18. juuni
kuupäev
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | ||
| 2023 | ||||||
18. juuni on Gregoriuse kalendri 169. (liigaastal 170.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. juuni (1901–2099).
Sündmused Redigeeri
Eestis Redigeeri
- 1853 – Eestimaal puhkes kooleraepideemia.[1]
- 1926 – Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati osaliselt 1. detsembril kehtestatud kaitseseisukord.
- 1929 – Turus peetud kergejõustikuvõistlustel jooksis Eestit esindav Felix Beldsinsky 5000 meetri jooksus Eesti rekordi (15.07,4), mis püsis 1948. aastani.[2]
- 1934 – Vabariigi Valitsus nimetas Aleksander Põdra Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsuse esimeheks.
- 1934 – asutati Eesti Veespordi Liit; selle põhikiri registreeriti 5. jaanuar 1935.[2]
- 1939 – lõppesid kolm päeva kestnud II Eesti Mängud.[2]
- 1940 – Vabariigi Valitsus otsustas erakordsete aegade tõttu anda välissaatkondade käsutusse neil lasuvate ülesannete täitmiseks: saadikule Londonis August Tormale 25 000 Inglise naela ja saadikule Stockholmis Heinrich Lareteile 200 000 Rootsi krooni, millisest summast üle anda saadikule Helsingis Aleksander Varmale 75 000 Rootsi krooni.[3] Otsus on teada ainult ärakirja kaudu; 18. juuni protokolli ja otsuse algeksemplari Rahvusarhiivis pole ja protokollid on hiljem ümber nummerdatud.[4]
- 1955 – San Francisco eestlaste protestidemonstratsioon koos lätlaste ja leedulastega ÜRO 10. aastapäevale saabunud Vjatšeslav Molotovi vastu.
- 1967 – Jaan Talts püstitas Sofias kaks maailmarekordit (poolraskekaalu tõukamises 193 kg ja kolmevõistluses 497,5 kg).
- 1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadusega said väliseestlased valimisõiguse.
- 1994 – Tartus avati Jakob Hurda mälestussammas ja algas suur juubelilaulupidu.
Maailmas Redigeeri
- 618 – keiser Tang Gaozu troonile tõusuga algas Hiinas Tangi dünastia.
- 860 – Rootsi viikingid ründasid Konstantinoopolit.
- 1053 – Civitate lahingus võitsid normannid Richard Aversast, Humfred Hauteville'ist ja Robert Guiskardi juhtimisel ülekaalukat paavsti sõjaväge. Paavst Leo IX langes vangi ja pidi tunnustama normannide vallutusi Lõuna-Itaalias.
- 1155 – paavst Hadrianus IV kroonis Roomas Friedrich I Barbarossa Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keisriks.
- 1264 – Iirimaal kogunes esimest korda Iiri parlament.
- 1450 – Inglismaal lõid Jack Cade'i juhitud ülestõusnud Sevenoaksi lahingus kuningas Henry VI väge.
- 1452 – paavst Nicolaus V andis bullas "Dum diversas" Portugali kuningale Alfons V-le loa vallutada uskmatute maid Lääne-Aafrikas ning orjastada sealseid elanikke .
- 1812 – Ameerika Ühendriigid kuulutasid sõja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigile.
- 1815 – Waterloo lahingus purustasid Briti ja Preisi üksused Arthur Wellesley ja Gebhard Leberecht von Blücheri juhtimisel Napoleoni sõjaväe.
- 1932 – Ylivieskas toimus lahing 400 lapualase ja politseinike vahel.
- 1937 – algas Valeri Tškalovi lend üle põhjapooluse.
- 1940 – Teine maailmasõda: kindral Charles de Gaulle luges Londoni raadios ette üleskutse Saksa okupatsiooni vastu võitlemiseks.
- 1946 – Itaalia kuulutati vabariigiks.
- 1953 – Egiptus kuulutati vabariigiks.
- 1979 – Leonid Brežnev ja Jimmy Carter kirjutasid Viinis alla SALT II lepingule.
Sündinud Redigeeri
Pikemalt artiklis Sündinud 18. juunil
- 1769 – Robert Stewart, Castlereaghi vikont, Iiri ja Briti riigitegelane
- 1812 – Ivan Gontšarov, vene kirjanik
- 1817 – Franz Anton von Schiefner, keeleteadlane, etnograaf ja rahvaluuleteadlane
- 1882 – Georgi Dimitrov, Bulgaaria poliitik
- 1884 – Édouard Daladier, Prantsusmaa poliitik
- 1884 – Leonti Ramenski, Vene botaanik ja ökoloog
- 1888 – Otto Krusten, karikaturist
- 1892 – Andrus Saareste, keelemees
- 1897 – Benedictus Springer, hollandi kabetaja
- 1901 – Jeanette MacDonald, USA filminäitleja
- 1903 – Raymond Radiguet, prantsuse kirjanik
- 1905 – Eduard Tubin, Eesti helilooja ja dirigent
- 1906 – Oskar Seliaru, näitleja
- 1916 – Roman Toi, Eesti helilooja ja koorijuht
- 1918 – Jerome Karle, ameerika füsiokeemik
- 1919 – Jüri Järvet, näitleja, stsenarist ja följetonist
- 1920 – Siima Škop, Eesti graafik
- 1929 – Jürgen Habermas, saksa filosoof
- 1939 – Jaak Sarapuu, kirjanik
- 1941 – Aarne Vahuri, pianist ja ansamblijuht
- 1942 – Paul McCartney, inglise rokkmuusik
- 1942 – Ülo Matjus, eesti filosoof ja literaat
- 1946 – Tõnu Virve, filmilavastaja ning teatri- ja filmikunstnik
- 1948 – Rein Hanson, ajakirjanik
- 1953 – Raimo Aas, humorist
- 1955 – Katrin Soans, kujunduskunstnik
- 1971 – Gaute Kivistik (Rohke Debelakk), humorist ja ajakirjanik
- 1972 – Anu Tali, dirigent
- 1972 – Kadri Tali, muusikaprodutsent
- 1980 – Sergei Kirdjapkin, Venemaa kergejõustiklane
Surnud Redigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 18. juunil
- 741 – Leon III, Bütsantsi keiser (Süüria dünastiast)[5]
- 1291 – Alfonso III, Aragóni kuningas
- 1558 – Anton von Schauenburg, Kölni peapiiskop
- 1824 – Ferdinando III, Toscana suurhertsog
- 1928 – Roald Amundsen, Norra polaaruurija
- 1938 – Hans Kampus, Eesti metsateadlane
- 1975 – Albert Eskel, Eesti skulptor
- 1991 – Zdeněk Pluhař, tšehhi kirjanik
- 2018 – XXXTentacion (Jahseh Dewayne Onfroy), Ameerika Ühendriikide räppar, laulja, laulukirjutaja
- 2022 – Uffe Ellemann-Jensen, Taani poliitik
Pühad Redigeeri
- ...
Nimepäev Redigeeri
Ilmarekordid Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 131.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014).
- ↑ Tõotan ustavaks jääda... 2004, lk. 488–489.
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.941:2.
- ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.