Asehaldur

Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.

Eesti alal on asehaldurid olnud järgmistel perioodidel:

• 1219–1346 Põhja-Eestis Taani ajal (nimetati kui: capitaneus);
• 1562–1621 Liivimaal Poola ajal (nimetati kui: administraator);
• 1573–1645 Saaremaal Taani ajal, Taani asehaldurid Saaremaal;
• 1645–1710 Saaremaal Rootsi ajal, Rootsi asehaldurid Saaremaal;
• 1580.–1620. aastateni Rootsi ajal Põhja-Eestis.

1584. aastal ühendati Rootsi valdused Põhja-Eestis üheks provintsiks. Provintsi eesotsas oli asehaldur, keda nimetati ka kuberneriks. Provints jagunes seitsmeks linnuselääniks: Tallinna, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula linnuselääniks, mida juhtisid asehaldurid: Tallinnas, Paides, Rakveres, Narvas, Haapsalus, Koluveres ja Lihulas.

Rootsi ja Vene ajal täitsid Eestis asehaldurite ülesandeid ka Eestimaa ja Liivimaa kindralkubernerid ja kubernerid.

Vaata ka

• asehaldurkond
• asehalduskord
• Tallinna asehaldurkond
• Riia asehaldurkond