Ava peamenüü
II Rzeczpospolita 19221938

II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.

Poola rahvastiku protsentuaalne osakaal Poolas ja sellega piirnevatel aladel 1912. aastal

AjaluguRedigeeri

Esimene maailmasõda, Oktoobrirevolutsiooni, Keskriikide sõjaline kokkuvarisemine ja Novembrirevolutsioon Saksamaal andsid võimaluse Poola iseseisvumiseks novembris 1918.

 
Poola territoorium 1922. aastal
 
Poola territoorium 1938. aastal
 
Poola territoorium 1940. aastal
 
Poola territoorium 1942. aastal, Teises maailmasõjas
 
Poola Rahvavabariik 1948. aastal, pärast Teises maailmasõda
 
Poola ja NSV Liidu territooriumite muudatused 1951. aastal

Juba 1915. aastal moodustas Józef Piłsudski Saksa keisririigile allunud Poola osas, mille keskuseks oli Kraków Poola Kõrgema rahvusliku nõukogu, mille eesmärgiks oli riiklik sõltumatus Venemaa Keisririigist. Pärast Saksa vägede poolset ajaloolise Poola territooriumi vallutamist Venemaalt tunnistati Saksamaa poolt 5. novembril 1916 Poola Kuningriiki ning seal moodustati Riiginõukogu, kuid kuna lubatud muudatused oli ainult formaalsed siis sakslastele ebasoovitav rahvusliku liikumise juht Piłsudski vangistati ning viibis kuni Novembrirevolutsioonini Saksamaal Magdeburgi linnas vangis. Oktoobris 1918 moodustas Saksamaa Poolas Regentnõukogu, millesse kutsuti ka vabastatud Pilsudski. Samal ajal soodustasid ka Prantsuse võimud oma poliitilistel eesmärkidel tekkiva Poola riigi võimuorganeid ning Pariisis moodustati Poola rahvuskomitee, mille juhiks oli Roman Dmovsk, hiljem Ignacy Jan Paderewski). 6. novembril 1918 moodustasid ka Poola sotsialistid Ljublinis valitsuse, mis tegutses kuni jaanuarini 1919.

Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuulutas Regentinõukogu 3. november 1918 Poola iseseisvaks, misjärel andis võimu üle Józef Klemens Piłsudskile ja lõpetas tegevuse.

Lõuna-GaliitsiaRedigeeri

Pärast iseseisvuse saavutamist jätkas Poola oma territooriumi laiendamist sõjalisel teel Lõuna-Galiitsias, kus oli moodustatud oktoobris 1918 sotsialistlik vasakpolne Lääne-Ukraina Rahvavabariik, piirkonna hõivasid Poola väed novembris 1918.

Poznańi vojevoodkondRedigeeri

1918. aasta detsembris hõivasid Poola väed ka Saksa Preisimaa poolakatega asustatud Poznani piirkonna. Esimese maailmasõja lõppedes oli provintsi saatus otsustamata. Poolakad nõudsid, et piirkond tuleb liita äsja iseseisvunud Poola vabariigiga, samas sakslased keeldusid mistahes territoriaalsetest järelandmistest. Suur-Poola ülestõus puhkes 27. detsembril 1918, päev pärast Ignacy Jan Paderewski kõnet. Jaanuaris puhkesidki Posenis ägedad lahingud, poolakad suruti järk-järgult tagasi. Antandi tugeval survel oli Saksa valitsus veebruari keskel aga sunnitud andma käsu võitluse lõpetamiseks. Kui Saksa valitsus kirjutas juunis alla Versailles’ rahulepingule, loovutati enamus Poseni provintsist, peamiselt poola enamusega alad Poolale ja reformiti Poznańi vojevoodkonnaks.

Sileesia vojevoodkondRedigeeri

Aastal 1919 läks Preisimaa Ülem-Sileesia idaosa (etniliste poolakate enamusega) Poola võimu alla kui Sileesia vojevoodkond, samas enamasti saksakeelne lääneosa jäi Weimari vabariigi osaks kui äsjaloodud Ülem-Sileesia provints. Aastatel 1919–1921 toimus Ülem-Sileesia poolakeelse rahva seas kolm ülestõusu; Annabergi lahing toimus piirkonnas aastal 1921. Ülem-Sileesia plebistsiidiga märtsis 1921 hääletas 60% enamus Poolaga ühinemise vastu, kus Poola ja Saksa kogukonnad olid selgelt piiritletud. Täpne piir, piiriülese raudteeliikluse säilitamine ja muud vajalikud ühisoperatsioonid, samuti võrdsed õigused kõigile asukatele Ülem-Sileesia mõlemas osas fikseeriti kõik Saksa-Poola kokkuleppega Ida-Sileesias, mis sõlmiti Genfis 15. mail 1922. 20. juunil loovutas Weimari vabariik de facto Ülem-Sileesia idaosa, millest sai Sileesia vojevoodkonna osa Poola Vabariigis.

CieszynRedigeeri

23. jaanuaril 1919, puhkes Tšehhoslovakkia ja Poola piirialadel Lõuna-Sileesias asuvate Cieszyn'i (tšehhipäraselt - Těšíni) ümbruse sega-asustusega alade kuuluvuse üle Tšehhi-Poola sõda. Tšehhid hõivasid sõjas vaidlusaluse piirkonna ning Poola oli ka rahvusvaheliselt vahendatud rahuleppes sunnitud ala kaotust tunnistama. 1920. aastal vallutas Poola uue sõjaga vaidlusaluse piirkonna Tšehhoslovakkialt tagasi ning Prantsusmaa vahendatud rahuleppe kohaselt pidi Poola tagastama vallutatud aladest osa aladest Frydeki juures.

1918. aastal viidi Poolas läbi valimised ning jaanuaris 1919 võeti vastu Poola põhiseadus, mis kuulutas Poola riigi iseseisvaks ja sõltumatuks 1772. aasta Rzeczpospolita piirides. Poola presidendiks sai Józef Piłsudski.

Nõukogude-Poola sõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Nõukogude-Poola sõda

Lõppes Mihhail Tuhhatševski juhitud Nõukogude vägede lüüasaamisega Józef Klemens Piłsudski poolt juhendatud Poola vägede poolt ning Nõukogude-Poola vahelise rahu sõlmimisega Riias 1921. aastal.

Geograafia ja rahvastik

Poola vojevoodkonnad maailmasõdade vahelisel ajal
(seisuga 1. aprill 1937)
Autonumber
(alates 1937)
Vojevoodkond
Eraldi linn
Pealinn Pindala

1000 km² (1930)

Rahvaarv

1000 (1931)

00-19 Varssavi linn Varssavi 0,14 1179,5
85–89 Varssavi (warszawskie) Varssavi 31,7 2460,9
20–24 Białystoki (białostockie) Białystok 26,0 1263,3
25–29 Kielce (kieleckie) Kielce 22,2 2671,0
30–34 Krakówi (krakowskie) Kraków 17,6 2300,1
35–39 Lublini (lubelskie) Lublin 26,6 2116,2
40–44 Lwówi (lwowskie) Lviv (Lwów) 28,4 3126,3
45–49 Łódźi (łódzkie) Łódź 20,4 2650,1
50–54 Nowogródeki (nowogródzkie) Navahradak (Nowogródek) 23,0 1057,2
55–59 Polesje (poleskie) Brest (Brześć nad Bugiem) 36,7 1132,2
60–64 Pomorze (pomorskie) Toruń 25,7 1884,4
65–69 Poznańi (poznańskie) Poznań 28,1 2339,6
70–74 Stanisławówi (stanisławowskie) Ivano-Frankivsk (Stanisławów) 16,9 1480,3
75–79 ? Sileesia (śląskie) Katowice 5,1 1533,5
80–84 Tarnopoli (tarnopolskie) Ternopil (Tarnopol) 16,5 1600,4
90–94 Wilno (wileńskie) Vilnius (Wilno) 29,0 1276,0
95–99 Volõõnia (wołyńskie) Lutsk (Łuck) 35,7 2085,6

Teine maailmasõdaRedigeeri

Vaata kaRedigeeri