Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Vene-Poola sõda (1562–1582)
Osa Liivimaa sõjast ja Vene-Poola sõdadest
Toimumisaeg	1562–1582
Toimumiskoht	Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alad
Tulemus	1582. aastal sõlmitud Jam-Zapolski vaherahu
Osalised
Leedu suurvürstiriik Rzeczpospolita Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Poola kuningas Zygmunt II August Poola kuningas Stefan Batory Moskva tsaar Ivan IV

1558.–1561. aasta Vene-Liivimaa sõja tulemusel Eesti- ja Lätimaal, Moskva tsaaririigi ja Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna vahel, mis lõppes Liivi orduriigi kokkuvarisemise ja uute maaisandate tunnustamisega Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis, Kuramaal ning Lätimaal.

Periodiseerimine

Aastatel 1562–1578 toimus sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi (tänapäeva Valgevene ja Leedu) territooriumil. 1569 sõlmiti Lublini unioon, millega Poola kuningriik ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid personaaluniooni kaudu ühtse riigi – Rzeczpospolita;

Aastatel 1579–1582 toimus sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita, Krimmi khaaniriigi, Osmani impeeriumi ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti Stefan Batoryt toetavad hertsog Magnuse ning Brandenburgi margi ja Saksimaa kuurvürstiriigi vahel.

Vaata ka

• Vene-Liivimaa sõda
• Liivimaa sõda
• Põhjamaade seitsmeaastane sõda
• Kahekümneviieaastane sõda