Kolmas Poola jagamine

Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795. aastal.

Poola jagamised

Kolmanda Poola jagamise ettekäändeks oli Kościuszko ülestõus (1794). Venemaa, Preisimaa ja Saksa-Rooma riigi Habsburgide monarh otsustasid oktoobris 1795 Rzeczpospolitast pärast esimest ja teist Poola jagamist järele jäänud osa omavahel täielikult ära jagada.

Rzeczpospolita alad pärast jagamist 1799. aastal

Venemaa Keisririik sai kõik maad Nemunase ja Bugi jõest (langeb üldjoontes kokku hilisema Curzoni liiniga) ida pool (120 000 km²), Preisi sai Varssavi linna, Nemunasest lääne ja Pilicast põhja poole jäävad maad (Masoovia vojevoodkonna põhjaosa koos Varssavi linnaga ja Białystoki vojevoodkonna; kokku eri andmetel 55 000 km² või 48 000 km²) ning Austria sai Põhja-Galiitsia (Krakówi ja Sandomierzi linna ning Lublini ja Radomi vojevoodkonna; kokku 47 000 km²).

Poola kuningas Stanisław August Poniatowski lahkus siis Varssavist ning siirdus Vene tragunite saatel Hrodnasse Vene asevalitseja hoolduse ja järelevalve alla. Pärast seda ta loobus 25. novembril troonist. Kuningas suri 12. veebruaril 1798 Peterburis.

Rzeczpospolita riiklik iseseisvus kaotati juriidiliselt 1797. aasta Peterburi konventsiooniga (tegelikult 1795), millega kaotati muuhulgas nimetus "Poola Kuningriik" ja Rzeczpospolita kodakondsus. Rzeczpospolita kaotas iseseisvuse rohkem kui sajaks aastaks (kui mitte arvestada lühikest aega eksisteerinud Varssavi Hertsogiriiki ja Krakówi Vabariiki).

Pärast Poola iseseisvuse kaotamist emigreerus palju poolakaid, eriti sõjaväelasi, Saksimaale, Habsburgide valduses olevasse Itaaliasse ja Prantsusmaale. Paljud neist sidusid oma saatuse lootuses Poola riigi taastamisele kindral Napoleon Bonaparte'iga. Tema loal loodi Revolutsioonisõjad Lombardias jaanuaris 1797 kaks Poola leegionit kindralite Henryk Dąbrowski ja Karol Kniaziewiczi juhtimisel, kusjuures nende koosseisu läksid Poola sõjavangid Austria armeest. Juba mais 1797 võtsid Poola leegionid osa lahingutest Austria vägedega Rooma pärast. Juulis komponeeris Józef Wybicki laulu "Mazurek Dąbrowskiego", millest hiljem sai Poola riigihümn.

Preisi kuningriik kaotas 1807 ja Austria 1809 Teise ja Kolmanda Poola jagamisega annekteeritud maad Napoleoni moodustatud Varssavi Hertsogiriigile, mis 1815 läks Viini kongressi otsusega Kongressi-Poolana Venemaale (neljas Poola jagamine).

Vaata ka muuda