Pihkva kubermang

Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.

Pihkva kubermang
Vene keel Псковская губерния
Pindala: 44 211,2 km² (1914)
Elanikke: 1 122 317 (1897)
Rahvastikutihedus: 25,4 in/km²
kubermangulinn: Opotška (1772–1776) Pihkva (1776–1927)

Kubermang moodustati 22. mail 1772 Novgorodi kubermangust eraldatud maakondadest ning tegutses kuni 1927. aastani.

Kubermangu keskus oli 28. maist 1772 kuni 24. augustini 1776 Opotška linn ja 24. augustist 1776 kuni 1. augustini 1927 Pihkva linn.

Pihkva kubermangu kubernerid ja valitsejad

 Pikemalt artiklis Pihkva kuberneride loend

Pihkva kubermangu kuulusid alates 22. maist 1772 järgmised provintsid:

• Velikije Luki provints, keskus Velikije Luki;
• Dvinski provints, keskus Dünaburg;
• Polotski provints, keskus Polotsk;
• Pihkva provints, keskus Pihkva;
• Vitebski provints, keskus Vitebski linn, lisati 1772. aastal.

Pihkva kubermang, Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840

24. augustil 1776 toimunud muudatuste tulemusena jäi Pihkva kubermangu 2 provintsi, keskuseks Pihkva linn:

• Velikije Luki provints, keskusega Velikije Luki;
• Pihkva provints, keskusega Pihkva.

1780. aasta reformide tulemusel likvideeriti kubermangude koosseisudes provintsid ning kubermang koosnes vaid maakondadest.

12. detsembril 1796 oli kubermangus 6 maakonda:

• Velikije Luki maakond, keskus Velikije Luki linn;
• Opotška maakond, keskus Opotška linn;
• Ostrovi maakond, keskus Ostrovi linn;
• Porhovi maakond, keskus Porhovi linn;
• Pihkva maakond, keskus Pihkva linn;
• Toropetsi maakond, keskus Toropetsi linn.

24. aprillil 1802 moodustati 2 uut maakonda:

• Novorževi maakond, keskus Novorževi linn;
• Holmi maakond, keskus Holmi linn.

Alates 6. augustist 1823 liideti Pihkva kubermang Läänemere kubermangudega ning allus järgnevalt Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerile. Alluvus kehtis kuni 31. detsembrini 1829, kui Pihkva kubermang lahutati Läänemere kubermangudest.

• 

  Pihkva kubermang, 1820

• 

  Pihkva kubermangu vallad 1892

• 

  Pihkva kubermang. Alexander Wilbrecht, Атлас Российской империи. 1800 год. Лист 8. Псковская губерния из 6 уездов

Peterburi–Pihkva raudtee, Pihkva kubermangus ja Peterburi–Moskva Nikolai raudtee

Peterburi–Varssavi raudtee

Peterburi–Varssavi raudtee ja raudteejaamade loetelu raudteel

1859. aasta veebruaris avati rongiliikluseks Peterburi–Varssavi raudtee Luga–Pihkva lõik, 1860. aasta jaanuaris Pihkva–Ostrovi lõik. 1889. aastal valmis Pihkva–Riia raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe.

Pihkva kubermang (1913)

Kubermang Vene SFNV-s

Aprillis 1918 moodustati 8 Loode-Venemaa kubermangust (Petrogradi, Novgorodi, Pihkva, Aunuse, Arhangelski, Vologda, Tšerepovetsi ja Põhja-Dvinast) Põhjapiirkondade Kommuunide Liit, mis likvideeriti 1919. aastal.

Leningradi oblast

1927. aastal moodustati Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva ja Tšerepovetsi kubermangu osadest Leningradi oblast.

Vaata ka

• Pihkva oblast
• Pihkva vürstiriik
• Setumaa

Välislingid

 Pihkva kubermang – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis