See artikkel on ajaloolisest piirkonnast Poola ja Ukraina alal; vürstiriigi kohta vaata artiklit Galiitsia vürstiriik; Hispaania piirkonnast vaata artiklit Galicia.

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Ajalooline Galiitsia tänapäeva Ukrainas ja Poolas

Galiitsia piirneb lõunas Metsa-Karpaatidega, loodes Visla jõega, põhjas Sani jõe suudme ja Zbrutši jõe lätte vahelise joonega ning kagus Zbrutši, Dnestri ja Tšeremoši jõega.

Umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku aastatel 17721918 Austria kroonimaana ja 1939. aastani Poola osana.

Galiitsia on nime saanud oma kunagise keskuse, Ukrainas asuva Galitši (ukraina keeles Галич, poola keeles Halicz) järgi.

Mõned ajaloolased arvavad, et Galiitsia nimi on jälg selle kunagistest asukatest idagallialastest, kellelt on võib-olla nime saanud ka Galaatia Anatoolias ja Galați maakond Rumeenias. Teise oletuse kohaselt on Galiitsia nimi seotud Galõtši ümbruses nähtud vareste või künnivarestega. Mõned ajaloolased arvavad, et see nimi kanti Moldova linnale Galațile üle 13. või 14. sajandil, kui Galiitsia-Volõõnia riik ulatus päris-Galiitsiast üle Moldova Musta mereni välja.

Ajalugu

muuda

Arvatavasti oli suur osa Galiitsiast 9. sajandil Suur-Määri riigi koosseisus.

Ühe kroonika järgi võttis Kiievi-Vene riigi valitseja 981 sõjaretkel Poola piirile üle Puna-Vene linnad.

 
Kiievi-Vene alad (1054–1132)

11. sajandil läks piirkond lühikeseks ajaks (1018–1031), pärast Kiievi vallutamist Poola kuningriigi vägede poolt Poola kuningriigi võimu alla ning seejärel tagasi Kiievi-Vene riigile.

Pärast Kiievi suurvürst (1019–1054) Jaroslav Targa surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus Kiiev ja Novgorod; teisele pojale SvjatoslavileTšernigivi, kolmandale pojale Vsevolodile Perejaslavli, neljandale pojale Vjatšeslavile Smolenski, viiendale Igorile Vladimir, Volõõnias ja 1052 surnud 1. poja Vladimir Jaroslavitši pojale ning pojapoeg Rostislavile Galiitsia (1057–1064). 1064. aastal aga vallutas Rostislav Vladimirovitš Tšernigivi vürsti (1054–1077) Svjatoslav II poja Gleb Svjatoslavitši valitsetud Tmutarakani vürstkonna, Aasovi ja Musta mere Tamani poolsaarel, mida valitses 1064–1065.

Rostislavi järglased Rjurik, Volodar ja Vasylko Romanovitš valitsesid Przemyśli, Zvenigorodi ja Terebovlia alasid.

 
Ungari ja Galiitsia piirialad 1190, Béla III valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)
 
Galiitsia ja Volõõnia vürstiriigid, 13. sajandil

Galiitsia vürstiriik

muuda
  Pikemalt artiklis Galiitsia vürstiriik (1141–1199), Volõõnia vürstiriik

Aastatel 10871253 oli Galiitsia Kiievi-Vene õigusjärglasena autonoomne (1141–1199) Galiitsia vürstiriik vürstiriik (vt Slaavi vürstiriikide loend). Galiitsia vürstiriiki valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini (Jaroslav Targa poja Novgorodi vürsti (1036–1052) Vladimir Jaroslavitši poja Rostislavi järglased) esindajad: Volodymyrko Volodarovitš (1141–1153), Jaroslav Osmomõsl (1153–1187) ja Volodymir Jaroslavitš (1189–1199). Sisemiste vastuolude järel nõrgenenud ja lagunevast Vana-Vene riigist iseseisvunud riigi moodustas 12. sajandi keskel Volodymyrko Volodarovitš, kes päris varem väiksed Zvenigorodi vürstiriigi (1124), Przemyśli vürstiriigi (1129), Terebovlia vürstiriigi (1129), Galiitsiamaa (1141), ning asutas uue pealinnana 1444. aastal Halychi linna, ühendatud vürstiriigi keskusena. Volodymyrko Volodarovitši poeg, Jaroslav Osmomõsl laiendas veelgi valdus (1153–1187) ning lisas valduste hulka ka veel alad Karpaatia mägede ja Dnisteri jõe vahelistel aladel, kuni Doonau alamjooksuni.

Galiitsia ja Volõõnia vürstiriik

muuda
  Pikemalt artiklis Galiitsia-Volõõnia vürstiriik

Viimase Romanovitšite liinist valitseja Volodymir Jaroslavitši (1189–1199) surma järel 1199. aastal kutsusid bojaarid riiki valitsema naabervürstiriigi, Rjurikovitšite dünastia Mstislavitšite liini esindaja Volõõnia vürstiriigi vürsti Roman Mstislavitši ( (~1160–1205), Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja 1199–1205 ning Kiievi suurvürstina 1203–1205 Roman Suur), kes ühendas Galiitsia ja Volõõnia ning moodustas ühise Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi. Galiitsia-Volõõnia vürstiriik oli 13. sajandi alguses endise Vana-Vene riigi aladel, koos kirde-Vene aladel asunud Vladimiri suurvürsti Vladimiri-Suzdali vürstiriigi ja loode-Vene aladel asunud Novgorodi vabariigiga üks mõjuvõimsamaid slaavi vürstiriike.

Mongoli sõjakäigu järel Euroopasse oli aastatel 12531340 riik Kuldhordi vasallkuningriik. Sel ajal viisid Galiitsia vürstid pealinna üle Halychist Lvivi. Nad püüdsid leida Rooma-katoliku kiriku paavstilt tuge ja Euroopast liitlasi Kuldhordi vastu.

Poola kuningriigis

muuda
 
Poola kuningriik, aastatel 1333-1370, Kazimierz III Suure valitsusajal

Galiitsia olukorda raskendas uute maade alistamine Poola ja Ungari kuninga Kazimierz III Suure poolt.Galiitsia-Volõõnia pärilussõja (13401392) järel jagati piirkond Leedu suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi vahel. Aastatel 13401349 oli Galiitsia iseseisev kuningriik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti (1316–1341) Gediminase poja, kuningas Lubarti (Lubko, Lubartas, Dymitr; u 13001384) valitsemisel, kes oli valitsejaks saanud Galiitsia trooni pärijannaga abielludes. 1344. aastal hõivas Leedu suurvürstiriik Volõõnia ja 1349. aastal Poola kuningriik Galiitsia. Umbes 1340–1349 vallutati Galiitsia Poola kuninga Kazimierz III poolt ning liidendati 1349 Poola provintsiks. 13721387 kuulus Galiitsia Ungari kuningriigile. Volõõnia koos Kiieviga läks Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning seejärel Rzeczpospolita riigi kontrolli alla.

1569. aasta Lublini uniooni järel, liideti aga piirkond Poola Krooni maadega, kui Rzeczpospolita Vene vojevoodkond. Pärast seda oli Galiitsia Poola valdus, mida nimetati Ruteenia vojevoodkonnaks. Lisaks kohalikule idaslaavi elanikkonnale asus sinna palju poolakaid ning samuti arvukalt juute ja armeenlasi. Sel ajal ehitati palju kastelle ning rajati mõned uued linnad: Stanisławów (praegu Ivano-Frankivsk ja Krystynopol (praegu Tšervonograd).

 
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, 1846–1918

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik

muuda

1772. aastal kaotas Poola suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria-Ungarile. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Włodzimierzi järgi. Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Łwów (Lemberg; praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia, kuigi provintsi idaosas elasid idaslaavlased (ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid, mitte sassi ajada tänapäeva ruteeni rahvaga). Galiitsia idaosas elas ka arvukalt poolakaid ja juute. Austria Galiitsia vastliidetud lääneosas olid valdavas ülekaalus poolakad. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.

Kui Austria surus maha Krakówi iseseisva vabariigi iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 17861849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.

1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari kroonimaa (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlikuks keeleks oli poola keel.

Esimese maailmasõja ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.

 
Lääne-Ukraina Rahvavabariik

26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks. 1. novembril 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks.

Lääne-Ukraina Rahvavabariik

muuda

Ida-Galiitsia kuulutas end 14. novembril Biała Cerkiewis (praegu Bila Tserkva) koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Rahvavabariigi nime all ja püüdis moodustada koos Ukraina Rahvavabariigiga ühtset Ukraina riiki, liitudes Ukraina Rahvavabariigiga.

 
Galiitsia II Rzeczpospolita koosseisus 19211939.

Galiitsia II Rzeczpospolita koosseisus

muuda

Toimuva Nõukogude-Ukraina sõja käigus, sõlmisid Ukraina Rahvavabariigi juht Sõmon Petljura ja Poola Vabariigi juht Józef Piłsudski 21. aprillil 1920. aastal koostööleppe, mille kohaselt Poola tunnistas Petljura-poolset Ukraina valitsust "pärast võitu bolševike üle" ning lubas sõjalist kaasabi võitluses Nõukogude Venemaaga, mille eest vastutasuks tunnustas Petljura Galiitsia liitmist Poolaga igaveseks.

Varsti võtsid Ida-Galiitsia üle poolakad. Ida-Galiitsia taasühendamine sai rahvusvahelise tunnustuse 1923. Poola valitses seda osaliselt ukraina elanikkonnaga piirkonda 1939. aastani.

1931. aasta demograafilised andmed Galiitsiast Poola riigis

muuda

1931. aastal elas Poola Krakówi vojevoodkonnas (17 600 km²) 2 300 100 inimest, neist 93,0% poolakad. Lwówi vojevoodkonnas (28 400 km²) elas 3 126 300 inimest, neist 57,9% poolakad. Tarnopoli vojevoodkonnas (16 500 km²) elas 1 600 400 inimest, neist 49,3% poolakad. Stanisławówi vojevoodkonnas (16 900 km²) elas 1 480 300 inimest, neist 22,4% poolakad.

Hinnangulised andmed augustis 1939 enne sõja puhkemist: Lwówi vojevoodkond 61% poolakad, Tarnopoli vojevoodkond 52% poolakad, Stanisławówi vojevoodkond 25% poolakad. Endise Galiitsia kolmes vojevoodkonnas (Lwówis, Tarnopolis ja Krakovis) moodustasid enamiku elanikest poolakad ja ühes vojevoodkonnas (Stanisławowskis) ukrainlased.

1931. aasta rahvaloenduse andmetel oli endise Galiitsia alade (Krakówi, Lwówi, Tarnopoli ja Stanisławówi vojevoodkonna) elanikkonnas ligi 60% poolakaid, 35% ukrainlasi ja üle 5% muid rahvusi (peamiselt juudid).

Koht Kokku Poolakaid % Ukrainlasi % Juute % Sakslasi %
Kagu-Poola (Lwówi, Tarnopoli

ja Stanisławówi vojevoodkond)

6 194 100 2 922 602 48,3% 2 814 020 45,4% 421 258 0,7% 36 220 0,005%
Lwówi vojevoodkond 3 113 409 1 801 313 57,9% 1 067 007 34,1% 232 948 7,5% 12 141 0,4%
Bóbrka maakond 97 124 30 762 31,7% 60 444 62,2% 5533 5,7% 211 0,2%
Brzozówi maakond 83 205 68 149 82,0% 10 677 12,8% 3836 4,6% 3 0,0%
Dobromili maakond 93 970 35 945 38,3% 52 463 55,8% 4997 5,3% 358 0,3%
Drohobyczi maakond 194 456 91 935 47,3% 79 214 40,7% 20 484 10,5% 2428 1,3%
Gródek Jagielloński maakond 85 007 33 228 39,1% 47 812 56,2% 2975 3,5% 846 1,0%
Jarosławi maakond 148 028 120 429 81,4% 20 993 14,2% 6064 4,1% 33 0,0%
Jaworówi maakond 86 762 26 938 31,0% 55 868 64,4% 3044 3,5% 590 0,7%
Kolbuszowa maakond 69 565 65 361 94,0% 62 0,1% 3693 5,3% 80 0,1%
Krosno maakond 113 387 93 691 82,7% 14 666 12,9% 4416 3,9% 35 0,0%
Lesko maakond 111 575 31 840 28,6% 70 346 63,1% 8475 7,6% 547 0,5%
Lubaczówi maakond 87 266 43 294 49,6% 38 237 43,8% 5485 6,2% 124 0,1%
Lwówi linn (Lviv) 312 231 198 212 63,5% 35 137 11,3% 75 316 24,1% 2448 0,8%
Lwówi maakond 142 800 80 712 56,5% 58 395 40,9% 1569 1,1% 1809 1,3%
Łańcuti maakond 97 679 92 084 94,3% 2590 2,7% 2318 2,4% 70 0,0%
Mościska maakond 89 460 49 989 55,9% 37 196 41,6% 2164 2,4% 111 0,1%
Nisko maakond 64 233 60 602 94,3% 115 0,2% 3084 4,8% 60 0,1%
Przemyśli maakond 162 544 86 393 53,2% 60 005 36,9% 15 891 9,0% 76 0,0%
Przeworski maakond 61 388 56 628 95,1% 406 0,7% 2154 3,5% 3 0,0%
Rawa Ruska maakond 122 072 27 376 22,4% 82 130 67,2% 10 991 9,0% 1158 1,0%
Rudki maakond 79 170 38 417 48,5% 36 254 45,8% 4247 5,4% 22 0,0%
Rzeszówi maakond 185 106 173 897 94,0% 963 0,5% 9065 4,9% 18 0,0%
Sambori maakond 133 814 56 818 42,5% 68 222 51,0% 7794 5,8% 700 0,5%
Sanoki maakond 114 195 67 995 59,1% 38 192 33,4% 7354 6,4% 20 0,0%
Sokali maakond 109 111 42 851 39,3% 59 984 55,0% 5917 5,4% 136 0,1%
Tarnobrzegi maakond 73 297 67 624 92,3% 93 0,1% 5186 7,1% 10 0,0%
Turka maakond 114 457 26 083 22,8% 80 483 70,3% 7552 6,6% 94 0,1%
Żółkiewi maakond 95 507 35 816 37,5% 56 060 58,7% 3344 3,5% 151 0,2%
Tarnopoli vojevoodkond 1 600 406 789 114 49,3% 728 135 45,5% 78 932 4,9% 4225 0,3%
Borszczówi maakond 103 277 46 153 44,7% 52 612 50,9% 4302 4,2% 210 0,2%
Brody maakond 91 48 32 43 36,% 50 490 55,3% 7640 8,4% 275 0,3%
Brzeżany maakond 103 824 48 168 46,4% 51 757 49,9% 3716 3,6% 183 0,2%
Buczaczi maakond 139 062 60 523 43,5% 70 336 50,6% 8059 5,8% 144 0,1%
Czortkówi maakond 84 008 36 486 43,4% 40 866 48,6% 6474 7,7% 182 0,2%
Kamionka Strumiłowa maakond 82 111 41 693 50,8% 35 178 42,8% 4737 5,8% 503 0,6%
Kopyczyńce maakond 88 614 38 158 43,1% 45 196 51,0% 5164 5,8% 96 0,1%
Podhajce maakond 95 663 46 710 48,8% 45 031 47,1% 3464 3,6% 458 0,5%
Przemyślany maakond 89 908 52 269 58,1% 32 777 36,5% 4445 4,9% 417 0,5%
Radziechówi maakond 69 313 25 427 36,7% 39 970 57,7% 3277 4,7% 639 0,9%
Skałati maakond 89 215 60 091 67,4% 25 369 28,4% 3654 4,1% 101 0,1%
Tarnopoli maakond 142 220 93 874 66,0% 42 374 29,8% 5836 4,1% 136 0,1%
Trembowla maakond 84 321 50 178 59,5% 30 868 36,6% 3173 3,8% 102 0,1%
Zaleszczyki maakond 72 021 27 549 38,3% 41 147 57,1% 3261 4,5% 64 0,1%
Zbarażi maakond 65 579 32 740 49,9% 29 609 45,2% 3142 4,8% 88 0,1%
Zborówi maakond 81 413 39 624 48,7% 39 174 48,1% 2522 3,1% 93 0,1%
Złoczówi maakond 118 609 56 628 47,7% 55 381 46,7% 6066 5,1% 534 0,5%
Stanisławówi vojevoodkond 1 480 285 332 175 22,4% 1 018 878 68,8% 109 378 7,4% 19 854 1,3%
Dolina maakond 118 373 21 158 17,9% 83 880 70,9% 9031 7,6% 4304 3,6%
Horodenka maakond 92 894 27 751 29,9% 59 957 64,5% 5031 5,4% 155 0,2%
Kałuszi maakond 102,252 18 637 18,2% 77 506 75,8% 5109 5,0% 1000 1,0%
Kołomyja maakond 176 000 52 006 29,5% 110 533 62,8% 11 191 6,4% 2270 1,3%
Kosówi maakond 93 952 6718 7,2% 79 838 85,0% 6730 7,2% 666 0,7%
Nadwórna maakond 140 702 16 907 12,0% 112 128 79,7% 11 020 7,8% 647 0,5%
Rohatyni maakond 127 252 36 152 28,4% 84 875 66,7% 6111 4,8% 114 0,1%
Stanisławówi maakond 198 359 49 032 24,7% 120 214 60,6% 26 996 13,6% 2117 1,1%
Stryj maakond 152 631 25 186 16,5% 106 183 69,6% 15 413 10,1% 5849 3,8%
Śniatyńi maakond 78 025 17 206 22,1% 56 007 71,8% 4341 5,6% 471 0,6%
Tłumaczi maakond 116 028 44 958 38,7% 66 659 57,5% 3677 3,2% 734 0,6%
Żydaczówi maakond 83 817 16 464 19,6% 61 098 72,9% 4728 5,6% 1527 1,8%