Vikipeedia

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Valuuta on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt.

Fääri saared
fääri Føroyar
taani Færøerne
Pindala: 1399 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 54 149 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 38,7 in/km²
Pealinn: Tórshavn

Fääri saarte sümbol on lammas ja seda on kujutatud saarte vapil. Enamik saari on mägised ja järskude kaljurannikutega. Kõrgeim tipp on 882-meetrine Slættaratindur, mis asub Eysturoy saare põhjaosas.

Etümoloogia muuda

Fääri keeles kirjutatakse saarte nimi kujul Føroyar. Oyar on oy mitmuse vorm – vanemas fääri keeles sõna "saar" jaoks. Keeleliste muutuste tõttu on fääri keeles tänapäevane sõna saare kohta oyggj. Esimene sõnapool, før, võib tähistada vana norra sõna fær (lammas), kuigi see tõlgendus on vahel vaidlustatud, kuna fääri keeles kasutatakse sõna seyður (pärit vanast norra keelest sauðr) sõna "lammas" jaoks. Teine võimalus on see, et Iiri mungad, kes asustasid saare 625. aastal, olid saartele juba pannud nimeks gaeli keelest tuletatud sõna fearrann, mis tähendab maad või maaomandit. See nimi võis olla seejärel edasi antud Norra asunikele, kes lisasid juurde oyar (saared). Nimi tähendab tõlkes kas lambasaart või Fearranni saart.

Taani keeles sisaldab nimi Færøerne samu elemente, ehkki øerne on ø (saar) mitmuse vorm.

Ajalugu muuda

Saarte avastamine muuda

Fääri saarte varasem ajalugu on paljuski ebaselge. Tõenäoliselt avastasid Fääri saared Iiri mungad. Saari on seostatud legendiga 6. sajandil toimunud püha Brendani merereisist. Kirjalikud allikad räägivad, et 8. sajandil elasid saartel Iiri erakmungad. Loodusteaduslike uurimismeetoditega on leitud arvatavaid inimmõju jälgi saarte taimestikule alates 6.–8. sajandist.[2] Arheoloogilisi leide viikingite-eelsest asutusest saadud ei ole.[3]

Norra asustus muuda

Kuni 13. sajandini on Fääri saarte ajaloo osas peamiseks allikaks Fäärlaste saaga (Færeyinga Saga). Saaga kohaselt asusid 9. sajandi alguses Fääri saartele Norra sisserändajad, kes põgenesid kuningas Harald Kaunisjuukse valitsuse eest. Esimesed arheoloogilised jäljed asustusest pärinevadki sellest sajandist. 9. sajandil asutati rahvakoosolek ting (Alþing), tänapäevase parlamendi eelkäija, niisiis on Fääri parlament üks vanimaid Skandinaavias. 1000. aasta paiku võeti Fääri saartel vastu ristiusk. 1035. aastal allutati saared Norrale. 1380. aastal sõlmitud personaaluniooni kaudu läksid Fääri saared Taani kaasvõimu alla, kuid Norra domineerimine säilis. Samal ajal nimetati Alþting ümber Løgtingiks.

14. sajand kuni II maailmasõda muuda

14. sajandil kehtestati kord, mille kohaselt kogu Fääri saarte kaubandus käis läbi Bergeni. Reformatsioon jõudis Fääridele 1538. aastal. 1814. aasta Kieli lepinguga läks Norra Taani võimu alt üle Rootsi võimu alla, kuid Fääri saared jäid Taanile. 1816. aastal saatsid Taani võimud Løgtingi laiali. Løgting taastati 1852. aastal kui nõuandev kogu. 1850. aastal jõustati Fääri saartel Taani uus konstitutsioon, mis andis Fääri saartele 2 kohta Taani parlamendis. See õigus kehtib tänapäevani. Kaubandusmonopol kaotati 1856. aastal. Rahvuslik ärkamine sai alguse 19. sajandi lõpus, mille käigus sündis 1890. aastal fääri kirjakeel.

II maailmasõda muuda

 
Vaade Streymoy saarelt (juuni 2005, Tórshavnist põhjas)

Pärast Taani okupeerimist sakslaste poolt hõivasid Briti väed 12. aprillil 1940 Fääri saared. 1942–1943. aastal rajasid Briti väed Fääri saarte ainsa, Vágari lennuvälja. Briti okupatsiooni ajal anti Løgtingile tagasi seadusandlik võim ja tunnustati Fääri lippu. Kuigi Fääri saarte iseseisvuspüüdlused laienesid, andsid Briti võimud pärast sõja lõppu Fääri saared tagasi Taani kontrolli alla.

Lähiajalugu muuda

14. septembril 1946 toimus Fääri saarte iseseisvusreferendum, kus napp enamus hääletas iseseisvuse poolt. Løgting tunnustas referendumi tulemusi siduvatena. Pärast Løgtingi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist saavutasid parlamendis enamuse poliitilised jõud, kes toetasid autonoomiat Taani koosseisus. 1. aprillil 1948 jõustus seadus, mis andis Fääri saartele autonoomia. Fääri keelt tunnustati ametliku keelena ja Fääri lippu ametliku sümbolina.

1980. aastatel tugevnesid Fääri saarte iseseisvuspüüdlused, kuid toetust iseseisvusele vähendas 1990. aastate alguse majanduskriis. 2000. aastate algul toetus iseseisvusele suurenes ja uus referendum Fääri tulevikus küsimuses pidi toimuma 2001. aastal. Referendum jäeti ära, kui selgus, et Taani on Fääri saarte iseseisvuse korral nõus jätkama toetuste maksmist soovitud 12 aasta asemel ainult 4 aastat.

Geograafia muuda

 
Fääri saarte satelliidipilt

Fääri saared on saarerühm, mis koosneb 18 suuremast saarest (ja veel kokku 779 saarest, laiust ja skäärist ). Need asuvad umbes 655 kilomeetrit Põhja-Euroopa rannikust, Norra mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel, umbes poolel teel Islandi ja Norra vahel. Saarte lähimad naabrid on Šotimaa Põhja saared ja Välis-Hebriidid.

Kaugus Fääri saartest:

Saarte pindala on 1399 ruutkilomeetrit ja neil on väikesed järved ja jõed, kuid suuremad puuduvad. Saartel on kokku 1,117 kilomeetrit rannajoont. Ainus märkimisväärne asustamata saar on Lítla Dímun.

Saared on karmid ja kivised, üksikute madalate mägedega; rannikud on enamasti kaljused. Kõrgeim punkt on Slættaratindur (Eysturoy põhjaosas), mis on 882 meetrit üle merepinna.

Fääri saared koosnevad umbes kuue kilomeetri paksusest järelkasvust peamiselt basaltlaavast. Laava purskas Põhja-Atlandi ookeani avanemise ajal, mis algas umbes 60 miljonit aastat tagasi. See maa-ala, mis tänapäeval on Fääri saared, oli siis Gröönimaa küljes.

Kliima muuda

 
Eysturoy, taustal on näha esiplaaniga võrreldes hoopis teistsugust ilma

Saartel valitseb mereline kliima, kus enamuses on tundra sarnane ilmastik, eriti mägedes. Mõnes rannikupiirkonnas ja muus madalamas kohas võib esineda ka väga pehme talvega tundra kliimat. Saarte kliima üldist iseloomu mõjutab Atlandi ookeani tugev soojendav mõju, mis tekitab Põhja-Atlandi hoovuse. See, koos maamassiividest põhjustatud temperatuuri muutude puudumisega tähendab, et talved on pehmed (keskmine temperatuur 3,0–4,0 °C) ja suved on jahedad (keskmine temperatuur 9,5–10,5 °C).

Saared on tuulised, pilves ja jahedad aastaringselt, esineb keskmiselt 210 vihmast või lumist päeva aastas. Saared asuvad kirdesse liikuvate madalrõhkkondade teel, mis tähendab tugevat tuult ja vihma aasta läbi. Päikeselisi päevi on Fääri saartel harva.

Üks suurematest tormidest on olnud orkaan Faith. See tabas Fääri saari 5. septembril 1966 püsiva tuulega üle 160 km/h.

 
Oktoobriõhtu Eysturoy saarel

Kliima varieerub tohutult väikeste vahemaadest tagant kõrguse, ookeanihoovuste, topograafia ja tuulte tõttu. Sademed erinevad eri saarte vahel märkimisväärselt. Mõnel paigus mägismaal võib lumikate kesta kuid ja suurema osa aastast on võimalik lumesadusid (kõrgeimatel tippudel pole suvine lumesadu sugugi haruldane), samas kui mõnel kaitstud rannikualal võib mitu aastat mööduda ilma ühegi lumesajuta. Pealinn Tórshavn saab külmahooge sagedamini kui teised piirkonnad, mis asuvad vaid lühikese tee kaugusel lõunas. Lund sajab ka palju sagedamini kui läheduses asuvatel saartel. Piirkonnas on aastas keskmiselt 49 külmalainet.

Fääri saarte meteoroloogilisi andmeid hakati koguma juba 1867. aastal. Talvise ilma ülestäheldamine algas 1891. aastal ja kõige soojem talv oli aastatel 2016–2017 keskmise temperatuuriga 6,1 °C.

Loodus muuda

Taimed muuda

 
Harilik varsakabi (Caltha palustris) on tavaline Fääri saartel maist juunini

Fääri saarte looduslikus taimestikus domineerivad arktilised ja alpi taimed, metslilled, rohttaimed, samblad ja samblikud. Suurem osa madalikust on rohumaa ja osa on kanarbikunõmm. Fääri saartel esineva rohttaimestiku hulgas paistab eriti silma soo-ohakas (Cirsium palustre).

Ehkki Fääri saartel pole looduslikult ühtegi puud, suudeti piirkonda edukalt tutvustada piiratud liike, sealhulgas karvaseviljane pappel (Populus trichocarpa).

Loomad muuda

 
Lunnid on väga levinud ja neid kasutab toormena kohalik köök. Fääri saartel elutseb just Fääri saarte lunn

Fääri saarte linnustikus domineerivad merelinnud ja linnud, keda meelitab avatud maa, näiteks kanarbikunõmm, ilmselt metsamaa ja muude sobivate elupaikade puudumise tõttu. Paljudel liikidel on välja kujunenud spetsiaalsed Fääri saarte alamliigid: hahk, kuldnokk, käblik, lõunatirk ja krüüsel. Rabatõug, kärnkonna Põhja-Atlandi alamliigi värvierinevus, oli Fääri saartel endeemiline, kuid nüüdseks on see välja surnud.

Fääri saartel on tänapäeval vaid üksikud maismaaimetajate liigid, kõik need on sisse toodud inimeste poolt. Kolm liiki, mis levivad tänapäeval saartel usinalt: valgejänes (Lepus timidus), rändrott (Rattus norvegicus) ja koduhiir (Mus musculus). Peale nende on veel üks kohalik lammaste tõug, Fääri lammas (kujutatud vapil). Ajaloost on teada ka liik metsikuid lambaid, kes püsisid Lítla Dímunil 19. sajandi keskpaigani.

 
Fääri lambad Sumba linna taustal

Rannikualade ümber on levinud hallhülged (Halichoerus grypus). Mitu vaalaliste seltsi kuuluvat liiki elab samuti Fääri saarte vetes. Kõige tuntumad on Globicephala melaena liigi isendid, keda jahivad saarlased endiselt vastavalt ammustele kohalikele traditsioonidele. Lisaks on ka mõõkvaalad (Orcinus orca) regulaarsed külastajad saarte ümbruses.

Fääri saarte koduloomad on 1200-aastase isoleeritud aretuse tulemus. Selle tulemusel ei leidu paljude saarte koduloomi mitte kusagil mujal maailmas. Fääri saarte kodutõugude hulka kuuluvad Fääri poni, Fääri lehm, Fääri lammas, Fääri hani ja Fääri part.

Poliitiline süsteem muuda

Fääri saared said 1948. aastal autonoomia, millest tulenevalt on Fääri võimude pädevuses kõik kohalikku elu puudutavad küsimused.

Parlament muuda

 
Monument Fääri saarte vapiloomale Tórshavnis

Fääri saarte parlamendis Løgtingis on 33 liiget. 2019. aasta valimiste järel on esindatud 7 erakonda:

Lisaks on 2 Fääri saarte esindajat Taani parlamendis Folketingetis.

Valitsus muuda

Valitsuses on 9 liiget. 2019. aastast on peaminister Bárður á Steig Nielsen (SF). 2015–2019 oli peaminister Aksel V. Johannesen (JF).

2011–2015 olid ministrid:

Sümboolika muuda

Fääri saarte rahvuslind on merisk ja rahvuslill varsakabi.

Rahvushümn on "Tú alfagra land mítt".

Välissuhted muuda

Vaata ka: Fääri saarte ja Euroopa Liidu suhted

Välis- ja kaitsepoliitika on Taani võimude pädevuses, kuid tulenevalt Taani keskvalitsuse ja Fääri saarte omavalitsuse vahelisest lepingust on Fääri saartel õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. Ollakse liikmed Arktika Nõukogus, Põhjamaade Nõukogus, Põhjamaade Ministrite Nõukogus, Põhjamaade Investeerimispangas (NIB), Ülemaailmses Postiliidus (UPU), Põhja-Atlandi Konverentsil, Läänepoolsete Põhjamaade Nõukogus ja assotsieerunud liige Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO), piirkondlikes kalandus- ka keskkonnaorganisatsioonides NEAFC, NAFO, NASCO, NAMMCO ja ICES. Lisaks on Fääri saared esindatud mitmes rahvusvahelises organisatsioonis Taani delegatsiooni koosseisus.

