Ava peamenüü
Euroopa mandriosa ilma teda ümbritsevate meresaarteta

Mandri-Euroopa (eesti keeles ei ole keelend Kontinentaal-Euroopa soovitatav[1]) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevad saari.

Mõiste vastandub poliitgeograafiliselt ennekõike Briti saartele, kus on määrav ingliskeelne kultuuriruum.

GeograafiaRedigeeri

Välistatud meresaaredRedigeeri

 
Fennoskandia kilbilt taandub lumekate iga talve lõpus. Näiteks asus Weichseli jäätumise kese just Skandinaavias, mille liustikud kujundasid laialdaselt Põhja-Euroopa maastikku, jää sulamine määras ka tänast Läänemere vesistut.

Mandri-Euroopa kõige levinum määratlus välistab saared või saarestikud: Küprose, Kreeka saarestiku, Malta, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Baleaari saared, Iirimaa, Suurbritannia, Mani saare, Kanalisaared, Novaja Zemlja ja Taani saarestiku. Samuti ei arvata nende hulka ookeanisaari, nagu: Madeirat, Kanaari saari, Assoore, Islandit, Fääri saari ja Svalbardi.

Kui Läänemerd käsitletakse suurjärvena, siis kuuluvad näiteks Saaremaa ja Hiiumaa, teiste Läänemere saarte seas, Mandri-Euroopa alla. Kui Läänemerd käsitletakse kui merd, siis kõik selle saared määratluse järgi välistatakse Euroopa maismaast. Määratlus ei puuduta järvesaarte kõrval ka jõesaari.

Kontinentaalne EuroopaRedigeeri

 
Kesk-Euroopa mäestiku Alpide üks kõrgemaid tippe Matterhorn, esiplaanil Šveitsi kotedžid

Vana tähendusRedigeeri

Kultuuriliselt peeti varem kontinentaalseks Euroopaks vaid Lääne-Euroopat, vastandudes enamasti Briti saartele. Enne relvastumist ja kaasneva Esimese maailmasõja puhkemist ilmestas Euroopa mandriosa keisri-, kuning- ja vabariikide kultuure nn üleeuroopaline õitsengu ajastu (La Belle Époque). Õhtumaade õpetust, mis eristub eeskätt angloameerika filosoofiast, on nimetatud kontinentaalfilosoofiaks (mille 19. sajandi tuntuimad mõjutajaid esindab nn kahtluskoolkond).

Suurimad metropolid 1900. aastalRedigeeri

 
Brüsseli raekoda ja raekojaplatsi (La Grande Place) äärsed hooned
  Pikemalt artiklis Metropol

Mandri-Euroopa mitmeid suurlinnasid läbis 20. sajandi vahetusel raudteetaristu, mille keskmeks oli Konstantinoopolis lõpnev Idaekspressi raudteeliin.

Uus tähtsusRedigeeri

Nõukogude Liidu allutatuna hakkas idablokk koos satelliitidega lagunema 1980. aastate lõpus, 1990. aastate alguses taasiseseisvus üle tosina rahvusriigi. Sellega seoses laienes Euroopa kontinentaalsuse mõiste paarikümne aasta jooksul eelkõige Balti riikidele (Põhja-Euroopa), Visegrádi riikidele (Kesk-Euroopa) ja Sloveeniale-Horvaatiale (Lõuna-Euroopa). Koos endise Ida-Saksamaaga on nende riikide ajalugu olnud ülejäänud Euroopaga tihedalt läbi põimunud, kandes nii kristlikke, klassitsistlikke kui ka rahvuslikke traditsioone. Ida-Euroopa maade kodanikke ja küllaltki odavat tööjõudu on Suurbritannias siiski toodud üheks ettekäändeks[2], et Euroopale nii-öelda selg pöörata (vt Brexit).

Euroopa LiitRedigeeri

 
Goethe sünnilinn Maini-äärne Frankfurt on Euroopa Keskpangaga üks Mandri-Euroopa kesksemaid finantskeskusi ja lennuühendusi
  Pikemalt artiklis Euroopa Liit

1950. aastast alates hakkas välja kujunema solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse ja palju kannatanud Euroopa ühinemist ja rahu tagamist. 2018. aastal ühendabki Mandri-Euroopa 24 riiki Euroopa Liit, kuhu kuuluvad lisaks saareriigid Küpros, Malta ja Iiri ning ka veel välja astumata Ühendkuningriik.

Euroopa Liidu lainemineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kopenhaageni kriteeriumid

Lääne-BalkanRedigeeri

 
Euroopa Liit ja selle ühenduse naabrid
  Pikemalt artiklis Lääne-Balkan

Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik Lääne-Balkani riigid (väljaarvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega Kosovo), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud nii antiikkreeka, antiikrooma, bütsantsi, veneetsia kui ka osmanite kultuurid ja õigeusu, katoliku ning islami usundid. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval neid välispoliitiliselt Venemaa Föderatsioon, püüdes tagada eelkõige nii-öelda Belgradi huve.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri