Viikingiaeg

Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050^[1]).

Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult 793. aasta 8. juunit, mil kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal Lindisfarne'i kloostrit ning tapsid ja hävitasid kõik, mis ette jäi^[2].

Peamised ajalooallikad viikingiaja kohta on arheoloogia ja numismaatika ning Islandi, Taani ja Norra kangelassaagad.

Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile.

Viikingiaja sündmusi Redigeeri

793 – Põhja-Inglismaal Northumberlandis Lindisfarne'i kloostri rüüstamine.
794 – rüüsteretk Hebriididele
794, 795, 802, 806 – rüüsteretked Šotimaa läänerannikul Iona saarel asunud kloostrile, mille oli rajanud paganatest Šotimaa hõimude seas misjonitööks iiri munk Columba
795 – esimene rüüsteretk Iirimaale ja rüüsteretkede algus Šotimaale
799 – rüüsteretk Frangi riiki Püha Philiberti kloostrile Noirmoutier’ saarel Loire’i suudmes
800 – viikingite kindlustatud laagrid Orkney ja Shetlandi saartel
808 – Taani kuningas Godfred alustas Läänemere ja Põhjamere vahele Danevirke valli ehitamist kaitseks frankide vastu
810 – Taani viikingite rüüsteretk Godfredi juhtimisel frankide Friisimaale.
825 – viikingide asumine Iirimaale ning Dublini asutamine.
833–834 – viikingid vallutasid ja rüüstasid Dorestadi Reini jõe suudmes.
838 – viikingid Norramaalt vallutasid Iirimaal Dublini ning asutasid seal skandinaavlaste kuningriigi.
841 – viikingite rüüsteretk Bretagne'i, Roueni rüüstamine.

843 – viikingid vallutasid Lääne-Prantsusmaa rannikul Bretagne'i poolsaarel Loire jõe suudmes, Nantesi ja Noirmoutier' saare ning talvitusid sellel.
844 – viikingid vallutasid Sevilla Andaluusias.
845 – Taani kuningas Horik vallutas suure laevastikuga Hamburgi, Verduni lepinguga jagatud Frangi riigi Ida-Frangi riigi aladel.
845 – viikingid Ragnar Lothbroki juhtimisel tungisid Friisimaale, seejärel mööda Seine'i Pariisini ning vallutasid Pariisi.
u 850 – viikingite asumine ja kolonisatsioon Põhja-Šotimaa, Orkney, Shetlandi ja Hebriidide saartel.
854 – kodusõja tulemusel hukkusid Taani kuningasoo liikmed ning riik killustus
9. sajandi teisel poolel allutasid viikingid sõja- ja röövretkedega Ida-Inglismaa ning moodustasid Inglismaa piirkondlikud kuningriigid ning kehtestasid aastateks 886–954 Ida- ja Põhja-Inglismaal taanlaste ülemvõimu, Danelaw alad.
862 – viikingite asumine valitsemisele Laadoga järve ääres Aldeigjuborgis, kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni Konstantinoopolisse ja Ida-Rooma riiki.
874 – viikingite asumine Islandile.
882 – viikingitest Novgorodi valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi ja tegi sellest oma riigi Kiievi-Vene keskuse.
885. aastal tegid viikingid sõjaretke Prantsusmaale, maabusid juulis Seine'i suudmes, vallutasid Roueni ja Pontoise'i ning alustasid novembris Pariisi 10-kuulist piiramist.
u 890 – Hafrsfjordi lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esimest korda ühe monarhi, Harald Kaunisjuuse alla.

911 – viikingite asumine Frangi riiki Neustriasse (Prantsusmaa looderannikule Normandiasse), kus 10. sajandil moodustati viikingite väepealiku Rollo Normandia hertsogiriik.
911 ja 941 – viikingist Kiievi-Vene suurvürsti Igori (ka Ingvar ja Inge), sõjaretked Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vastu.
920 – viikingid vallutasid Iirimaal Limericki.
982 – Eiríkr Punase esimene reis Gröönimaale, kuhu 10. sajandil rajati islandlaste koloonia.
aasta 1000 paiku jõudsid islandlased Põhja-Ameerikasse (vt Leifr Eiríksson ja Vinland, Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt).
1066 – Normandia hertsog William Vallutaja tungis Inglismaale ja vallutas Inglismaa kuningriigi pärast võidukat Hastingsi lahingut.

