Räpina Aianduskool

Räpina Aianduskool on kutseõppeasutus Põlvamaal Räpinas.

Räpina Aianduskool
Räpina mõisa park 2012.jpg
Räpina mõisa park
Asutatud 1924
Kooli tüüp kutsekool
Direktor Kalle Toom
Õpilasi ~800
Õpetajaid ~50
Koolipersonal ~50
Linn Räpina
Maakond Põlva maakond
Vald Räpina vald
Aadress Aianduse 6, Räpina 64505
Kooli ajaleht Aeg ja vaim
Koduleht Räpina Aianduskool

Räpina Aianduskool on vanim aiandusalane ametikool Eestis. Koolis on loodud tingimused asjatundlike, Eesti ja rahvusvahelisel tööturul konkurentsivõimeliste spetsialistide kujunemiseks, lähtudes nutikast ja looduslähedasest eluviisist.

Aianduskoolis on võimalik järgmisi erialasid: aednik, florist, keskkonnakaitse, maastikuehitaja, tekstiilkäsitööline. Räpina Aianduskooli Maarja küla õpperühmas saab õppida abiaednikuks.

Räpina Aianduskooli juures tegutseb õppemajand, mille haldusalasse kuuluvad: avamaa tootmispõllud, kollektsioonaiad, õppekasvuhoone, Sillapää mõisapark ja haljasalad. Kokku maad 35,07 ha, mis jaguneb maakasutuse alusel järgmiselt:

  • park, haljasalad, lillekollektsioonid 17 ha;
  • tootmispõllud, kõrreliste rohumaa, kollektsioonid ja istandikud 17,07 ha;
  • muu maa (tehnika hooldusala ja materjalide hoiustamine) 1 ha.

Õppemajandil on kasutada kaasaegne haljastus-, aia- ja põllumajandustehnika. Õppemajandi tootmispõldudel kasvatakse köögivilja ja marjakultuure; paljundatakse viljapuude, marjapõõsaste ning ilupuude- ja põõsaste istikuid. Õppekasvuhoones kasvatatakse aastaringselt lille- ja maitsetaimi ning hooajaliselt köögivilju ja maitsetaimi.

Kooli juurde kuulub 8 ha dendroparki ja 6 ha kollektsioonaedasid. Räpina mõisapark hakati rajama 19. sajandi keskel. Pargikujunduse kavandas 1880. aastatel Walter von Engelhardt segastiilis inglise, prantsuse ja metsapargina. Pargis kasvab üle 300 liigi puid ja põõsaid ning ta on üks liigirikkamatest Eestis.

AjaluguRedigeeri

Räpina Aianduskooli asutamisajaks loetakse aastat 1924, kui Räpina Reaalgümnaasiumi juurde moodustati põllumajandusklass ja tekkis Räpina põllumajanduslik ühisgümnaasium. Kaugõppeosakond tegutseb alates 1961. aasta 1. juulist. Räpina Sovhoostehnikum oli köögivilja, puuvilja ja marjade sordiaretuse ja seemnekasvatuse, iluaianduse majand ning tehnikumi õppemajand. 1995–1996 liideti aianduskooliga 35. KKK ehituseriala grupp (1998. aastal lõpetas 2. ja ühtlasi viimane ehitajate lend).

Enne uue õppehoone valmimist 1984. aastal tegutses kool Sillapää lossis. Räpina Aianduskoolis on töötanud mitmed tunnustatud õppejõud, nende seas Otto Tigane ja uute sirelisortide aretaja Adolf Vaigla, puuviljanduse ja marjakasvatuse õppejõud Jaan Kivistik.

NimedRedigeeri

 
Aianduskooli raamatukogu
 
Kasvuhoone

Koolil on aastate jooksul olnud palju nimesid:

  • 1924–1926 Võru maakonna Räpina ühis-põllumajandusgümnaasium
  • 1926–1927 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasium
  • 1928–1929 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juures hakkas tööle iseseisva klassina üheaastane Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
  • 1929–1930 Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool muudeti kaheaastaseks
  • 1931–1932 Gümnaasium suleti, töötama jäi Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
  • 1934 kool oli suletud
  • 1935–1938 Räpina Aiatööstuse kool
  • 1938–1941 Räpina Aianduskeskkool
  • 1941 (01.03–22.06) Räpina Aiandustehnikum
  • 1941–1944 Räpina Kõrgem Aianduskool
  • 1944–1949 Räpina Aiandustehnikum ja Kodumajanduskool
  • 1949–1957 Räpina Aiandustehnikum ja Põllumajanduskool
  • 1958–1968 Räpina Aiandustehnikum
  • 1966–1974 tegutses Räpina Aianduse ja Mesinduse Kool
  • 1968–1992 Räpina Sovhoostehnikum
  • 1992–2001 Räpina Kõrgem Aianduskool
  • 2001– Räpina Aianduskool


Koolijuhid ja direktorid:

  • 1924-1925  Ernst Aleksander Tekkel
  • 1925-1926  Johannes Amjärv
  • 1926-1931  Johannes Vitsut
  • 1931-1934  Valter Kivi
  • 1934-1940  Endel Lamp
  • 1940-1941  Jaan Sander
  • 1941-1944  Endel Lamp
  • 1944-1948  Villem Raud
  • 1948-1950  Artur Meos
  • 1950-1979  Bernhard Kärbis
  • 1979-1986  Eino Peedel
  • 1986-1995  Mati Kirotar
  • 1995-2000  Valdur Madisson
  • 2000-2014  Heino Luiga
  • 2014 –          Kalle Toom

Uus koolihooneRedigeeri

 
Aerofoto Räpina Aianduskooli hoonetele

30. augustil 2012 avati renoveeritud õppehoone. Renoveerimiseks kulus 5,2 miljonit eurot, millest 4,3 miljonit andis Euroopa Liit.

Projekteerimist alustati 2010. aastal ja hoone peaks lõplikult valmima 2013. aastaks.[1]

Renoveerimistööde käigus laiendati raamatukogu, ehitati uus 70-kohaline seminariruum ja kaasajastati põhjalikult küttesüsteem. Majal on A-energiatähis. Maja sai uue välisilme ning ka siseruumid kaasajastati. Pea igas klassis on projektor ja arvuti. Kaasajastamise käigus soetati ka klassitäis Apple iMaci arvuteid, millega saavad õpilased õppida joonestusprogramme ja pilditöötlust.

2013. aastal jõudis lõpule ka Sireli tänava õpilaskodu renoveerimine.

20. jaanuaril 2013 anti aianduskoolile nimetus "Energiasäästlik kaunis kodu 2012".[2]

PilteRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. [1] Räpina Aianduskoolis algab uus õppeaasta renoveeritud õppehoones
  2. [2] Räpina Aianduskool kannab tiitlit energiasäästlik kaunis kodu 2012

VälislingidRedigeeri