Krimmi khaaniriik
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Krimmi khaaniriik 1441–1783 | |
Krimmi khaaniriik 16. sajandil | |
Valitsusvorm | monarhia |
---|---|
Pealinn |
Bağçasaray Kefe |
Religioon | sunnism |
Peamised keeled |
krimmitatari keel osmanitürgi keel |
Krimmi khaaniriik moodustus pärast Kuldhordi lagunemist. Aastast 1475 oli Krimmi khaaniriik vasallisõltuvuses Osmanite riigist. Aja jooksul (1502) allutas Krimmi khaan ka Kuldhordi viimased jäänused, Suurhordi alad keskusega Sarais.
Khaaniriigi pealinn oli algul Solhat (nüüd Starõi Krõm), khaan Mengli-Girei (1468–1515) ajast alates oli khaani residents Bahtšisarais. Türgi sultani asehaldur asus aga Kafas (Feodossia).
17. sajandi I poolel kogusid Krimmi khaanid Moskva suurvürstiriigilt andamit, pärast Venemaa keisririigi võitu Osmanite riigi üle 1768–1774 aasta sõjas kuulutati Krimmi khaaniriik Osmanite riigist sõltumatuks ja liideti 1783. aastal Venemaa keisririigiga.
Krimmi khaaniriigi valitsejad
muuda- Pikemalt artiklis Krimmi khaaniriigi valitsejate loend
- 1441–1466, Hacı Giray I
- 1466 Nur Devlet
- 1466 Meñli Giray I
- 1466–1469 Nur Devlet
- 1469–1475 Meñli Giray I
- 1475–1476 Nur Devlet
- 1475 Ayder
- 1475–1476 Nur Devlet
- 1476–1477
- 1477–1478 Nur Devlet
- 1478–1515 Meñli Giray I
- 1515–1523 Mehmed Giray I
- 1523–1524 Ğazı Geray I
- 1524–1532 Saadet Geray I
- 1532 İslâm Geray I
- 1532–1551 Sahib Geray I
- 1551–1577 Devlet Geray I
- 1577–1584 Mehmed Geray II
- 1584 Saadet Geray II
- 1584–1588 İslâm Geray II
- 1588–1596 Ğazı Geray II
- 1596 Fetih Geray I
- 1596–1607 Ğazı Geray II
- 1607–1608 Toqtamış Geray
- 1608–1610 Selâmet Geray I
- 1610–1623 Canibek Giray
- 1623–1628 Mehmed Geray III
- 1628–1635 Canibek Giray
- 1635–1637 İnayet Giray
- 1637–1641 Bahadır Giray I
- 1641–1644 Mehmed Giray IV
- 1644–1654 İslâm Giray III
- 1654–1666 Mehmed Giray IV
- 1666–1671 Adil Giray
- 1671–1678 Selim Giray I
- 1678–1683 Murad Giray
- 1683–1684 Hacı Giray II
- 1684–1691 Selim Giray I
- 1691 Saadet Giray III
- 1691–1692 Safa Giray
- 1692–1699 Selim Giray I
- 1699–1702 Devlet Giray II
- 1702–1704 Selim Giray I
- 1704–1707 Ğazı Giray III
- 1707–1708 Qaplan Giray I
- 1709–1713 Devlet Giray II
- 1713–1715 Qaplan Giray I
- 1716–1717 Devlet Giray III
- 1717–1724 Saadet Giray IV
- 1724–1730 Meñli Giray II
- 1730–1736 Qaplan Giray I
- 1736–1737 Fetih Giray II
- 1737–1740 Meñli Giray II
- 1740–1743 Selamet Giray II
- 1743–1748 Selim Giray II
- 1748–1756 Arslan Giray
- 1756–1758 Halim Giray
- 1758–1764 Qırım Giray
- 1765–1767 Selim Giray III
- 1767 Arslan Giray
- 1767–1768 Maqsud Giray
- 1768–1769 Qırım Giray
- 1769–1770 Devlet Giray IV
- 1770 Qaplan Giray II
- 1770–1771 Selim Giray III
- 1771–1775 Sahib Giray II
- 1775–1777 Devlet Giray IV
- 1777–1782 Şahin Giray
- 1782 Bahadır Giray II
- 1782–1783 Şahin Giray
Krimmi khaaniriigi ja Euroopa suhted
muudaKhaaniriigi elanikkond oli vaatamata riigi olemasolule põhiliselt rändrahvas ning jätkas mongoli-tatari Kuldhordis välja kujunenud eluviisi: karjakasvatust ning sagedasi sõjakäike naaberriikide (Moskva suurvürstiriigi, tsaaririigi ja Venemaa keisririigi, Rzeczpospolita – Ukraina, Valgevene, Poola ja Leedu) alade vastu.
