Ava peamenüü

Aškenazi juudid (heebrea keeles אַשְׁכְּנָז kui ka יְהוּדֵי אַשְׁכְּנַז) on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid/elavad Saksamaal, endise Austria-Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus.

Aškenazi Juutide asualad ja rahvastikutihedus 1881. aastal Euroopas. Tumedama värviga on märgitud kõige kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnad.

Praegusel ajal elavad aškenazi juudid (sealhulgas peamiselt holokaustis ellujäänute järeltulijad) põhiliselt Iisraelis, Ameerika Ühendriikides (eriti nn kirdeosariikides) ja Prantsusmaal.

Aškenazi juutide traditsiooniline keel on olnud jidiš. Tänapäeval on nad valdavalt teistele keeltele üle läinud.

AjaluguRedigeeri

Kõik juudid pärinevad Lähis-Idast, juudi rahvus kujunes vanas Mesopotaamias. Umbes 2500 aastat tagasi jagunesid nad kahte rühma, millest ühed suundusid Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse ning teine rühm jäi Lähis-Idasse. Ajaliselt langeb see kokku Juudamaa ja Jeruusalemma vallutamisega 586. aastal eKr Babüloonia valitseja Nebukadnetsar II poolt.

Eri allikate põhjal moodustavad ligikaudu 75% maailma juutidest just aškenazi juudid. Tänapäeval on levinud ka arvamus, et aškenazi juudid pärinevad tegelikult hoopis kasaaridest. Kasaaride riik asus Volga alamjooksul ja Põhja-Kaukaasia põhjaosas ning sai 6.-9. sajandil tänu kaubitsemisele võimsaks. Kuid muutus liiga tülikaks teistele suurvõimudele ning 10. sajandil hävitasid Kiievi suurvürstid Kasaaria. Kasaarid olid võtnud vastu juudi usu ehk judaismi. Lõplik häving toimus pärast mongolite sissetungi. Kasaarid pagesid üle maailma laiali ja ongi enamuses – 90% tänapäeva juudi populatsioonist –, kuigi geneetiliselt on neil juutidega vähe ühist. Ülejäänud 10% juute võib ehk tõesti siduda muistse Iisraeliga.

HolokaustRedigeeri

  Pikemalt artiklis Holokaust

Vaata kaRedigeeri