Viin

Austria Vabariigi pealinn
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit Viin (jook); Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit Viini jõgi

Viin (saksa keeles Wien, baieriaustria keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn. See on ühtlasi üks liidumaadest ning seda ümbritseb Alam-Austria.

Viin

saksa Wien
baieri Wean
Opera-Vienna-Austria-2005.jpg

Pindala: 414,90 km²
Elanikke: 1 911 191 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 48° 12′ N, 16° 22′ E
Viin (Austria)
Viin

Suurem osa Viinist asub Doonau jõe paremkaldal, ositi Alpide mäestiku kirdepoolseima jalami lõunaküljel. Doonau kanali ja Viini jõe äärne Innere Stadt ehk nii-öelda siselinn esindab Habsburgide monarhia ja Austria-Ungari impeeriumi hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

HaldusjaotusRedigeeri

 
Viini ringkondade jaotuse kaart

Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks.

AjaluguRedigeeri

Viini vanalinn
  UNESCO maailmapärand
Asukoht   Austria
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid I, IV, VI
Viited 1033
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 48° 13′ 0″ N, 16° 23′ 0″ E
Nimekirja arvatud 2001 (25. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud
  Pikemalt artiklis Viini linna ajalugu

Pronksiaeg (1200–800 eKr)Redigeeri

Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid keldid.

Rooma impeeriumRedigeeri

Roomlased hõivasid asula pärast Noricumi kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat Vindobonaks (sõna vindo tähendab keldi keeles 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid sõjaväelaagriks, et kaitsta Rooma riiki põhja pool elavate germaanlaste eest. Vindobonas paiknes algul aala, hiljem terve leegion. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau laevastiku peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager Carnuntum.[2]

Pannoonia provintsiga liideti Carnuntum juba Tiberiuse ajal, aga Vindobona mitte enne Claudiuse aega. Markomanni sõja ajal 180 suri Vindobonas keiser Marcus Aurelius.[2]

Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist kaubateed: Doonau ja merevaigutee. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. 3. sajandil sai see munitsiipiumiks. 5. sajandil lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.[2]

Keskaeg (9. sajand – 1529)Redigeeri

Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas iirlastega. Näiteks Melki katedraali on maetud iiri munk Püha Colman (Koloman). Salzburgi piiskop oli 40 aastat iirlane Püha Vergilius ehk Vergilius Maamõõtja. 12. sajandil asutasid iiri päritolu benediktiinid siiakanti kloostri.

Keskajal oli Viin Babenbergide dünastia kodu. 1246 suri Babenbergide pealiin välja. 1440 sai Viin Habsburgide dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni 1918. Nende võimu all sai Viin Saksa-Rooma riigi pealinnaks ning kultuurikeskuseks, eriti kunsti ja muusika keskuseks. 14851490 okupeeris linna Ungari.

Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. 13. sajandil jõudis Viini lähedale Mongoli impeeriumi sõjavägi, kuid pöördus tagasi väejuhi Ugedei-khaani surma tõttu. Ka Osmanite riik ei suutnud Viini vallutada (Viini piiramine 1529 ja Viini lahing 1683). Küll aga tabas linna 1689 muhkkatk, tappes kolmandiku linnaelanikest.

Uusaeg (1529–1918)Redigeeri

 
Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1640)
 
Viini vaade Belvederest (Bernardo Bellotto maaling umbes aastatest 1758–1761)

Austria keisririigi pealinnRedigeeri

1804. aastal kuulutati välja Austria keisririik ja Viin sai selle pealinnaks. 1815 toimus linnas Viini kongress.

Austria-Ungari esipealinnRedigeeri

1867. aasta veebruaris dirigeeris Johann Strauss II oma heliteose "Ilusal sinisel Doonaul" esmaettekannet linna esinduspargis Volksgartenis. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningriigi kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist Austria-Ungari kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga Budapestis.

1873. aastal korraldati linnas V maailmanäitus (Weltausstellung 1873 Wien). Järgnevatel aastatel kujunes Alam-Austria halduskeskusest Mandri-Euroopa raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena Idaekspressi raudteeliin.

1913. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses metropolis ühteaegu Hitler, Trotski, Tito, Freud kui Stalin[3].

Esimeses maailmasõjas osales Austria-Ungari Keskriikide poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%.

Uusim aeg (1918 – tänapäev)Redigeeri

 
Õhutõrje platvorm Augartenis

Austria Vabariigi pealinnRedigeeri

Peale esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini sotsiaaldemokraadist linnapeaks, tema vahetas välja 13. novembril 1923 Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni Austria Liitriigi loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin Esimeses Austria Vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (Rotes Wien). Peale Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" (Wasserkopf).

Samas optimistid nägid sõjajärgseid raskeid olusid heaks võimaluseks suurte sotsiaal-poliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust.

1920. aastal, aasta peale valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni.

1922. aastal sai seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuolude tõttu Viin eraldi liidumaaks.

Peale devalueeritud krooni vahetamist šillingi vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925-1934 Viinis palju sotsiaalmaju (Gemeindebau) kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti Döblingi linnajaos 1927-1930 ehitatud Karl-Marx-Hof, mis on 1.1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, eelisjärjekorras said rohkem punkte perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli eramajades see olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata.

Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastespaasid, et emad saaksid võimalikult ruttu peale lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu ja spaasid ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame me hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame me kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekandeeelarvet pea kolmekordistati sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse kukkumise alla Austria keskmise ja tuberkoloosijuhtumite kukkumise alla 50 protsendi. Tervislikud tingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati Simmeringi linnajaos Austria esimene krematoorium.

Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn. majaehitusmaks (Wohnbausteuer). Linna investeeringute tõttu Viinis, võrreldes muu Austria või isegi Saksamaaga, tööpuudus langes. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini valitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ja ei pidanud maksma intresse võlakirjadelt.

Teine maailmasõdaRedigeeri

1938. aasta märtsis toimus anšluss. Austria liideti Saksamaaga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes Teine maailmasõda, mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega.

Punaarmee vallutas Viini 1945. aasta aprillis. Nagu Berliin, nii ka Viin jagati nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud Nõukogude Liidu okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. Lääne-Berliini hakkasid lääneriigid seepeale varustama lennukite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Lääne-Viini ei jäänud häid lennuvälju. Kriis lahenes 1955. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks.

Külm sõdaRedigeeri

Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist, kui Bratislava sai Slovakkia pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80 km ja nad mõlemad asuvad Doonau kaldal.

Euroopa LiitRedigeeri

Austria ühines Euroopa Liiduga aastal 1995.

RahvastikRedigeeri

 
Gasometer

Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult 10. linn.

HiilgeaegRedigeeri

Aastal 1910 oli Viin impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma 10 suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid slaavlased või ungarlased. Tšehhide arvult oli Viin maailma teine linn Praha järel. Pärast Esimest maailmasõda pöördus neist enamik oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. Aasta 1910 rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud.

JuudidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Aškenazi juudid

1923. aastal elas Viinis 201 513 juuti. Juutide arvult oli Viin kolmas linn Euroopas. Enamik nendest hukati holokaustis.

TänapäevRedigeeri

2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled viimastest olid pärit Jugoslaaviast, peamiselt serblased. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% türklasi, 0,9% poolakaid ja 0,8% sakslasi.

Aasta 1754 1800 1850 1900 1910 1923 1939
Elanike arv 175 460 271 800 551 300 1 769 137 2 083 630 1 918 720 1 770 938
Aasta 1951 1961 1971 1981 1991 2001 2008
Elanike arv 1 616 125 1 627 566 1 619 885 1 531 346 1 539 848 1 550 123 1 678 435

KliimaRedigeeri

Viinis on parasvöötme kliima. Aastas sajab keskmiselt 621 mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on jaanuar (37 mm) ja veebruar (39 mm), kõige sajusemad juuni (70 mm) ja juuli (68 mm).

KõrgehitisedRedigeeri

 
Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk Donau Citys

Linna kõrgeimad ehitised on teletorn Donauturm, DC Tower 1 ja Millennium Tower.

 
Satelliidifoto

ÜritusedRedigeeri

Life BallRedigeeri

  Pikemalt artiklis Life Ball

Korra aastas toimub Viini raekojaplatsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival, või ball, kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust antud epiteemia teemal.

EurovisioonRedigeeri

Viinis on peetud kaks lauluvõistlust:

KoostöölinnadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri