Austria šilling

Šilling (saksa keeles Österreichischer Schilling) oli Austria valuuta aastatel 1925–1938, 1945–1999 ning raharingluses 2002. aastani. Üks šilling jagunes 100 krossiks.

Šilling vahetati välja euroga, mis võeti vastu fikseeritud kursiga 1 euro = 13,7603 šillingit.

Ajalugu

Esimene šilling

1 šilling (1925). Šilling kehtestati 1924. aasta 20. detsembril Šillingi Aktiga, kursiga 1 šilling kümnele tuhandele Austria-Ungari kroonile ning anti välja 1. märtsil 1925. Šilling tühistati anšlussi alguses (1938), mil seda vahetati kursiga kaks Saksa riigimarka kolmele šillingile.

Teine šilling

Šilling võeti uuesti kasutusele pärast teist maailmasõda, 30. novembril 1945 liitlasvägede poolt, kes andsid välja paberraha nimiväärtuses 50 krossist 100 šillingini. Kurss riigimarga suhtes oli üks ühele, limiidiga 150 šillingit inimese kohta. 1945. aastal hakkas paberraha välja andma Natsionaalpank ja esimesed mündid anti välja 1946.

21. novembril 1947 võeti vastu teine šillingi seadus, anti välja uued paberrahad ning seoti šilling USA dollariga kursiga 1 dollar = 26 šillingit. 1976. aasta juulis dollari kõikumise järel seoti šilling Saksa margaga.

Kuigi Austria ametlikuks rahaks sai 1999. aastal euro, ei võetud euromünte ega kupüüre kasutusele enne 2002. aastat. Vanad šillingid hakkasid vaikselt ringlusest kaduma pärast 2002. aasta 28. veebruari. Šillingikupüürid ja -mündid on endiselt euro vastu vahetatavad ükskõik millises Austria Natsionaalpanga harus määramata ajani.