Ava peamenüü

Kontinentaalfilosoofia on ühine nimetus Mandri-Euroopas, eriti Prantsusmaal ja Saksamaal, 20. sajandil viljeldud filosoofiale.

Kontinentaalfilosoofiat eristatakse analüütilisest filosoofiast, mis on leidnud tunnustust peamiselt Angloameerika maades. Vahetult pärast teist maailmasõda nimetati kontinentaalfilosoofiaks fenomenoloogiat, hiljem lisandusid ka eksistentsialism, hermeneutika ja strukturalism. Kontinentaalfilosoofia ei moodusta ühtset koolkonda.

Kontinentaalfilosoofia ei pea analüütilise filosoofia kombel filosoofia ideaaliks mõistelist selgust, loogilist järjekindlust ja loodusteadusi ihalevat teaduslikku lähenemist. Sisu poolest on kontinentaalfilosoofia suunatud inimliku olemasolu, kultuuri ja põhikogemuse teemadele. Kontinentaalfilosoofia on sageli stiililiselt ja sisuliselt lähemal esseistikale, ilukirjandusele ja psühhoteraapiale kui loogikale ja loodusteadustele. Üks kontinentaalfilosoofia koolkondade viimase aja huvipunktidest on katse tuua akadeemilisse filosoofiasse mittefilosoofilistena tunduvaid teemasid, muutes tavaootusi filosoofia ülesannetele.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri