See artikkel räägib Maa geograafilisest põhjapoolusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Põhjapoolus (täpsustus)

Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. Põhjapooluse koordinaadid on 90° N. Põhjapoolus asub Põhja-Jäämere keskosas, kus ookeani sügavus on umbes 4000 m.

Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil
NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019

Aasta läbi on vesi kaetud jääga, mille paksus on mitu meetrit. Põhjapoolusel esinevad polaaröö ja polaarpäev. Seetõttu on kliima üsna karm, talvel on kuu keskmine temperatuur umbes –40 °C, suvel 0 °C.

Ajalugu muuda

Ametlikult peetakse esimesteks põhjapoolusele jõudjateks USA uurijaid Robert Edwin Pearyt ja Matthew Hensonit, kes väidetavalt jõudsid sinna eri ekspeditsioonidega 6. aprillil 1909. Siiski ei peeta teaduslikult tõestatuks, et ükski neist ekspeditsioonidest sinna tegelikult jõudis. Peary märkmed ei ole piisavalt täpsed ja Matthew Henson teatab oma memuaarides, et oli põhjapoolusel veidi enne ekspeditsioonijuht Pearyt ning kohtas teda seal. Ühiselt olevat tahetud klaarida, kes jõudis poolusele esimesena, kuid ilmselt jäi see välja selgitamata.

Peale nimetatute väitis ka Frederick Cook, et jõudis 21. aprillil 1908 esimesena põhjapoolusele. Tema teaduslik usaldusväärsus kadus aga kiiresti, kui selgus, et tema väidetav esmatõus Mount McKinleyle on võltsing.

Alles Umberto Nobile, Roald Amundseni ja Lincoln Ellsworthi ülelend põhjapoolusest õhulaeva Norge pardal on teaduslikult laitmatult kinnitatud. Kahtlusteta tõestatud on ka see, et 1937. aastal lendas põhjapoolusele rühm Nõukogude teadlasi Ivan Papanini juhtimisel ning nad astusid tõesti pooluse ümbruses jääle.

Esimeseks eestlaseks põhjapoolusel võib pidada peakonsulit Peterburis Peeter Kaptenit, kes jõudis sinna 29. aprillil 2001.[viide?]

Vaata ka muuda