Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata artiklit Räpina kirikumõis.

Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks
Räpina mõisahoone tagantvaade

Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.

Räpina mõis asutati Poola võimu ajal 1582. aastal riigimõisana[1]. 1625. aastal annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Bengt Oxenstiernale, kellest sai hiljem Liivimaa kindralkuberner. 1717. aastal annetas Peeter I mõisa Venemaa peaprokurör Pavel Jegužinskile, 1728. aastal ostis mõisa Peeter I õukondlane Gustav von Löwenwolde. Jelizaveta I konfiskeeris mõisa ja saatis selle omaniku Siberisse asumisele, Katariina II aga tagastas mõisa tema pärijatele. 1835. aastal ostis mõisa Gustav Schultz, kuid juba aasta pärast läks mõis Gustav Eberhard von Richteri valdusse. 1853. aastal ostis mõisa Peter Anton von Sivers. 1869 suri mõisas Pommerist pärit Räpina mõisavalitseja Fr. W. Heuer, kes oli 31 aastat mõisahärrat teeninud.[2] 1919. aasta maareformiga läks mõis taas riigi omandusse ning peatselt asus seal tegutsema Räpina Aianduskool. Mõisa peahoone (Sillapää loss) jäi kooli käsutusse kuni uue õppehoone valmimiseni 1984. aastal.

1850. aastatel püstitatud mõisa hilisklassitsistliku peahoonet ehk härrastemaja nimetatakse Sillapää lossiks. Mõisa juures asub 8 ha suurune mõisapark, mille kavandas Walter von Engelhardt.

Räpina mõisa juures tegutsesid jahu-, sae- ja paberiveski. Paberiveskist sai alguse Räpina Paberivabrik.

ViitedRedigeeri

  1. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 492.
  2. Opmanni surm. Eesti Postimees, nr.39, 1. oktoober 1869, lk 146

VälislingidRedigeeri