Fääri saarte ja Euroopa Liidu suhted

Fääri saared on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis ei kuulu Euroopa Liitu, nagu üksikasjalikult tõendavad mõlemad Rooma lepingud.[1]

Fääri saarte suhteid Euroopa Liiduga reguleerivad 1977. aastast pärinev kalandusleping ja 1991. aastast pärinev vabakaubandusleping, mida revideeriti aastal 1998. Peamine põhjus väljapoole Euroopa Liitu jäämiseks on lahkarvamused seoses ühise kalanduspoliitikaga.[2]

Suhted Euroopa Liiduga muuda

Nagu eelpool mainitud, ei kuulu Rooma lepingute järgi Fääri saared Euroopa Liitu. Lisaks sellele sätestab Taani Euroopa Ühendustega liitumise leping, et Taani kodanikke, kes elavad Fääri saartel, ei käsitleta lepingute tähenduses Taani kodanikena. Seega ei ole Fääri saartel elavad Taani kodanikud Euroopa Liidu kodanikud, kuigi seal elavad teiste liikmesriikide kodanikud on jätkuvalt ka Euroopa Liidu kodanikud. Siiski peetakse seal elavaid Taani kodanikke, kellel on tavaline Taani pass (mitte Fääri saartel välja antud pass), ikkagi liikmesriigi kodanikeks. Üks selle tulemusi on see, et Fääri saarte elanikud saavad valida, millist passi nad eelistavad: kas omada Taani Euroopa Liidu passi või Fääri saarte passi.

Fääri saari ei hõlma Schengeni viisaruum ning seega ei kehti seal ka Schengeni viisad, kuid kuna Fääri saared on alates aastast 1966 osa Põhjamaade passiliidust ning aastast 2001 ei ole Põhjamaade ja teiste Schengeni riikide vahel piirikontrolle, ei ole Fääri saarte ja mistahes Schengeni riikide vahet liikudes vaja piirikontrolle läbida.

Euroopa Liidu boikott Fääri saarte vastu muuda

2013. aasta juulis kehtestas Euroopa Liit Fääri saartele sanktsioone seoses vaidlusega heeringa ja makrelli püügikvootide üle.[3] Boikott algas 28. augustil ning see tähendab, et Fääri saarte laevadel, mis veavad heeringat või makrelli, on keelatud siseneda mistahes Euroopa Liidu territooriumil olevasse sadamasse, sealhulgas sadamatesse Taanis, Rootsis ja Soomes.[4] Fääri saared ei saa ka enam eksportida heeringat või makrelli Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

Euro kasutuselevõtt muuda

Nii Fääri saartel kui ka Gröönimaal on käibel Taani kroon ning nende rahanduspoliitikat kontrollib Taani keskpank.[5] Kui Taani peaks võtma kasutusele euro, tuleb mõlemal omavalitsusalal läbi viia referendum, otsustamaks, kas ka nemad soovivad euro kasutusele võtta. Mõlemad alad on juba varem hääletanud Euroopa Liitu mittekuulumise poolt ja nende elanikud ei võta osa euroteemalisest referendumist Taanis.[6]

Fääri saartel kasutatakse Taani müntide ja paberraha erilisi variante, millele on tekst trükitud fääri keeles. Tegemist ei ole eraldi rahaühikuga ning seda saab vahetada Taani variandi vastu kursiga 1:1.[5] 2009. aasta 5. novembril kiitis Fääri saarte parlament Løgting heaks ettepaneku uurida võimalusi euro kasutusele võtmiseks, sealhulgas õiguslike ja majanduslike mõjude hindamist juhuks kui seda peaks tehtama enne Taanit.[7][8][9][10]

Euroopa Liidu liikmesus muuda

Sellest hoolimata leidub poliitikuid, peamiselt parempoolse Ühtsuspartei (Sambandsflokkurin) ridades selle esimehe Kaj Leo Johanneseni juhtimisel, kes sooviksid näha Fääri saari Euroopa Liidu liikmena. Kuid vasakpoolse partei Vabariik (Tjóðveldi) esimees Høgni Hoydal on väljendanud muret, et kui liiduga liitutakse, kaotakse liidus lihtsalt teiste liikmesriikide seas ära, jagades Shetlandi saarte ja Ahvenamaa tänast olukorda; enne soovib ta, et kohalik valitsus lahendaks poliitilise olukorra Taani ja Fääri saarte vahel. 2008. aasta 26. septembril sai Kaj Leo Johannesenist Fääri saarte peaminister ning ta on öelnud, et tema uus valitsus otsib aktiivselt edumeelset Euroopa-suunalist poliitikat, väites isegi, et on suur võimalus Euroopa Liidu liikmeks saamiseks.[11]

Seejuures on olulisim mure seotud kalandusega, mille arvele jääb 90% Fääri saarte ekspordist. Kuna see moodustab majandusest nii suure osa, ei soovi saared, et selle kohta käivaid otsuseid tehakse nii kaugel, kuna oma väikese rahvaarvu tõttu ei oleks Fääri saarte sõnal Euroopa Liidus väga suurt kaalu.[12]

Viited muuda

  1. "CONSOLIDATED VERSION OF THE TREATY ESTABLISHING THE EUROPEAN COMMUNITY" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 16.11.2013. Vaadatud 05.03.2014.
  2. "Fish keep Faroe Islands at a distance from EU" (inglise). 04.05.2006. Vaadatud 05.03.2014.
  3. Alex Barker, David Crouch (31.07.2013). "EU imposes sanctions on Faroe Islands for overfishing". Financial Times (inglise). Vaadatud 05.03.2014.
  4. Lars Meling (31.10.2013). "Greenland supports the Faroe Islands in the North Atlantic fisheries conflict" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 21.02.2014. Vaadatud 05.03.2014.
  5. 5,0 5,1 "Document A: Presentation by Bodil Nyboe Andersen "Økonomien i rigsfællesskabet"" (PDF) (taani). Føroyskt Løgting. 25.05.2004. Vaadatud 22.01.2013.
  6. "Use of Euro in Affiliated Countries and Territories Outside the EU". Danmarks Nationalbank. Juuni 2000. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2013. Vaadatud 22.01.2013.
  7. "Løgtingsmál nr. 11/2009: Uppskot til samtyktar um at taka upp samráðingar um treytir fyri evru sum føroyskt gjaldoyra" (PDF) (fääri). 04.08.2009. Vaadatud 26.04.2011.
  8. "Rich Faroe Islands may adopt euro". Fishupdate.com. 12.08.2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2011. Vaadatud 26.04.2011.
  9. "Euro wanted as currency in Faroe Islands". Icenews.is. 08.08.2009. Vaadatud 26.04.2011.
  10. "11/2009: Uppskot consenting to undertake conversations of trust for introducing euro as a Faroese currency (second reading)" (fääri). Føroyskt Løgting. 05.11.2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.12.2018. Vaadatud 22.01.2013.
  11. "BBC News - Faroe Islands profile - Leaders" (inglise). Vaadatud 05.03.2014.
  12. "Iceland, other Nordic states cast an eye towards EU" (inglise). 02.03.2009. Vaadatud 05.03.2014.