Ava peamenüü

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik

Galiitsia ja Lodomeeria kuningriik
Королівство Галичини та Володимирії (ukraina)
Królestwo Galicji i Lodomerii (poola)
Königreich Galizien und Lodomerien (saksa)
17721918
Flag galicia to1849.svg Coat of arms of the Kingdom of Galicia and Lodomeria.svg
Lipp (1890–1918) Vapp
Map of the Kingdom of Galicia, 1914.jpg
Galiitsia ja Lodomeeria kuningriigi kaart, 1914
Valitsusvorm Monarhia
Osa Habsburgide monarhia kroonimaa (1772–1804)
Austria keisririigi kroonimaa (1804–1867)
Austria-Ungari Tsisleitaania osa kroonimaa (1867–1918)
Monarh Maria Theresia (esimene, 1772–1780)
Karl I (viimane, 1916-1918)
Kuberner Johann von Persen (esimene, 1772-1774)
Karl Georg Huyn (viimane, 1917-1918)
Pealinn Lemberg
Religioon Roomakatoliku
Ukraina Kreekakatoliku
Judaism
Armeenia katoliku
Riigikeeled Saksa
1867. aastast oli valitsuse töökeeleks poola keel
Peamised keeled Ukraina keel (40,2%)
Poola keel (58,6%)
Rahaühik Kulden (1772–1892)
Kroon (1892–1918)
Eelnev riik Chorągiew królewska króla Zygmunta III Wazy.svg Poola-Leedu
Flag of the Duchy of Warsaw.svg Varssavi hertsogiriik
Flag of Krakow.svg Krakówi Vabariik
Flag of Moldavia.svg Moldaavia vürstiriik
Järgnev riik Flag of Poland (1928–1980).svg Teine Poola vabariik
Flag of the Ukrainian State.svg Lääne-Ukraina Rahvavabariik
Flag of Bukowina.svg Bukoviina hertsogiriik

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli riik Galiitsias.

AjaluguRedigeeri

1772. aastal kaotas Rzeczpospolita suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria ertshertsogkonnale. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Volodõmõri järgi.

Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Lemberg (praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia. Galiitsia idaosas olid valdavas ülekaalus ukrainlased (ehk ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid), lääneosas poolakad. Provintsis elas ka arvukalt juute. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.

Kui Austria surus maha Krakówi Vabariigi iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 17861849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.

Alates 1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari kroonimaa (Tsisleitaania) (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlik keel oli poola keel.

Esimese maailmasõja ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.

26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks.

Ida-Galiitsia kuulutas end 19. oktoobril 1918 Lvivis koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Vabariigi nime all.[1]

1. novembril 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks.

ViitedRedigeeri