Taga-Karpaadi oblast

1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas
(Ümber suunatud leheküljelt Taga-Karpaatia)

Taga-Karpaatia ehk Taga-Karpaadi oblast (ukraina keeles Закарпатська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas. Piirneb Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga.

Taga-Karpaadi oblast
ukraina Закарпатська область
(Zakarpatska oblast)
Pindala: 12 777 km²
Elanikke: 1 244 476 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 97,4 in/km²
Keskus: Užgorod
Kaart
Petrose mägi, Karpaatia looduskaitseala, Taga-Karpaatia 2013. aastal

Taga-Karpaadi oblast kattub suuresti Taga-Karpaadi ajaloolise piirkonnaga (ukraina keeles Закарпаття; eesti keeles ka Ruteenia või Russiinimaa).[viide?] Russiinid kuuluvad Esindamata Rahvaste Organisatsiooni.

Loodus

muuda

Taga-Karpaatia asub Ida-Karpaatide põhjaosa edelanõlvadel ja Kesk-Doonau madalikul (täpsemalt Taga-Karpaatia madalikul). Territooriumist on 80% mägine.

Taga-Karpaatia linnad

muuda

Taga-Karpaatia oblastis on 11 linna:

Haldusjaotus

muuda

Alates 2020. aastast jaguneb oblast 6 rajooniks ja 5 oblastilise alluvusega linnaks:

 
Taga-Karpaatia etniline kaart 2001. aasta seisuga.
██ Ukrainlased
██ Ungarlased
██ Rumeenlased
██ Segaasustus: ukrainlased ja venelased

Rajoonid

muuda
  1. Berehove rajoon
  2. Husti rajoon
  3. Mukatševe rajoon
  4. Rahhivi rajoon
  5. Tjatšivi rajoon
  6. Užhorodi rajoon

Linnad

muuda

Berehove, Hust, Mukatševe, Tšop, Užhorod.

Rahvastik

muuda

Etniline koosseis

muuda
1880: (rahvaloendus) 408 971

1970 (rahvaloendus): 1056 799

  • ukrainlasi ja russiine – 808 131 (76,47%)
  • ungarlasi – 151 949 (14,38%)
  • venelasi – 35 189 (3,33%)
  • rumeenlasi – 23 454 (2,22%)
  • juute – 10 862 (1,03%)
  • slovakke – 9573 (0,91%)
  • mustlasi – 5902 (0,56%)
  • sakslasi – 4230 (0,40%)
  • valgevenelasi – 2186 (0,21%)
  • poolakaid – 764 (0,07%)
  • tšehhe – 721 (0,07%)
  • teisi – 3838 (0,36%)

1979 (rahvaloendus): 1 155 759

  • ukrainlasi ja russiine – 898 606 (77,75%)
  • ungarlasi – 158 446 (13,71%)
  • venelasi – 41 713 (3,61%)
  • rumeenlasi – 27 155 (2,35%)
  • slovakke – 8245 (0,71%)
  • mustlasi – 5586 (0,48%)
  • juute – 3865 (0,33%)
  • sakslasi – 3746 (0,32%)
  • valgevenelasi – 2314 (0,20%)
  • poolakaid – 841 (0,07%)
  • tšehhe – 669 (0,06%)
  • teisi – 4573 (0,40%)

1989 (rahvaloendus): 1 245 618

  • ukrainlasi ja russiine – 976 749 (78,4%)
  • ungarlasi – 155 711 (12,5%)
  • venelasi – 49 458 (4,0%)
  • rumeenlasi – 29 485 (2,4%)
  • mustlasi – 12 131 (1,0%)
  • slovakke – 7329 (0,6%)
  • sakslasi – 3478 (0,3%)
  • juute – 2643 (0,2%)
  • valgevenelasi – 2521 (0,2%)
  • poolakaid – 690 (0,06%)
  • tšehhe – 516 (0,04)
  • teisi – 4907 (0,4%)

2001 (rahvaloendus): 1 254 614

  • ukrainlasi ja russiine – 1 010 127 (80,5%)
  • ungarlasi – 151 516 (12,1%)
  • rumeenlasi – 32 152 (2,6%)
  • venelasi – 30 993 (2,5%)
  • mustlasi– 14 004 (1,1%)
  • slovakke – 5695 (0,5%)
  • sakslasi – 3582 (0,3%)
  • valgevenelasi – 1540 (0,1%)
  • juute – 566 (0,05%)
  • poolakaid – 518 (0,04%)
  • tšehhe – 320 (0,03%)
  • teisi – 3601 (0,3%)

Ajalugu

muuda

Taga-Karpaatiast Korolevo leiukohast leiti 1970. aastatel kivist tööriistad, mille vanuseks on määratud enam kui miljon aastat. See on üks vanimaid tõendeid inimese eellaste elamisest Euroopast.[2]

Piirkond kuulus 10.–11. sajandil Kiievi-Vene riiki. 11. sajandist kuni I maailmasõja lõpuni kuulus Austria-Ungari Ungari kuningriiki. Pärast esimest maailmasõda kuulus ala loodud Tšehhoslovakkia koosseisu.

Müncheni kokkulepete järel oli piirkonnal 1938–1939 autonoomia. 1939. aasta märtsis kuulutati Taga-Karpaatia mõneks tunniks iseseisevaks Karpaatide-Ukraina Vabariigiks, kuid annekteeriti kohe Ungari poolt (aastani 1944).

1945. aastal liideti Nõukogude Liiduga. 29. juunil kirjutati alla Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia Vabariigi vahel leping Taga-Karpaatide kohta. Lepingu kohaselt ühendati Taga-Karpaatia, mis 1919. aastast alates kuulus autonoomsena Tšehhoslovakkia Vabariigile, taas Ukrainaga ja liideti Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Ukraina NSV-sse kuuluv Taga-Karpaadi oblast moodustati 22. jaanuaril 1946.

Viited

muuda

Välislingid

muuda