Löwenwolde
Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Ajalugu
muuda1299. aastal kinkis Tartu piiskop Bernhard Johann von Levenwoldele Hackus, Kukulin ja Lettikülla nimelised külad Vanal-Liivimaal.[1][2]
24. oktoobril (4. novembril) 1726 said Venemaa keisrinna Katariina I käsuga, vabahärra Gerhard Johann von Löwenwolde (surnud 1723) pojad, kammerhärra Reinhold Gustav, brigadir Karl Gustav ja Friedrich Casimir Vene krahvitiitli, kuid kuna neil puudusid järglased, siis suguvõsaliin katkes[3].
25. novembril 1730 (diplom 18. juunil 1740) sai ratsaväekindral Friedrich Casimir von Löwenwolde (1692–1769) riigikrahvi tiitli.
1747. aastal immatrikuleeriti Liivimaa rüütelkonda aadli- ja vabahärrade suguvõsa (Nr.37) ja krahvisuguvõsa (Nr.36).[4]
Suguvõsa liikmeid
muuda- Johann von Löwenwolde (tapetud 1238 Otepääl),
- Johann (Hans) von Löwenwolde (mainitud allikates 1497, surn, 1507), Virumaa Malla ja Pada mõisnik[6]
- Jakob von Löwenwolde (mainitud allikates 1510–1559), Malla ja Pada mõisnik, Eestimaa maanõukogu maanõunik (1539, 1546)[6]
- Gerhard (Gert) von Löwenwolde (mainitud allikates 1596,1616, suri enne 1646), Turaida, Sigulda ja Krimulda asehaldur[7], Malla, Rõuge, Luke, Ilmatsalu mõisnik
- Johann von Löwenwolde (suri enne 1668), Rõuge, Luke mõisnik, suguvõsa Luke (saksa k. Haus Lugden)
- Christoph Bernhard von Löwenwolde (mainitud allikates 1648–1663), Rootsi sõjaväelane (kapten), Malla mõisnik
- Vabahärra Gerhard Johann von Löwenwolde (surnud 1723), Rootsi sõjaväelane, aastast 1710 Peeter I kindral-volinik Eestimaal ja Liivimaal, Malla mõisnik.
- Krahv Karl Gustav von Löwenwolde (1684–1735 Räpina mõis) (ru), Venemaa keisririigi riigitegelane, õukondlane, sõjaväelane ja diplomaat, Liivimaa maanõunik (1721–1735)[8][3], Malla, Toolse, Aijaži, Dikļi, Räpina mõisnik
- Krahv Friedrich Casimir von Löwenwolde (1692–1769; pl), Venemaa keisririigi ja Saksa-Rooma keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane (ratsaväekindral)[9][3]
- Krahv Gustav Reinhold von Löwenwolde (1693–1758), Venemaa keisririigi riigitegelane ja õukondlane, keisrinna Anna Ivanovna ülemõuemeister, Maardu, Kostivere, Räpina, Asti linnuse, Vīķi, Bauņi, Vilzēni, Kastre, Mujāni mõisnik[10][3], süüdistati Venemaa keisrinna Anna Leopoldovna valitsusaja järel, riigireetmises ning saadeti igavesele asumisele Solikamskisse, kus ka suri (vene Густав Рейнгольд Левенвольде)
- Adam Friedrich von Löwenwolde (1697−1756), Räpina mõisnik (alates 1766)[11]
- Karl Magnus von Löwenwolde (1728−1799), Luke, Ilmatsalu ning Kahkva mõisnik[12]
- Karl von Löwenwolde (1779–1812), Venemaa keisririigi sõjaväelane (Карл Карлович Левенвольде)
- Casimir von Löwenwolde (1780–1805), Venemaa keisririigi sõjaväelane (Казимир Карлович Левенвольде)
- Johann Gustav von Löwenwolde (1733–1791), Räpina mõisnik (1787–91)[13], riiginõunik, kreisimarssal
- Friedrich Johann von Löwenwolde (1776–1832), Liivimaa maamarssal 1827–30 (Фридрих Иоганн Густавович Левенвольде)
- Karl Magnus von Löwenwolde (1728−1799), Luke, Ilmatsalu ning Kahkva mõisnik[12]
Löwenwolde suguvõsa mõisavaldused
muuda- Eestimaa:
- Koitjärve (Koitjerw) (1727−1729), Kostivere (Kostifer), Maardu (Maart) (1727−1729), Malla (Malla) (1513−1580ndad ja XVIII sajandi algus), Pada (Paddas) (u 1550−XVII sajandi 1. pool), Selja (Selgs) (1720ndad−1730ndad), Väike-Rõude (Klein-Ruhde) (1608−1680ndad pärus-, 1680ndad-1690ndad rendivaldus)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Liivimaa läti distrikt:
Viited
muuda- ↑ August Wilhelm Hupel: "Materialien zu einer liefländischen Adelsgeschichte, nach der bey der letzten Matrikul-Commission angenommenen Ordnung. Nebst andern kürzern Aufsätzen etc.". Der Nordische Miscellaneen, Volumes 15–17, Riga: Hartnoch, 1788, lk.301–305; teavik Löwenwolde E-kataloogis ESTER
- ↑ Friedrich Georg von Bunge: Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten. III Band. I. Nachträge zu den zwei ersten Bänden II. Fortsetzung 1368–1393 (No 1237-1633), Reval: Kluge und Ströhm (Dorpat: Laakmann) 1857, lk.41
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften; Teil Estland, 1931, seite 610
- ↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, vapp
- ↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: von Löwenwolde
- ↑ 6,0 6,1 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften; Teil Estland, 1931, seite 608
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. lk 108
- ↑ Löwenwolde, Karl Gustav, seit 1726 Gf. (-1735), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Löwenwolde, Friedrich Kasimir Bar. v., seit 1726 Gf. (-1769), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Löwenwolde, Reinhold Gustav v., seit 1726 Gf. (1693-1758), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ L. von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands 1877, 109
- ↑ Räpina mõis (Räpina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ THE NATIONAL LIBRARY OF LATVIA[alaline kõdulink]
Kirjandus
muuda- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
- Die Familie Löwenwolde. − Das Inland. Nr 19. 12. Mai 1858. Veerg 305-312; Nr 20. 19. Mai 1858. Veerg 325-330 (Fortsetzung); Nr 22. 2. Juni 1858. Veerg 353-360 (Schluss) [1].
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 606-611 [2].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997. Lk 40-41.
- Лобанов-Ростовский, Алексей. Русская родословная книга. Томь первый. С.-Петербургъ: издание А. С. Суворина, 1895. Lk 305-308 [3].
Välislingid
muuda- Löwenwolde suguvõsa genealoogia (inglise keeles)