Viikingiaja kaubateed ja kaubalinnad Redigeeri

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri–Laadoga–Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga

Pikemalt artiklis Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Viikingiaja kaubvalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul:

Álaborg/Áluborg (tänapäeva Venemaa Novgorodi oblasti Ljubõtino rajoonis)
Aldeigja (tänapäeva Venemaa Novgorodi oblasti Volhovi rajoonis, Staraja Ladoga)
Arkona (tänapäeva Saksamaa LV Mecklenburg-Vorpommern Rügen)
Bardy-Świelubie (tänapäeva Poola Lääne-Pomorze vojevoodkond Kołobrzegi lähedal)
Birka (tänapäeva Rootsi Björkö saarel)
Dierkow (tänapäeva Saksamaa LV Mecklenburg-Vorpommern Rostocki lähedal)
Dorestad (tänapäeva Holland Utrechti provints Wijk bij Duurstede lähedal)
Gnezdovo (tänapäeva Venemaa Smolenski oblasti Gnezdovo küla lähedal)
Grobiņa (tänapäeva Läti Kuramaa Liepāja lähedal)
Hedeby (tänapäeva Saksamaa LV Schleswig-Holstein Põhja-Schleswig)
Holmgard (tänapäeva Venemaa Novgorodi oblasti Veliki Novgorod)
Kaup (tänapäeva Venemaa Kaliningradi oblast Zelenogradski rajoon)
Skiringssal (tänapäeva Norra Vestfold)
Köpingsvik (tänapäeva Rootsi Kalmari lään Borgholmi vald)
Lindholm (tänapäeva Taani Ålborgi linna lähedal)
Menzlin (tänapäeva Saksamaa LV Mecklenburg-Vorpommern Anklami linna lähedal)
Ralswiek (tänapäeva Saksamaa LV Mecklenburg-Vorpommern)
Rerik (tänapäeva Saksamaa LV Mecklenburg-Vorpommern)
Ribe (tänapäeva Taani Lõuna-Taani piirkond)
Sarskoje (tänapäeva Venemaa Jaroslavli oblast)
Sigtuna (tänapäeva Rootsi Stockholmi lään)
Timirjovo (tänapäeva Venemaa Jaroslavli oblast, paar kilomeetrit Jaroslavli linnast)
Truso (tänapäeva Poola Põhja-Poola Drużno järv)
Vanaja (tänapäeva Soome, sada kilomeetrit Helsingist põhja pool)
Wolin/Jomsborg (tänapäeva Poola Lääne-Pomorze vojevoodkond Wolini saarel)^[3]

Viikingiaeg Eestis Redigeeri

Pikemalt artiklis Eesti viikingiaeg

Eesti ajaloos loetakse nooremasse rauaaega kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes eelviikingiaeg ja järgnes hilisrauaaeg. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute linnuste rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas laibakalmistute rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, kederkeraamika kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt talirukki kasvatamise algus).^[4]^[5]

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

↑ Marek Strandberg "Kildudest kokku pandud teadmised" Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)
↑ Arvi Tapver, Saaremaa muinasleiud jõudsid laia maailma, Meie Maa, 11. juuli 2013
↑ Commerce And Key Markets In Scandinavia During The Viking Era, http://thedockyards.com (vaadatud 14. oktoober 2018)
↑ Lang, Valter. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 80.
↑ Tvauri, Andres. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Toimetanud: Margot Laneman. Tartu 2012. Lk 18–19.

Välislingid Redigeeri

[Tvauri-1] Marek Strandberg "Kildudest kokku pandud teadmised" Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)

[2] Arvi Tapver, Saaremaa muinasleiud jõudsid laia maailma, Meie Maa, 11. juuli 2013

[3] Commerce And Key Markets In Scandinavia During The Viking Era, http://thedockyards.com (vaadatud 14. oktoober 2018)

[4] Lang, Valter. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 80.

[5] Tvauri, Andres. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Toimetanud: Margot Laneman. Tartu 2012. Lk 18–19.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]