Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
| Pihkva kubermang | |
|---|---|
|
| |
| Vene keel Псковская губерния | |
|
| |
 | |
| Pindala: 44 211,2 km² (1914) | |
| Elanikke: 1 122 317 (1897) | |
| Rahvastikutihedus: 25,4 in/km² | |
|
kubermangulinn: Opotška (1772–1776) Pihkva (1776–1927) | |
 |
Kubermang moodustati 22. mail 1772 Novgorodi kubermangust eraldatud maakondadest ning tegutses kuni 1927. aastani.
Kubermangu keskus oli 28. maist 1772 kuni 24. augustini 1776 Opotška linn ja 24. augustist 1776 kuni 1. augustini 1927 Pihkva linn.
Pihkva kubermangu kubernerid ja valitsejadRedigeeri
Pikemalt artiklis Pihkva kuberneride loend
Pihkva kubermangu kuulusid alates 22. maist 1772 järgmised provintsid:
- Velikije Luki provints, keskus Velikije Luki;
- Dvinski provints, keskus Dünaburg;
- Polotski provints, keskus Polotsk;
- Pihkva provints, keskus Pihkva;
- Vitebski provints, keskus Vitebski linn, lisati 1772. aastal.
24. augustil 1776 toimunud muudatuste tulemusena jäi Pihkva kubermangu 2 provintsi, keskuseks Pihkva linn:
- Velikije Luki provints, keskusega Velikije Luki;
- Pihkva provints, keskusega Pihkva.
1780. aasta reformide tulemusel likvideeriti kubermangude koosseisudes provintsid ning kubermang koosnes vaid maakondadest.
12. detsembril 1796 oli kubermangus 6 maakonda:
- Velikije Luki maakond, keskus Velikije Luki linn;
- Opotška maakond, keskus Opotška linn;
- Ostrovi maakond, keskus Ostrovi linn;
- Porhovi maakond, keskus Porhovi linn;
- Pihkva maakond, keskus Pihkva linn;
- Toropetsi maakond, keskus Toropetsi linn.
24. aprillil 1802 moodustati 2 uut maakonda:
- Novorževi maakond, keskus Novorževi linn;
- Holmi maakond, keskus Holmi linn.
Alates 6. augustist 1823 liideti Pihkva kubermang Läänemere kubermangudega ning allus järgnevalt Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerile. Alluvus kehtis kuni 31. detsembrini 1829, kui Pihkva kubermang lahutati Läänemere kubermangudest.
Pihkva kubermang, 1820
Pihkva kubermangu vallad 1892
Pihkva kubermang. Alexander Wilbrecht, Атлас Российской империи. 1800 год. Лист 8. Псковская губерния из 6 уездов
Peterburi–Varssavi raudteeRedigeeri
1859. aasta veebruaris avati rongiliikluseks Peterburi–Varssavi raudtee Luga–Pihkva lõik, 1860. aasta jaanuaris Pihkva–Ostrovi lõik. 1889. aastal valmis Pihkva–Riia raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe.
.png)
Kubermang Vene SFNV-sRedigeeri
Aprillis 1918 moodustati 8 Loode-Venemaa kubermangust (Petrogradi, Novgorodi, Pihkva, Aunuse, Arhangelski, Vologda, Tšerepovetsi ja Põhja-Dvinast) Põhjapiirkondade Kommuunide Liit, mis likvideeriti 1919. aastal.
Leningradi oblastRedigeeri
1927. aastal moodustati Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva ja Tšerepovetsi kubermangu osadest Leningradi oblast.