- Suuremad sõjakäigud:
- 1482 – vallutati ja põletati maha Kiiev;
- 1517 – sõjakäik, milles jõudis tatari vägi sõjakäiguga kuni Tula linnani Venemaa sisemaal;
- 1521 – sõjakäik Krimmi ja Kaasani khaaniriigi ühendatud vägede Venemaale ja Moskva piiramine;
- 1527 – sõjakäik Moskva suurvürstiriigi maadele;
- 1552 – sõjakäik, milles 1552. aasta Moskva tsaaririigi 4. Kaasani sõjakäigu ajal tatari vägi, liidus Kaasani khaaniriigiga, jõudis sõjakäiguga kuni Tula linnani Moskva tsaaririigi sisemaal;
- 1569 – sõjakäik Astrahani;
- 1571 – sõjakäik Moskva tsaaririiki, mille käigus vallutati ja põletati Moskva linn;
- 1591 – sõjakäik Moskva vastu;
- 1622 – sõjakäik, milles tatari vägi jõudis sõjakäiguga kuni Tula linnani Venemaa sisemaal;
- 1633 – sõjakäik Rjazani, Tula, Kolomna ja Kaluuga vastu;
- 1640 – Rzeczpospolita Ukraina aladele Dnepri paremkaldal kuni Bila Tserkvani
- 1644 – Rzeczpospolita Ukraina aladele;
- 1659 – sõjakäik Moskva tsaaririigi sisemaale kuni Kurski ja Voronežini;
- 1717 – sõjakäik, milles tatari vägi jõudis sõjakäiguga kuni Tambovini.
Viimane Krimmi khaaniriigi sõjakäik Venemaa Keisririigi vastu toimus Viienda Vene-Türgi sõja ajal (1768–1774). Khaaniriigi väed osalesid sõjategevuses koos Osmanite riigi vägedega ning jõudsid 1769. aasta alguses Jelizavetagradini. Seal peatati nad tugeva Venemaa Keisririigi sõjaväe poolt, mida juhtis Väike-Vene kindralkuberner Pjotr Rumjantsev.
Aastatel 1771–1772 juba Krimmi territooriumil toimunud sõjategevuse tulemusena purustas vürst feldmarssal Vassili Vassiljevitš Dolgoruki khaan Selim Giray III väed, mille tulemusel Selim Giray III põgenes Türgisse ning Krimmi khaaniriiki asus 1773. aastal "Moskva kaitse all" valitsema Moskvale lojaalne Sahib Giray II. Liidu alusel sai Venemaa kontrolli Musta mere Kertši, Dnepri suudmes asuva Kılburuni ja Aasovi mere ning Musta Mere ühendusteed sulgeva Enikale sadamalinna üle.
Khaaniriigi lõpp
muudaAastatel 1774–1783 toimus Krimmis pidev võimuvõitlus Venemaa ja Osmani impeeriumi toetatavate pretendentide vahel. 1783. aastal sekkus kodusõtta keisrinna Katariina II ning moodustas Krimmi khaaniriigi asemele Venemaa koosseisu kuuluva Tauria oblasti, mis hõlmas Krimmi poolsaare ja Tamani. Oblasti juhiks määrati Katariina II favoriit vürst Grigori Potjomkin.
Venemaa Keisririigis kujunes Krimmi poolsaar eelpostiks Türgi vastu ning seal asutati keisrinna Katariina II korraldusel 1784. aastal Venemaa Musta mere laevastiku baas Sevastopol.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Krimmi khaaniriik |