Müncheni kokkulepe

Pärast Müncheni kokkuleppe allakirjutamist (vasakult): Chamberlain, Daladier, Hitler, Mussolini, Ciano

Müncheni kokkulepe oli kokkulepe, millele kirjutasid 1938. aasta 30. septembri varajastel öötundidel (kokkuleppel on kirjas veel kuupäev 29. september) Müncheni konverentsil alla:

Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (Sudetenland)
Tšehhoslovakkia jagamine 1938. aastal
Tšehhoslovakkia 1939. aasta järel

Müncheni kokkuleppe kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa).

1938. aasta suve lõpul nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tšehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale otsustas leida Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain.

Ta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Sellega sunniti nõustuma ka Tšehhoslovakkiat. Viimase jaoks olid lepingu tingimused väga rasked. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Veidi hiljem annekteerisid Poola ja Ungari väiksemad poolakate ja ungarlastega asustatud alad.[1]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri