Taani kroon on Taanis ja selle autonoomses provintsis Gröönimaal kasutatav rahaühik. 1 kroon ("kroner") jaguneb 100 ööriks (øre).

ISO 4217 kood: DKK, lühend kr. Kasutatakse ka vorme DKR või Dkr, kuigi need sümbolid pole ametlikud. Fääri saartel kasutatakse Taani krooni münte.

Taani kroon võeti Taanis kasutusele 1873. aastal (vahetades välja riigitaalri (rigsdaler) kursiga 2 krooni = 1 riigitaaler) Skandinaavia Rahaliidu tulemusel.

Taani kroon seoti 1987. aastast Saksa margaga, pärast Saksamaa üleminekut eurole on Taani kroon 1999. aastast ERM2 liikmelisuse kaudu seotud euroga. Fikseeritud kurss on 1 € = 7,46038 DKK. Taani krooni kursi lubatud kõikumisvahemik on ±2,25%. 8. augustil 2011 oli Taani krooni kurss 1 € = 7,4489 DKK.

Taanlased hääletasid 2000. aasta referendumil euro kasutusele võtmise vastu, kuid valitsusel on siiani plaanis Taani liitumine ühtse valuutaga. Praegune Lars Løkke Rasmusseni valitsus on lubanud korraldada referendumi enne järgmisi Taani parlamendivalimisi.

Rahatähed muuda

Taanis on kaks pangatäheseeriat. Uus pangatäheseeria näitab esiküljel sildu ja tagaküljel vanu esemeid:

  • 1000 kr – esiküljel Suur-Beldi sild
  • 500 kr – esiküljel kuninganna Alexandrine sild
  • 200 kr – esiküljel Knippelisild Kopenhaagenis
  • 100 kr – esiküljel vana Lillebelti sild
  • 50 kr – esiküljel Sallingsundi sild

Vanal seerial on esiküljel tuntud isiksused ja tagaküljel ajaloolised ornamendid:

  • 1000 kr – esiküljel kunstnikud Anna Ancher (18.08.1859–15.04.1935) ja Michael Ancher (9.06.1849–19.09.1927); tagaküljel turniiristseen hauamonumendil, mis asub Bislevi kirikus Jüütimaal
  • 500 kr – esiküljel tuumafüüsik Niels Bohr (7.10.1885–18.11.1962); tagaküljel raudrüüs rüütli ja draakoni reljeef (kas purskkaevul või ristimisvaagnal ???) Lihme kirikus Põhja-Jüütimaal
  • 200 kr – esiküljel näitleja Johanne Luise Heiberg (22.11.1812–21.12.1890); tagaküljel lõvi reljeef Viborgi toomkirikus
  • 100 kr – esiküljel helilooja ja dirigent Carl Nielsen (9.06.1865–3.10.1931); tagaküljel basilisk Tømmerby kirikus Vester Hanherredis. Basilisk on osaliselt madu, osaliselt draakon ja osaliselt kukk; ta on nagu "väike kuningas", tal on kroon peas
  • 50 kr – esiküljel kirjanik Karen Blixen (17.04.1885–7.09.1962); tagaküljel kivireljeef Landeti kirikus Tåsinge saarel

Mündid muuda

  • 20 kr – alumiinium/pronks (kollane); läbimõõt 27 mm, kaal 9,3 g, randi paksus 2,35 mm, mis on vahelduvalt sile ja rihveldatud. Mündi ühel küljel on kuninganna portree, teise külje motiiv varieerub.
  • 10 kr – alumiinium/pronks (kollane); läbimõõt 23,35 mm, kaal 7 g, randi paksus 2,3 mm, mis on sile. Mündi ühel küljel on kuninganna portree, teisel poolel on nimiväärtus ja riigivapp.
  • 5 kr – vask/nikkel (hõbedane); läbimõõt 28,5 mm, kaal 9,2 g, randi paksus 2 mm, mündil on keskel auk.
  • 2 kr – vask/nikkel (hõbedane); läbimõõt 24,5 mm, kaal 5,9 g, randi paksus 1,8 mm, mündil on keskel auk.
  • 1 kr – vask/nikkel (hõbedane); läbimõõt 20,25 mm, kaal 3,6 g, randi paksus 1,6 mm, mündil on keskel auk.
  • 50 øre – tina/pronks (punane); läbimõõt 21,5 mm, kaal 4,3 g, randi paksus 1,55 mm. Ühel pool nominaal, teisel pool kroon aastaarvuga.
  • (kehtetu) 25 øre – tina/pronks (punane); läbimõõt 17,5 mm, kaal 2,8 g, randi paksus 1,55 mm. Ühel pool nominaal, teisel pool kroon aastaarvuga.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda