Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus. Ta asub Nemunase jõel Poola ja Leedu piiri lähedal (vastavalt umbes 20 ja 30 km kaugusel).
| Grodna | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ hr'odna ] | |||||
| |||||
.jpg) | |||||
|
| |||||
| Pindala |
142 km²  | ||||
| Elanikke |
361 115 (1.01.2024)[1] | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 53° 40′ N, 23° 49′ E | ||||
  | |||||
Linna läbib Peterburist Vilniuse kaudu Varssavisse kulgev raudteeliin. Linnas elab 327 500 elanikku (2009),[2] kellest 62,57% on valgevenelasi, 19,74% poolakaid, 12,2% venelasi, 1,82% ukrainlasi ja 3,67% teistest rahvustest inimesi. Enne Teist maailmasõda oli Grodna poola-juudi enamusega linn (61% poolakad ja 36% juudid).
Grodna on jagatud halduslikult kaheks rajooniks. Nemunase vasakkaldal asub Kastrõtšnitski rajoon, paremkaldal aga Leninski rajoon. Linnas asuv Püha Francis Xavieri katedraal on Basilica minoris. Jõe paremkaldal asub 12. sajandil ehitatud, osaliselt varisenud Kałoža kirik, mis on ainus säilinud mälestis Must-Vene piirkonna eripärasest ehituskunstist. Linnas asub Grodna loomaaed, mis on Valgevene vanim ja kus 2011. aasta seisuga oli 317 liigist loomi.
Ajalugu muuda
Põhjasõjas piirasid Rootsi väed aastal 1706 linnas asunud Vene vägesid, aga aastal 1708 toimus linnas väike kokkupõrge Vene vägede ning rootslaste eelväesalga vahel. Grodna piirkond koos Valgevenega kuulus kuni 1795. aastal toimunud III Poola jagamiseni Rzeczpospolita riigi koosseisu, pärast aga III Poola jagamist loobus Rzeczpospolita kuningas Stanisław August Poniatowski Grodnas Rzeczpospolita kuningatroonist ning asus elama Grodna kuningalossi, kus ta elas kuni 1797. aastani, kui ta lahkus uue Vene keisri Paul I kutsel Peterburi, kus ta ka 1798. aastal suri.
Pärast III Poola jagamist 1795. aastal kuulus Grodno ametlikult Vene impeeriumi koosseisu.
Alates 1920. aasta oktoobrist oli Grodna Poola võimu all. 1931. aastal olid Grodna elanikest 61% poolakad, 36% juudid, 2% valgevenelased, kuid oli ka teisi tillukesi vähemusi. Punaarmee hõivas Grodna 20.–22. septembril 1939.[3] 23. juunist 1941 kuni 16. juulini 1944 oli linn Saksa vägede poolt okupeeritud.
Sport muuda
Grodna jäähokiklubi HK Njoman Grodna on 4-kordne Valgevene meister (1998, 1999, 2001, 2013). Linnas tegutseb ka jalgpalliklubi FK Njoman Grodna.
Viited muuda
- ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2015. Vaadatud 24. juunil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Obrona Grodna (20–22 września 1939) twojahistoria.pl