Ilmatsalu mõis

Ilmatsalu mõis (saksa keeles Ilmazahl) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal[1]. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Tartu maakonna Tartu linna Ilmatsalu aleviku keskele.[2]

Ilmatsalu mõisa peahoone 2006. aastal

Ajalugu

muuda

On teada, et Ilmatsalu ja Luke mõis kuulusid 13. sajandil Löwenwoldedele[1].

Liivi sõja ajal (1558–1583) Ilmasaare[3] mõis rüüstati. 1600. aastal läänistati mõisad Tartu bürgermeistrile Jürgen Kretzmarile, kuid samal aastal andis Södermanlandi hertsog Karl mõisa Gerhard, Tõnnis, Casper ja Hans von Löwenwoldele vendadele. 1626. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Gerhard von Löwenwolde omandiõigust mõisatele. 1682. aastal mõis redutseeriti. Põhjasõja järel 1711. aastal tagastati mõis Carl Magnus von Löwenwoldele. 1744. aastal päris Ilmatsalu mõisa, Luke mõisa omanik Adam Friedrich von Löwenwolde. 1787. aastal jagasid tema pojad valdused ära: Karl Magnus sai Ilmatsalu, Meeksi, Kahkva ja Luke mõisa ning Johann Gustav Räpina ja Palo mõisa.

Pärast K. M. von Löwenwolde surma päris Ilmatsalu ja Luke mõisa poeg Carl, Meeksi mõisa aga poeg Casimir ja Kahkva mõisa poeg Ferdinand. Pärast vendade surma sai mõisate omanikuks nende õde Caroline Friederike von Knorring. 1841. aastal kinnistati mõisad tema pojale Carl von Knorringile.

Mõisa viimased omanikud enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid Maria von Knorring ja Woldemar von Knorring[4].

Viited

muuda

Kirjandus

muuda
  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 22-24.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 51-52 [1].
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 442 [2].

Välislingid

muuda