Lk 221–222
  3. Andres Tvauri (2007). Migrants or natives? The research history of Long Barrows in Russia and Estonia in the 5th–10th centuries. Slavica Helsingiensia, 32. Helsinki. Lk 247–285.