Taani liitumisel Euroopa Majandusühendusega jäid Fääri saared Euroopa Majandusühendusest ja hilisemast Euroopa Liidust välja. Seetõttu ei laiene neile Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika ja sellest tulenevalt on neil õigus sõlmida kaubanduslepinguid. Vabakaubanduslepingud on sõlmitud Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Šveitsiga ning soovitakse saada Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmeks.

Fääri Saartel on esindus Euroopa Liidu juures, Reykjavíkis, Londonis, Kopenhaagenis ja Moskvas.[4]

Majandus muuda

 
Vestmanna väin Streymoy ja Vágari saare vahel (juuni 2005)

Fääri saarte majandusest valdava osa moodustab kalandus ja majanduse olukord sõltub otseselt rahvusvahelisest kalaturust. Põllumajanduse peamise osa moodustab lambakasvatus.

Fääri saarte rahvuslik lennufirma on Atlantic Airways, mis on kavas osaliselt erastada. Rahvusvaheline lennujaam asub saarestiku lääneosas Vágari saarel. Fääridel tegutseb kaks kindlustusseltsi ja neli panka, millest suurim on Føroya Banki. Kõrgelt on arenenud Fääri saarte infotehnoloogia ja telekommunikatsioon. Fääri saared oli esimene maa, mis läks täielikult üle digitaaltelevisiooni edastamisele.

2008. aasta seisuga oli Fääri saarte SKT elaniku kohta on 32 900 USA dollarit.

Fääri saared ekspordivad peamiselt kala. Imporditakse tarbekaupu, masinaid ja seadmeid, kütust ning muid tööstuskaupu.

Fääri saarte väärtpaberiturgu (VMF) opereerib Islandi börs (ICEX). Esimene Fääri ettevõte, naftaotsimisega tegelev Atlantic Petrolium noteeriti börsil 2005. aasta juunis.

Suhted Eestiga muuda

1991. aasta kevadel käisid Fääri saartel esinemas Tartu Lasteteater ja rahvalauluansambel Hellero.

11.–12. septembril 1997 külastas Eestit Fääri saarte peaminister Edmund Joensen. Peaministrit saatis Fääri saarte äridelegatsioon. Eesti peaminister Mart Siimann viibis vastukülaskäigul Fääri saartel sama aasta novembris, mille käigus 27. novembril kirjutati Tórshavnis alla Eesti ja Fääri saarte vaheline vabakaubandusleping. See kehtis kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga 1. mail 2004. 6. august 1993 – 6. august 2000 kehtis Eesti ja Fääri saarte vaheline kalandusleping. Fääri saarte äridelegatsioon külastas Eestit ka 2006. aasta jaanuaris.

Eestis on registreeritud üks Fääride osalusega ettevõte.

Saksofonist Villu Veski ja akordionist Tiit Kalluste on alates 1997. aastast Fääri saartel korduvalt esinenud ja koos Fääri muusikutega ka salvestanud. Esinetud on koos Fääri džässpianisti Kristian Blakiga.

Aastal 2010 käis Fääri saartel esinemas Eesti Riiklik Nukuteater lavastusega "Jussikese 7 sõpra". Etendus anti fääri keeles.

Jalgpallis on Eesti kohtunud Fääri saarte jalgpallikoondisega kuus korda. 1996. aastal Küprosel viigistati 2:2, 1997 kaotati Tartus 0:2, 1998 EM-valikmängus Kadriorus võideti 5:0 , 1999 EM-valikmängus Tórshavnis võideti 2:0, 2010 EM-valikmängus 11. augustil A. Le Coq Arenal võideti 2:1 ning 7. juunil 2011 kaotati Tórshavnis 0:2.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Population, vaadatud 3.09.2023.
  2. ↑ 16 December 2021, Lorelei Curtin, William J. D’Andrea, Nicholas L. Balascio, Sabrina Shirazi, Beth Shapiro, Gregory A. de Wet, Raymond S. Bradley, Jostein Bakke, Sedimentary DNA and molecular evidence for early human occupation of the Faroe Islands, nature.com
  3. ↑ täna kell 09.39, Priit Ennet, Fääri saartel elas inimesi arvatust varem, novaator.err.ee
  4. ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2016. Vaadatud 11. august 2016.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fääri_saared&oldid=6351797"