Väliseestlased
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2008) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Väliseestlased ehk ulgueestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased.
Väljarände ajalugu
muudaEestlaste esimene suur väljaränne algas 1850. aastatel. Järgnenud poole sajandi jooksul tekkisid eesti asundused Loode-, Põhja- ja Kesk-Venemaal, Siberis, Kaug-Idas, Kaukaasias, Krimmis, Volgamaal ja mujal. Pärast väljarännet elas 20. sajandi teisel kümnendil Venemaa Keisririigi aladel väljaspool Balti kubermange umbes 200 000 eestlast.
Väljarände peamisteks põhjusteks olid rahvastiku kiire juurdekasv ja maapuudus. Talupojad, kellele maju ja maatükke ei jätkunud, ei tahtnud linna elama asuda, pealegi soosis Venemaa Keisririigi koloniaalpoliitika balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele.
19. ja 20. sajandi vahetusel rändasid mitmed Venemaale asunud eestlased edasi Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20. sajandi alguses elas Põhja-Ameerikas umbes 10 000 eestlast, vähemal määral elas eestlasi ka Austraalias, Soomes ja Lätis.
Palju eestlasi siirdus välismaale ka 1920. aastate teisel poolel. Väljarände põhjuseks oli ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord Eesti Vabariigis. Eestlased rändasid peaaegu kõigisse maailmajagudesse, eesti kogukonnad tekkisid Argentinas, Brasiilias ja Austraalias.
Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939–1944 siirdus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast, suur osa neist 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Suure põgenemise lainena. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.
Pärast Eesti vabanemist 1991. aastal on 10 000 – 15 000 eestlast rännanud Eestist välja, peamiselt Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Arvukas eestlaskond on tekkinud Soomes, paljud on asunud Saksamaale, Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Väljaspool Eestit elab mõnedel hinnangutel üle 160 000 eestlase. Kui arvestada, et Eestis on umbes 950 000 eestlast, siis ulatub eestlastena määratletavate inimeste üldarv maailmas 1,1 miljonini ning neist umbes 14% elab praegu väljaspool oma ajaloolist kodumaad. Suurim väliseesti kogukond asub tänapäeval Venemaal. 1989. aastal elas seal üle 46 000 Nõukogude seaduste järgi eesti rahvusest inimese. Paarikümnetuhandelised eestlaste kogukonnad on Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas. Nimetatud neljas riigis elab kokku ¾ väliseestlastest. Vähemalt sajaliikmeline eesti kogukond paikneb 24 välisriigis.
Mitmes riigis on eestikeelsed koolid, kirikud, koorid ja teised tegevusrühmad. Näiteks saatis Toronto eesti kool 2004. aastal koori Tallinnas toimunud laulupeole.
Väliseestlaste arv
muudaVenemaa | 46 390 |
Ameerika Ühendriigid | 26 760 |
Rootsi | 26 438 |
Kanada | 20 530 |
Soome | 8710 |
Austraalia | 6330 |
Saksamaa | 4469 |
Ukraina | 4208 |
Kasahstan | 3397 |
Läti | 3312, 1009(2009[2]) |
Suurbritannia | 2730 |
Gruusia | 2316 |
Usbekistan | 854 |
Valgevene | 804 |
Leedu | 598 |
Kõrgõzstan | 430 |
Aserbaidžaan | 324 |
Moldova | 282 |
Türkmenistan | 217 |
Tadžikistan | 147 |
Uus-Meremaa | 130 |
Brasiilia | 120 |
Prantsusmaa | 110 |
Belgia | 100 |
Armeenia | 89 |
Argentina | 70 |
Norra | 70 |
Šveits | 60 |
Iisrael | 50 |
Venezuela | 50 |
Lõuna-Aafrika Vabariik | 50 |
Taani | 50 |
Holland | 40 |
Mujal | 300 |
KOKKU | 160 535 |
Väliseestlaste asulad ja asumid
muuda- Pikemalt artiklis Eesti külad välismaal
- Pikemalt artiklis Eesti Majade loend
Rootsis on väliseestlaste põhiosa koondunud kolme suurema keskuse ümber: Stockholm, Göteborg ja Malmö-Lundi piirkond. Rootsis tegutsevad või on tegutsenud Stockholmi Eesti Ühing (1904), Rootsi Eestlaste Liit, Rootsi Eesti Komitee, Stockholmi Eesti Maja, Lundi Eesti Maja, Göteborgi Eesti Kodu, Eskilstuna Eesti Kodu, Uppsala Eesti Kodu, Eesti Skautlike Noorte Malev Rootsis.
Saksamaal elavaid eestlasi ühendab Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis (EÜSL).[3] Aktiivsemateks eestlaste keskusteks on kujunenud Hamburg, Köln ja München.[3] EÜSL annab 1945. aastast välja ajalehte Eesti Rada.
Ameerika Ühendriikides: Livonia, Michigani osariik; Livonia linn ja Livonia küla Livingstoni maakonnas, New Yorgi eeslinn;
Ukraina Eesti Selts, esimees Mare Litnevska.[4]
Väliseestlaste kirjasõna
muudaVaata ka
muuda- Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu määrus 14. oktoobrist 1988 nr. 504 väliseestlastega suhete arendamise kohta
- VEKSA
- Väliseesti kultuuriseltside loend
- Metsaülikool
- Eesti külad välismaal
- Eestlased Venemaal
- Eestlased Krimmis
- Eestlased Lätis
- Kategooria:Väliseesti ajakirjad
- Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu valimised 1974
- Eestlased Rootsis
- Eestlased Soomes
- Suurbritannia eestlased
- Saksamaa eestlased
- Väliseestlaste eesti keel
- Kanada eestlased
- Argentina eestlased
- Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse
Viited
muuda- ↑ "Väliseestlased ja väljaränne".
- ↑ Lätis elab 1009 Eesti kodanikku
- ↑ 3,0 3,1 https://web.archive.org/web/20170628113748/http://xn--esl-hoa.de/yhing.html (vaadatud 16.03.2017)
- ↑ Kõige aktiivsemad väliseestlased elavad ida pool, Delfi, 21. märts 2010
Kirjandus
muuda- Ilmar Arens "Eestluse tekkest Peipsi taga ning ta hävitamisest kommunistliku režiimi ajal 1917-1941" Rmt: "Eesti riik ja rahvas Teises Maailmasõjas" 6. Stockholm, EMP, 1958
- Mare Kõiva "Eestlased ja eesti keel Austraalias" Rmt: "Eestlased ja eesti keel välismaal" (lk 265–283). Kristiina Praakli, Jüri Viikberg (toim). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010
- Voldemar Kures, Seitsme lukuga suletud raamat (ISBN 9985771745, ISBN 9985771990, ISBN 9789985772294, ISBN 9789985773024, ISBN 9789985773352)
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Väliseestlased |
- August Nigol, Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal, Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, 1918
- Jüri Meomuttel, Eesti asunikud laialises Wene riigis, Tartu, Postimees, 1900
- Robert Heinrich von Holst, Audru kirikuõpetaja R. Holsti ülevaade eestlaste asundustest Venemaal (1895-1896)
- "Eestlased väljarändajatena" Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjon
- Anu Korb, Siberi Eesti kogukonnad folkloristliku uurimisallikana, Tartu Ülikool, 2007
- Idakandieestlased