Kahkva mõis

Kahkva mõis asus Räpina kihelkonnas Võrumaal, 1914. aastal oli mõisa kaugus Võrust 34 km. Mõis asus Mädajõe kaldal.

Kahkva nime on ajalooallikais mainitud 1558. aastal (Kachtkiwa). 1582 oli see (Chochowa) Räpina mõisa osa. Mõis eraldati Räpina mõisast 1738. ja 1744. aasta vahel, oli sellest ajast Räpina kõrvalmõisa staatuses.

18. sajandi algupoolel kuulus Räpina mõis Löwenwolde suguvõsale. 1741 Räpina ja sellele kuuluvad mõisad konfiskeeriti, kuid Katariina II andis need 1766 vabahärra Adam Friedrich von Löwenwolde lastele tagasi. Poolvennad vabahärrad Karl Magnus von Löwenwolde ja Johann Gustav von Löwenwolde jagasid 22. aprillil 1787 valdused ära: Karl Magnus sai Meeksi, Kahkva, Luke ja Ilmatsalu mõisa, Johann Gustavi omandusse läks Räpina mõis.

Karl Magnus von Löwenwolde sünniaeg ei ole teada. Tal oli majori aukraad. Suri 1799. aasta maikuus. Ta oli abielus vabapreili Augusta Luisa von der Pahleniga. Sellest abielust sündis kuus last. 10. veebruaril 1802. a jagati valdused ära. Kaardiväeleitnant vabahärra Friedrich Karl Johann von Löwenwolde sai Luke ja Ilmatsalu, kaardiväeleitnant vabahärra Joachim Dietrich Kasimir von Löwenwolde Meeksi ja vabahärra Otto Gustav Ferdinand von Löwenwolde Kahkva mõisa.

Vabahärra Otto Gustav Ferdinand von Löwenwolde sündis 15. märtsil 1783. Ta suri novembris 1812. Kuna ta surres pärijaid järele ei jätnud - ka tema vanemad vennad surid lastetuna -, siis siirdus Kahkva mõis tema noorema õe vabapreili Friederike Carolina Luisa von Löwenwolde kätte, kes sündis 5. juunil 1778. Ta abiellus kindralmajor Otto von Knorringuga.

1826 sai Kahkva iseseisva rüütlimõisa staatuse.

Kindraliproua Friederike Carolina Luise käest läks Kahkva - nagu ka Meeksi, Ilmatsalu ja Luke mõisad - tema pojale ja pärijale polkovnik Karl von Knorringile. Mõis kirjutati tema nimele päriseks Liivimaa õuekohtu resolutsiooniga 5. juunil 1841. 28. aprillil 1867 sai Kahkva omanikuks tema poeg Arthur von Knorring, kes maksis selle eest 150 000 rubla. Arthur von Knorring sai hiljem kreisisaadikuks. Pärast teda sai Kahkva mõisnikuks G. von Knorring, keda on mõisaomanikuna märgitud 1892/1893.

1909 oli Kahkva mõisnikuks Woldemar von Knorring, kes oli ka viimane omanik enne 1919. a maareformi.

Kahkva rüütlimõisale kuulus 2 karjamõisa: Lepiku (Leppiko) ja Võika (Woitka).

KirjandusRedigeeri