Tangi dünastia
Tangi dünastia oli dünastia, mille järgi nimetatakse Hiina ajaloo ajajärku aastatel 618–907 pKr varajase keisririigi ajal.
| |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| VANAAEG | |||||||
| 3 monarhi ja 5 keisrit | |||||||
| Xia dünastia 2070–1600 eKr | |||||||
| Shangi dünastia 1600–1046 eKr | |||||||
| Zhou dünastia 1122–256 eKr | |||||||
| Lääne-Zhou | |||||||
| Ida-Zhou | |||||||
| Kevadete-sügisete ajastu | |||||||
| Sõdivate riikide ajastu | |||||||
| KEISRIRIIGI AEG | |||||||
| Qini dünastia 221 eKr–206 eKr | |||||||
| Hani dünastia 206 eKr–220 pKr | |||||||
| Lääne-Hani | |||||||
| Xini dünastia | |||||||
| Ida-Hani | |||||||
| Kolm kuningriiki 220–280 | |||||||
| Wei, Shu & Wu | |||||||
| Jini dünastia 265–420 | |||||||
| Lääne-Jin | |||||||
| Ida-Jin | 16 kuningriiki 304–439 | ||||||
| Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589 | |||||||
| Sui dünastia 581–619 | |||||||
| Tangi dünastia 618–907 | |||||||
| 5 dünastiat & 10 kuningriiki 907–960 |
Liao dünastia 907–1125 | ||||||
| Songi dünastia 960–1279 |
|||||||
| Põhja-Song | Lääne-Xia | ||||||
| Lõuna-Song | Jin | ||||||
| Yuani dünastia 1271–1368 | |||||||
| Mingi dünastia 1368–1644 | |||||||
| Qingi dünastia 1644–1911 | |||||||
| UUSAEG | |||||||
| Hiina Vabariik 1912–1949 | |||||||
| Hiina Rahvavabariik 1949– |
Hiina Vabariik | ||||||
| Hiina ajalugu Hiina dünastiad Hiina sõjaajalugu Hiina kunsti ajalugu Hiina tehnika ja teaduse ajalugu Hiina hariduse ajalugu | |||||||
Tangi dünastia tuli Hiinas võimule pärast killustatuse ajastut ja Sui dünastiat ja taastas keisririigi ühtsuse.
Tangi riik toetas mitmeid suguvõsasid, moodustades neist nimekirja ning paigutades mõjuvõimsaid klanne nende liikmete ametikohtade põhjal hierarhiasse. Kõrgete ametnike pojad said automaatselt õiguse kohale riigiametis. Seadusega jaotati kogu elanikkond ametnikeks, lihtinimesteks ja alamrahvaks ehk orjadeks. Riik toetas ja soosis nii budismi kui ka taoismi ning religioossed institutsioonid olid maksudest vabastatud.
Segaduste sajandil, mis kestis Tangi viimastel kümnenditel kuni Songi dünastia rajamiseni 960. aastal, läks võim kõigepealt kohalike sõjaväepealike ning siis nende ihukaitsevägede kätte. Songi ajastul (960–1279) domineeris valitsuses tsiviileliit, keda võeti ametisse eksamineerimise teel, mis sai Songi ajal üldkehtivaks viisiks tähtsasse ametisse pääsemisel. See tekitas uue õpetlasideaali – õpetlasametnikud, kes olid saanud põhjaliku koolituse kunstides ja muudel intellektuaalsetel aladel.